The Equalizer: assistive technology and people with disabilities: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
(Created page with "== Different people == People do have different features and abilities. For some features there are certain positive or negative stereotypes - "Blondes have more fun", "Asian pe...")
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
== Different people ==
__NOTOC__


People do have different features and abilities. For some features there are certain positive or negative stereotypes - "Blondes have more fun", "Asian people are short, black-haired and hard-working", "Men with long hair are nerds" etc. In different cultures, there are minority subgroups - sometimes based on ethnicity (e.g. Russian-speaking people in Estonia), sometimes on race/heritage (e.g. Native Americans in the US) or religion (e.g. Christians in predominantly Muslim countries). While these groups tend to vary, there are groups which tend to be marginalised almost everywhere - of those, perhaps the most prominent are people with disabilities. Only in recent decades, the related legislation to promote greater inclusion of these people have been accepted more widely.  Therefore, this lecture focuses on that particular minority group as an example - but most of the factors are also applicable to other minorities.
== What if...? ==


It should be also noted that people with disabilities are often a good social indicator of the status of the human rights and freedoms in general. Exclusion of this, perhaps archetypal "weaker link" often refers to deeper problems in society. This was most evident in the former USSR which did not admit even the existence of children with disabilities up to the eighties, but also in other cultures where it is not so manifest. Almost universally, the main problem is getting out of the chain of hopelessness, similar to the one experienced by long-time unemployed people. A version of the circle of problems can be found [http://www.kakupesa.net/kakk/thesis/fig2.jpg here].
An ordinary computer user usually considers his/her way to work obvious - it is easy to miss the fact that our typical computer actually demands a lot from the human. But what if
* we cannot see, thus are unable to use the monitor?
* we just have one hand - or have none?
* our fingers would not flex?
* we control our movements so badly that even hitting the keyboard is difficult (not only individual keys)?
* we have insufficient muscle power to press the keys?


People with disabilities have faced very different fates in different times and cultures. In ancient Sparta, babies with disabilities were thrown off a high cliff or left in the the mountains to die by their parents. In medieval Europe, they were mostly beggars or when happy, could become clowns and jesters. In the industrial age, they were considered a social burden to be kept separate. And only recently they have been started to accept as equal members of society.
Actually, very many people with similar qualities are using computers today.  


The question whether people with disabilities should be kept separate or integrated into the society is still solved in a different manner. In general, Western culture has chosen to integrate them under equal terms - this means unhindered access to education, employment and recreation. However, the former Communist world almost universally suppressed them as incompatible with the general image of 'society of universal happiness', with no sub-standard people. Also in Estonia, this has created a two-way problem: raised a couple of generations of people who had almost never seen anyone 'different', as well as a couple of generations of 'professional disabled people' with deep cases of learned helplessness. Since the changes started in 1990s, things have slowly become better, but it will probably take a couple of decades for the universal inclusion becoming an universally accepted idea.
== Ordinary or special? ==


The role of Internet in solving these problems is very significant, as seen from the "breaking the circle" [http://www.kakupesa.net/kakk/thesis/fig2.jpg here]. Using the new ICT solutions, it is possible to cut all the links in the circle.
Many computer users with disabilities are facing a dilemma - whether to go for a specially designed device or try to manage with a generic one? A special solution (e.g. a special keyboard) can be more fitting, but a generic one would typically give greater mobility - the person would not depend on the device. Special technology can also be problematic when the computer is used by several people in turn, some of which are with disabilities and some are not.


Estonian landmarks in this field include:
Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees - kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse - see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Ka tekib erilahendusega probleeme mitme inimese poolt aktiivselt kasutatava süsteemi korral. Vahel tasuks tavaliste IT-seadmete tootjatele erivajaduste osas ideid ja infot saata - ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et eraldi puuetega inimestele mõeldud asju polekski vaja (täpselt samuti nagu oleks parimaks lahenduseks kõigi õpilaste õpetamine integreeritult, ilma erikoolideta).


* 1992 - first computer courses for people with disabilities at Tallinn Technical University (nowadays [http://www.ttu.ee Tallinn University of Technology])
Puht-tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eeskätt kaht liiki erivajadustega inimesed - nägemispuuetega ning liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Võrdluseks näiteks kuulmispuue - ehkki arvuti edastab infot ka heliliselt, on tänase seisuga kuulmise teel teabe osakaal selles vallas suhteliselt väike ning reeglina piisab lihtsatest vahenditest. Vaimsete puuete ning käitumisprobleemide korral aga asetub palju suurem rõhk õppemetoodikale kui tehnoloogilistele abivahenditele.
* 1995-2002 - first Estonian server especially targetted towards people with disabilities; emergence of a dedicated network community, the first of its kind in Estonia
Nägemispuuded
* 1995 - The Old Town talker (chatroom) - presided by a man with a profound multiple impairment
* 1995 - founding of the Rehabilitation Technology Lab at TUT
* around 2000 - E- and M-services make many formerly inaccessible services usable; the broadband and WiFi breakthrough
* 2000-2003 - the THINK FP6 project
* 2006 - http://liikumisvabadus.invainfo.ee, a website for public accessibility
* 2007 - http://itiabi.elil.ee, a website about IT solutions for people with disabilities
* 2009 - a lecture at [http://www.itcollege.ee Estonian IT College] by a man unable to speak (using speech synthesis)


== Specific features in Internet communication ==
Võrreldes mitme muu puudegrupiga on nägemispuude puhul kasutatav üsna kallis ja keerukas tehnoloogia. Kolmeks peamiseks kategooriaks on vaegnägemise korral kasutatav ekraanisuurendus (vahel ka koos heliväljundiga) ning pimeduse korral kasutatavad heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).


