IT ajalugu 2022

Allikas: KakuWiki
Redaktsioon seisuga 20. august 2022, kell 08:57 kasutajalt WikiHaldur (arutelu | kaastöö)
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Tagasi kursuse esilehele



Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis, vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).

Alguses...

... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)

Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus, tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.

1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.

1623 ehitas saksa leidur Wilhelm Schickard kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitas hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).

1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik William Oughtred, kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant Amedeé Mannheim.

1705. aastal avaldas saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku ning ka eri paikadesse).

1800 leiutas prantsuse kangur Joseph Marie Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.

1822 ehitas Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" (Difference Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega Ada Augusta Byron (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.

1837 leiutas Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutas sir Charles Wheatstone esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.

1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust kasutati "Felixi" nime all ka Eestis - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.

1889 patenteeris saksa päritolu ameerika statistik Herman Hollerith elektrilise tabulaatormasina, mis luges andmeid perfokaartidelt. Masin võeti kasutusse USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitus 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 saab ühise ettevõtte nimeks International Business Machines Corporation ehk IBM.

1936 patenteeris USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor August Dvorak (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri (Dvorak Simplified Keyboard) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.


Esimene arvuti

Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:

a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.

b) ABC (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.

c) Colossus käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi päris arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).

d) Konrad Zuse (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.


Kiviaeg

1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.

1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija Grace Murray Hopper leidis Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".

1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerisid Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused sellega on aga teada juba eelnevast aastast). Märkus: Austria-Ungari füüsik Julius Edgar Lilienfeld oli sarnase patendi võtnud juba 1920-ndatel, ent siis oli see veel oma aja tehnilistest võimalustest liiga palju ees).

1950 said esimese arvuti nimega MESM valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimis üldiselt valitsev bürokraatia, paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastas briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.

1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid juba masstoodanguna ning 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer), mis sai MIT häkkerikultuuri üheks lähtekohaks (sellel teemal võiks lugeda Steven Levy raamatut "Hackers", samuti tuleb sellest hiljem pikemalt juttu ka käesoleval kursusel).

1958 töötati Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.

1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer Douglas Engelbart patenteeris arvutihiire.

1964 loodi Dartmouthi kolledžis BASIC, tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC ehitas esimese eduka miniarvuti PDP-8.

1966 töötas IBM välja esimese ketassalvesti ning aasta hiljem esimese flopiketta ehk disketi.

1968 demonstreeris Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis klaviatuuri, hiire ja ekraaniakendega kasutajaliidest. Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli.

1969 jääb ajalukku mitme olulise sündmusena. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - alguse sai esimene pakettsidevõrk nelja USA ülikooli vahel. Inteli kõrvale asutati AMD (Advanced Micro Devices Inc.), teine suur mikroprotsessorite tootja. AT&T töötas välja Unixi. Xeroxi laboris esitleti laserprinteri üldisi tööpõhimõtteid. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning Linus Torvaldsi nimelise poisi sündimist Helsinkis).

1970. Xerox asutas PARC-i (Palo Alto Research Center), millest sai aastateks üks juhtivaid IT-alaste rakendusuuringute tegijaid, kus töötas mitmeid tipp-arvutiteadlasi ning kust pärineb terve rida olulisi IT-alaseid leiutisi.

1971 töötas Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võttis kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta (aasta hiljem välja lastud, varajastel personaalarvutitel levinud 5,25-tolline ketas oli suuresti samasuguse ehitusega).


Pronksiaeg

1972. Intel esitles esimest 8-bitist mikroprotsessorit 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Asutati Atari, mis tõi turule esimese kommerts-videomängu Pong ja mis jäi pikaks ajaks arvutimängude ja mänguarvutite vallas teenäitajaks. William H. Gates III ja Paul Allen asutasid oma esimese firma nimega Traf-O-Data.

1973. Gary Kildall kirjutas PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Bob Metcalfe töötas koos kolleegidega välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni, mis on tänini kohtvõrkude aluseks. IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa Winchesteri karabiinimudeli järgi "30-30") sai aluseks kõigile teistele "vintidele".

1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie sai valmis C-programmeerimiskeele (Brian Kernighani rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).

1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutasid enda versiooni BASIC-keelest ja hakkasid seda teistele litsentsima (tollal üsna harjumatu idee) - Traf-O-Datast sai Microsoft (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustas esimest kantavat (niivõrd, kuivõrd...) arvutit. Ilmuma hakkas ajakiri "Byte" ning USA-s avati esimene arvutitele keskenduv jaemüügikett "Computer Store".

1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutasid Apple'i ja hakkasid oma esimest arvutit Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajate endi poolt kokkupanemiseks. Wang tõi turule "tekstiprotsessori" ehk omalaadse hübriidi (elektrilisest) kirjutusmasinast ja personaalarvutist.

1978. Intel tutvustas 4,77 MHz 8086 protsessorit, millest sai hiljem esimese PC-arvuti "aju".

1979. Turule tuli VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Uute toodetena tutvustati veel ka IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.

1980. Microsoft proovis AT&T Unixist (!!!) arendada 8086-protsessoritele sobivat versiooni ja tuli lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastati Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma operatsioonisüsteemi projekt ning asuti seda endale kauplema. Projekti nimeks oli algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peeti ka läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Uute riistvaralahendustena tõi Seagate turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony 3,5-tollise disketi, Intel 8087-matemaatikaprotsessori (vanadel aegadel oli matemaatikaprotsessor sageli eraldi üksus, umbkaudse paralleeli võib tõmmata tänapäeva väliste videokaartidega) ning Philips ja Sony CD-audiostandardi.

1981. Microsoft omandas (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuli esimene IBM PC (IBM 5150), mida alguses pakuti lausa kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldas andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel.


Rauaaeg

1982. Intel tutvustas 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustati algselt peamiselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft lasi välja MS-DOS 1.1 ja saavutas sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Vastloodud Suni firmas saab alguse SunOS 1.0 (tänase Solarise esivanem). Ilmus esimene IBM PC kloon - PC-arvutite üldine arhitektuur oli jäänud patentimata ning põhimõtteliselt võis neid seetõttu ehitada igaüks. Mouse Systems hakkas pakkuma just IBM PC-le mõeldud arvutihiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läks ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti (tõsi, selle üle vaieldakse, kas Drexel oli esimene - mitmed teisedki õppeasutused hakkasid umbkaudu samal ajal samasugust nõudmist esitama).

1983. IBM lasi välja PC XT, Apple vastas sellele Lisa ja Apple IIe väljalaskmisega (Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustas Windowsi algvarianti. An Wangi firma lõi SIMM-mälumooduli, olulise osa PC-arvutite modulaarseks kujunemisel (lihtsama PC kokkupanek ei vaja seetõttu tänaseni kuigi sügavaid IT-teadmisi). Bjarne Stroustrup töötas välja C++-programmeerimiskeele, mis on populaarsustabelite eesotsas tänaseni. Tarkvaraturule ilmusid Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane) - kujunema hakkas tänane standardne kontoritarkvara. Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. Richard M. Stallman alustas GNU projekti ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - vaba tarkvara liikumise algus.

1984. PC-arvutite järgmise arengujärguna tulid välja PC AT ja kuni 16 värviga EGA graafikaadapter. Philips hakkas tootma PC-dele CD-seadmeid. Silicon Graphics alustas võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP alustas tänini populaarse LaserJeti printeriseeriaga. MIT-s töötati välja X Window System (seega on Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond tegelikult vanem kui MS Windows!). Moskva arvutiinsener Aleksei Pažitnov kirjutas prototüübi ühele tuntuimale arvutimängule - Tetrisele (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).

1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkus (lüüakse minema?) firmast ja asutas NeXT Inc-i. Microsoft laseb välja Windows 1.0,

1987. Sun tutvustas SPARC-tööjaama, mis jääb pikka aega domineerima teadusarvutusi jms valdkondi, kus tavalisest PC-st jäi väheks, kuid veel ei vajatud ka suurarvuteid. IBM demonstreeris uuel arvutimudelil järgmist Inteli protsessoripõlvkonda ehk 20 MHz taktsagedusega 386-protsessoriga PC-d ning 256 värvitooni toetavat VGA graafikastandardit. Microsoft ja IBM loovad üheskoos uue operatsioonisüsteemi OS/2, mis oleks teistsuguste arengute korral võinud olla Windowsi asemel praegune laiatarbesüsteem.

1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX - mõnda aega oli samast protsessoritüübist kasutusel kallim täisversioon ning lahjem ja odavam "vaese mehe versioon". HP alustas DeskJet-tindiprinteriseeria tootmist.

1989. Intelilt ilmus 486-protsessor. Sülearvutitel võeti välisseadmete jaoks kasutusele PCMCIA laienduskaardid (eriti levinud olid need varajaste WiFi-adapteritena, kuna sisseehitatud WiFi oli esialgu kallis ning ilmus seetõttu sülearvutesse märksa hiljem; tänaseks on USB selle standardi kõrvale tõrjunud). Creative Labs tõi turule SoundBlasteri, mis jäi aastateks üheks helikaartide standardiks.

1990. Ilmus Microsoft Windows 3.0 - seeria esimene laiemalt kasutust leidnud toode. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabanes täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna BSD Unixite näol.


Internetiaja algus (laiemas mõttes)

1991. Helsingi ülikoolis õppiv soomerootsi tudeng Linus Torvalds saatis Interneti uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendas Windowsi ja OS/2 ideid segades välja eeskätt ettevõtetele suunatud "tõsisema süsteemina" Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. SunOS muutus Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe oli esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc esimene värviskanner. Internetti lubati esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekkis e-turundus (esimesena muidugi tuli selle nahaalsem vorm ehk spämm!), siis ka e-kaubandus ja e-äri, järk-järgult aga sai (paljuski selle otsuse tulemusena) Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.

1992. Microsoftilt ilmus Windows 3.1, millest sai tohutu müügihitt (paneb tegelikult aluse Microsofti domineerimise ajastule) ning William H. Gates kuulutati varsti peale seda USA rikkaimaks inimeseks.

1993. Intel esitles Pentium-protsessorit ning Pinnacle Micro CD-R-i ehk kirjutatavat CD-plaati. Microsoftilt ilmus Windows NT 3.1 ning Windowsi tarkvara müügimaht ületas esmakordselt DOS-i oma (sujuv üleminek DOS-ilt Windowsile oli üks varajase Microsofti edu võtmetest). Mitme suurfirma ühistööna töötati välja Plug-and-Play standard ehk võimalus ühendada välisseadmeid PC-ga "soojalt" (varem eeldas näiteks printeri ühendamine restarti). Berkeley ülikooli BSD Unixist arenesid umbes ühel ajal välja FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD, tänaseni üsna edukad vabad Unixid.

1994. Microsoftilt Windows 3.11 (for Workgroups; esimene kohtvõrkudele orienteeritud Windows, varem arvestati eeskätt eraldiseisvate arvutitega), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid ettevõtetele) ja viimane MS-DOS, 6.22. Apple töötas välja QuickTime -multimeediastandardi. Netscape laseb välja esimese laia levikuga veebilehitseja (Netscape 1.0). Motorola, Apple ja IBM üritasid "Microsofti-vastase vandenõuna" luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Intel tunnistas, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril oli probleeme ujukomatehetega (tuntud ka kui Pentiumi või "2000. aasta" viga). Ilmus USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.

1995. Microsoft tegi Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandas nn. brauserisõja. Intelilt P6 (Pentium Pro) protsessor, Microsoftilt aga Windows 95, Office 95 ja NT 3.51 (kõik need osutusid edukateks ja moodustasid ühe selge arenguetapi MS tarkvaras). DVD-standardi esmatutvustus. Ametliku alguse said kaks tänaseni väga levinud IT-seadmete ühendusstandardit - IEEE 1394 (FireWire) ja eriti USB.

1996. Microsoftilt ilmus NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna tõi MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0.

1997. Microsofti monopoli-kohtuasja algus.

1998. Intelilt ilmus Pentium II -protsessor. Microsoft lasi välja Windows 98. Netscape kuulutas oma Navigatori lähtekoodi vabaks - aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära, kuid firma kadumine ei tähenda veebilehitseja lõppu ning sellest saab Mozilla (ja hiljem Firefox). Apple jõudis iMaciga üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri (dot-com) buumi algus. USB 1.1 standard pani aluse selle kujunemisele valitsevaks ühendusstandardiks.

1999. Intelilt Pentium III ja AMD-lt selle vastena Athlon. Microsofti kohtuasi jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis Windows 2000.

2000. Sajandivahetusel kardetud "Suur pauk" (Pentiumi puugi jt sellelaadsete tõttu) jäi siiski tulemata. Protsessorite taktsagedused ületasid 1 GHz. Välja tuli senisest kiirem USB 2.0 ning esimesed seda kasutavad andmekandjad (USB-mälupulkade võidukäigu algus). Win 2000 oli alguses üsna auklik ning esimene paranduspakk SP-1 parandas ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmus ka Windows ME, ilmselt senini kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. WordPerfect Office 2000 for Linux on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett - ent mõlemad olid ärivaralised (StarOffice oli siiski era- ja mitteäriliseks kasutuseks tasuta) ning seetõttu väga laialt Linuxil ei levinud.


Uuel sajandil

2001. Protsessori taktsagedused ületasid 2 GHz, tarkvaraturul jätkus Microsofti ülemvõim (Windows XP ja Office XP on taas suured hitid). Teisalt muutuvad ka Linuxi kontorirakendused tõsiseltvõetavamateks - StarOffice muutub küll puhtalt ärivaraliseks, kuid sellest luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice.org. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas macOS) sulatas kokku traditsioonilise Maci ja Unixi, lisades Darwini põhjale uhke ja ladusalt kasutatava, ent üsna suletud loomuga "mäkiliku" kasutajaliidese.

2002. Traadita internetiühenduste laiema leviku algus. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitasid MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustas võtta kasutusele Inteli riistvaraplatvormi. Eestis keeras BSA kohtuga hirmutamisel põhinev propagandakampaania "Ära riski - ela pingevabalt" vindi korralikult üle ning tõi Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid hakkasid jõudma tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi, ent mõnda aega olid tavakasutajatele suunatud ka nn desknote-arvutid - sülearvuti kuju ja kaaluga, ent hinna kokkuhoiu mõttes ilma akuta, üksnes vooluvõrgust töötavad masinad. Microsoft alustas peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.

2003: Traadita võrgud levivad kiiresti, ka püsiühenduste hulk kasvab - kuid juba on näha ka asja pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkub - Microsoft kaotab SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkab kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Vastiku liigutusega saab hakkama SCO, kelle kehv finantsseis viib väljapressimise teele - alustatakse protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks pakutakse soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Kaheaastaseks saanud Openoffice.org hakkab riigiasutustes MS Office'ile tõsist konkurentsi pakkuma (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmub Linuxi uus 2.6 kernel, millega paraneb tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis tõmbavad sidefirmad aasta algupoole GPRS-vaimustusele pea kümnekordse hinnatõusuga vee peale. Uus laiatarbe-Windows viibib (tõsi, 2003 Server ilmub enam-vähem plaanipäraselt), Microsoft leiab vabanduse - tegelikult teeme suuremaid muudatusi kui alguses plaanisime. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega Skype Technologies.

2004: SCO'l kipub aur otsa saama (2.4 kernel, kaebuste põhiohver, hakkab ka vaikselt minevikku vajuma). Euroopas käib lahing tarkvarapatentide ümber, Richard Stallman käib Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas. Microsoft teeb Eestile "soodsa pakkumise". Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod, Sun loob Solarise vaba variandi OpenSolaris. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab välja tulles omajagu auke ja keerab nässu hulga installatsioone (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad), Longhorn (hilisem Vista) aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal saavad mitmed võrguäriga tegelevad firmad väljapressimiskirju peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt; nõutakse raha ja keeldujate võrgusüsteemid lubatakse halvata. Endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.

2005 - Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt (lubatakse 2006. aasta alguses). Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le. Linuxi maailmas teeb kiire tõusu uustulnuk Ubuntu Linux. Asutatakse YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostab ära Android Inc'i nimelise firma ja paneb aluse uuele edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile.

2006 - märtsikuus üritavad tarkvarapatentide pooldajad veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lase end enam lollitada. Pahavarauputus Windowsi peal jätkub. Windows Vista hakkab viimaks valmima. Bill Gates teatab, et loobub kahe aasta jooksul järk-järgult põhikohaga tööst Microsoftis. Apple teeb põhimõttelise muutuse ja võtab kasutusele Inteli platvormi, turule tulevad MacBook Pro ja iMac. Nicholas Negroponte paneb aluse ühele väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud OLPC-nimelisele arvutile (One Laptop per Child). Paraku jookseb see mõni aasta hiljem Microsofti sekkumise tõttu suuresti liiva.

2007 - Vista tuleb aasta algul välja, reaktsioonid on erinevad (hiljem peetakse seda Microsofti ämbriks nr 2 ME järel). Kevade poole oodatakse Euroopas uut suuremat patendilahingut, see aga jääb esialgu tulemata - aasta sisse aga jäävad mitmed madinad MS OOXML-vormingu ümber, mida too üritab kõrvuti OpenDocumentiga standardina läbi suruda. MS Office 2007 toob kaasa mitmeid uuendusi, kuid ka tavakasutajate kriitika pälvinud uue väljanägemise ja uue failivormingu, mis eelmiste samalaadsete liigutustega ettevaatlikuks tehtud tarbijaid üksjagu häirib. Eestit raputavad aprillimadinad ning nendega kaasnevad DDOS-rünnakud, esialgu pääseb riik suhteliselt kergelt. Aasta lõpupoole osutub MS Vista suurimaks konkurendiks hoopis Windows XP, mis on saavutanud suure leviku ega taha uuele tulijale kohta vabastada. Linuxi maailmas jätkub Ubuntu valitsemine. Kurikuulus SCO protsess näib viimaks läbi saavat, firma saab IBM-ilt kohtus lüüa. Google asutab Open Handset Alliance'i - Androidist hakkab kujunema tõsine kivi Microsofti ja Apple'i kingade sees.

2008 - aasta algul jätkub sõdimine OOXML vs ODF, mais aga teatab Microsoft ODF ametlikust toetamisest MS Office 2007 Service Pack 2-s, samas kui vahepeal suure lärmiga ISO standardiks saanud OOXML jõuab firma kinnitusel täiel määral MS Office'isse alles Office 14-ga (tollane kavandatav ilmumisaeg 2009 lõpp või 2010 algus). Aprillis ilmub Ubuntu järgmine pika toega versioon 8.04 LTS, mis saab üksjagu kriitikat ebaküpsuse eest. Bill Gates loobub täistöökohast Microsoftis ja pühendab põhijõu enda heategevusfondile. XP on endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetab viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple loob OS X põhjal uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem iOS), iPhone levib edukalt üle maailma (sh Eestis). Gruusias toimub sõjaline konflikt, millele eelnevad ja kaasnevad samalaadsed ründed kui need, mis toimusid aasta eest Eestis.

2009 - Microsoft toob turule Windows 7, mis osutub õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistab ikka veel XP suur turuosa. MS peavaenlane on endiselt Google (Androidi turuosa kerkib aastaga paarilt protsendilt paarikümnele). Üle maailma jätkub kemplemine eri teemadel (net neutrality, privaatsus). Rootsis toimub suurem madistamine Pirate Bay ümber. Sügisel levib uudis SCO elluäratamisest. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega Bitcoin. IT Kolledž hakkab arvutiklassides omamaist Estobuntut kasutama. Apple loobub PowerPC platvormist ja keskendub Intelile. Asutatakse Eesti IT Akadeemia. E-bay müüb (kahjudega) maha 2/3 varem kallilt soetatud Skype'ist.

2010 - Apple'i iPadist saab suur edulugu, märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust läheb firma kätte. Kurjad hiinlased kräkivad Google'i serveritesse, viimane pahandab ja ähvardab Keskriigist jalga lasta. Taani kehtestab ametlikult riigisfääris vabad failivormingud. Microsoft üritab CodePlexile vaba tarkvara maailmas laiemat toetust võita - sahistatakse sellestki, et tulevik võib ärimudelis suuremaid muudatusi tuua. Suni alla neelanud Oracle hakkab mitmete toodete litsentse kinni keerama ja alustab Google'i vastu kohtuteed, sellega aga pöörduvad mitmed vaba tarkvara projektid firma vastu ning näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad otsustavad luua eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega LibreOffice. Mobiilimaailmas on Androidist saanud selge liider. Vaba tarkvara aktivist ja juuraprofessor Eben Moglen asutab Freedomboxi projekti, loomaks lihtsat ja odavat "demokraatiamasinat" tsensuuri ja erinevat sorti rõhumise vastu.

2011 - Windows XP turuosa langeb viimaks alla 50%. Mobiiliturul teevad endiselt ilma Android ja iOS. Microsoft sõlmib partnerlusleppe (~ ostab ära?) Nokia. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekib üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste (Unity, Gnome 3) ümber. LibreOffice 3.4 on Oracle'i OO.o-ga võrreldes selge samm edasi, viimane loobub OO.o ärilisest arendamisest. IT Kolledžist saab esimene Linux Professional Institute'i akadeemiline koolituspartner Põhja-Euroopas.

2012 - Euroopast alanud finantskriis on üksjagu räsinud ka IT maailma. Neljatuumalised mobiiliprotsessorid muutuvad valdavaks. Tahvelarvutitest saab kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmib Windows 8 - selle liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandab ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäävad jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi maailma esidistroks kerkib Linux Mint (MATE ja Cinnamoni töölauakeskkondade toel, mis toovad Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav UEFI. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook saab esimesed tõsised tagasilöögid (oma osa on ka firma paindumatul suhtumisel kasutajaisse), ent uusi kasutajaid tuleb jätkuvalt ning oktoobris jõutakse miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur Curiosity jõuab edukalt Marsile. Aasta lõpus jääb maailmalõpp (taas kord) ära, see-eest jõuab korealaste kultusvideo Gangnam Style YouTube'is miljardi külastuskorrani...

2013 - IT-maailma lööksõnadeks on saanud suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis saab otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile (sulgemisele võtab suuna veel teinegi populaarne MS teenus - Hotmail.com, mis plaanitakse ühendada Outlook.com'iga). Maikuus saadetakse kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit ESTCube-1. Steve Ballmer teatab enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia teeb seepeale märgatava hüppe ülespoole - ent Windows 8 (ja 8.1) ning eriti tahvelarvuti Surface müüginumbrid jätavad palju soovida.

2014 - Microsoft lubab sügiseks Windows 9-t, selle eelkäija on osutunud selgeks pettumuseks. Unixite (sh Linuxi) maailma raputavad kolm suurt turvaauku - Heartbleed, Shellshock ja POODLE. Distrowatchi edetabelit juhib juba mõnda aega Linux Mint. Populaarsust koguv Steam suudab Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (sarnaselt Lokiga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukraina sõja taustal muutub taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema.

2015 - Apple Watch osutub esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft jagab enda uut Windowsi paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsivad prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkab ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt toovad soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubatakse peale 15-aastast keeldu jälle mängukonsoole müüa.

2016 - Microsoft maadleb endiselt Windows 10 turuosaga, augustis ilmunud Redstone ehk "aastapäevaväljalase" rikub ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka arutelu Slashdotis). Apple võtab versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmatakse Mirai abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajab mööda majakatuseid ja metsatukki Pokemone taga.

2̝017 - turvateema on endiselt suur kõneaine, eriti lunavara (Petya/NotPetya ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kisub "asjade botnetiks". Aasta lõpp toob suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastatakse "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.

2018 - Aasta algul avaldatakse info Meltdowni ja Spectre haavatavuste kohta. Märtsis raputab maailma Cambridge Analytica skandaal. Euroopa Liit võtab vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi GDPR (General Data Protection Regulation), mis leiab üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatab Microsoft GitHubi ning sügisel IBM Red Hati äraostmisest. Krüptoraha ilmutab esimesi väsimise märke. Eestis toimub suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekib ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks Äripäev 30.01.19).

2019 - hiinlaste telekommunikatsiooni Huawei saab USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik Google+ ning võrgukogunnateenus Yahooǃ Groups lõpetavad töö, märkides suurt sammu "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll Wing, mis on sama Alphabeti emaettevõtte tütarfirma) alustab mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast FAA sertifikaati). Sama Google väidab aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (quantum supremacy) ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlevad selles avalikult). Aktuaalsed teemad on endiselt turvalisus ja privaatsus, aga ka suurandmed ja andmekaeve ning tehisintellekt. Aasta lõpus aga algab COVID-19 levik...

2020 - kogu aasta jooksul jätkub pandeemia, tuues kaasa ka rea IT-alaseid probleeme ülekoormusest petuskeemideni, ent stimuleerides mitmete e-lahenduste (sh videosuhtlussüsteemide) arengut ning sundides paljusid võhikuid enda IT-oskusi täiendama. Samuti käivitub projekt Folding@home, mis sarnaselt varasema SETI@home -projektiga kasutab vabatahtlike arvutiressurssi (ent seekord meditsiiniuuringuteks). Linuxi-põhiste arvutite osakaal tööauamasinate seas ületab esmakordselt 3% piiri. Augustis teatab Elon Musk, et tema firma Neuralink katsetas sigadel ajuga ühendatavat arvutiliidest.

2021 - Pandeemia jätkub ning sotsiaalmeedia üheks põhiteemaks saab vaktsineerimine. Microsoft tutvustab töölaual Windows 11 ja Apple Montereyd, mobiiliplatvormidest tulevad välja Android 12 ja iOS 15. Kübersõja järgmine vaatus toimub Sri Lankal ("Tamili tiigrite" küberüksused ründavad valitsust). Iirimaa saab pihta lunavararündega, veidi väiksemas mastaabis toimub sama Uus-Meremaal.

Viited


Uuri & kirjuta (ainult e-variandis)

  • Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust (mida eksootilisem, seda uhkem), mis pärinevad kolmelt erinevalt aastakümnelt (2010-ndad, 2000-ndad, 1990-ndad... Põhimõtteliselt võib minna ka päris kaugele ajalukku).

Tagasi kursuse esilehele
Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi (inglise keeles CC Attribution-ShareAlike ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.

Pärit leheküljelt "https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_ajalugu_2022&oldid=4924"