First of all, communication in whatever form always includes a channel - whether it is just some inches of air, phone line, network cable or radio waves. It is often forgotten that the channel can play a remarkable part in shaping the outcome. A good example: the sentence "Man, you suck hard!" (or something equally unpolite) is
Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks


* used in an informal conversion between buddies in a sauna after a sixpack
    Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
* said in a phone conversation (between the same buddies)
    Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes MS Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
* said in an instant messenger
    Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.
* sent by E-mail
* sent by fax bearing a corporate letterhead
* sent as an official post with all requisites by the President of Estonia to another head of state (entirely hypothetical...)


The level of resulting scandal is likely very different...
Nüüd aga ülevaade mõningatest konkreetsetest lahendustest.
Ekraanilugeja


The reason for this is caused by the fact that different channels have different qualities, like
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile saadetavat teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.


* time - how fast will the message pass through (compare phone to e-mail to a scientific publication)
Suur osa lugemissüsteemidest on kinnine omandvara (üks levinuimaid on [L] JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on [L] Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja [L] Speakup (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat [L] Microsoft Narratori (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - [L] VoiceOver. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.
* direction - a) uni- or bidirectional, b) one-to-one, one-to-many, many-to-one or many-to-many
* capacity - how large chunks of information can be passed through the channel (compare phone to fax)
* filtering - how much context will be filtered out (visuals, tone etc).


NB! The secret of Internet probably lies in availability of a mixture of very different communication measures.
Ärivarapaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi [L] MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2011. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 127€. Võrgust on saadaval [L] tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada; tasuta on saadaval ka vana DOSi versioon). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka [L] eesti kõnesüntesaatoriga.


Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval [L] Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.


== Equality in the MIT hacker ethic ==
Orca Linuxil
Kõnesüntesaator


As seen from the previous lecture, the MIT hacker culture developed as an environment optimised for creativity. The presence of people with disabilities among the original MIT hackers is not mentioned by Levy or others. However, they readily accepted people who were quite radically different from mainstream Americans (Richard Greenblatt and his "blattlies" is a good example). Levy also writes how the hackers shunned arrogant Ph.D. students but readily accepted 12-year old Peter Deutsch who was able to display sufficient skills. This suggests that disability would not have been an issue for them if the 'mental plane' was suitable.
See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvuti laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (kõrilihaste spastika ehk kramplikkuse) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik [L] Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt [L] http://www.phon.ioc.ee. Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil.
Ekraanisuurendus


As suggested by the [http://www.catb.org/%7Eesr/jargon Jargon File], the reason for such a notable colour- (and other feature-) blindness resulted in predominate use of text-only channels for communication. From the early communication platform to e-mail, Usenet and mailing lists to today's web forums and instant messaging, people have been what they write and not what they look like. It would be an interesting experiment to get two pairs of people strange to each other and let them communicate - one pair locked in a room together and the other pair locked in with text terminal connection. The idea would be to determine which pair learns more about the partner in a given timeframe - the comparison would be quite interesting.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.


== The Net is not normal ==
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:


Looking back to the tech history, we see that the Internet has been a bit skewed from day one - there were not too many "normal" people among the founders (rather we see a bunch of crazy academics, 'mad scientists', hackers and hippies). Thus, the very roots of the phenomenon point towards greater acceptance of 'otherness'.
    suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
    "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
    juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.


It also tends to filter out prejudices (as seen from the hacker example above). The often-dreaded First Impression becomes verbal rather than visual - thus being much more dependent on the personality than external qualities. Internet contacts also often allow "playing out the hand" - like in a card game, one can choose what to present at a given moment. A number of researchers have suggested that it also accelerates the deepening of personal contact - people get closer to each other more rapidly than 'in real life' due to the 'hide-behind-the-screen' phenomenon (one feels safer behind the screen - the others cannot 'come out of the computer' and hurt him/her).
Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (Silmalaekas on MAGic Pro nimelisel tootel omaosalus 70€), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca (pildil on kujutatud ekraani ülaosas asuv luup; Orca luubifunktsioonid on aga esialgu kohati ebastabiilsed) ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).


But there is a definite danger: in an online conflict, it is difficult to see when to stop beating. In a real-life conflict, one can usually determine that the other side has lost the will to continue fighting - usually people do not keep beating the fallen ones. In an online situation, the 'enough' can be misunderstood. Thus a virtual beating can be more painful than a real-life one - so the cases of cyberbullying and other online harassment are not to be taken lightly.
Orca luup Ubuntul
Punktkirjamonitor


Nevertheless, the Internet can be a serious chance for disadvantaged people. If some young lady meets a young man who is using a wheelchair, then in 'real life', it takes some courage to even think about any closer relations. In the cyberspace, it is up to him:
Seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, levinuim on 40 märgiga monitor. Kõneväljundiga võrreldes on kallim ja selle kasutamist on raskem omandada, kuid samas võimaldab punktkirjamonitor palju suuremat paindlikkust (näiteks programmeerimisel, kus on pidevalt tarvis tekstis manööverdada). Punktkirjamonitor on ka pea ainus sobiv väljundvahend pimekurtidele (raske nägemis- ja kuulmispuue koos) arvutikasutajatele.


* he can start 'playing out' with the disability fact and get the same results as offline - not necessarily negative, but it will be the same as in a real contact, depending much on the tolerance of the other side
Braille' ehk punktkirjamonitor
* he can try to hide it - leads to lying and will get busted on real contact, creating active antagonism
Punktkirjaprinter
* he can 'play other cards' first - the perceivedly negative feature will lose a lot of its meaning after learning a lot of interesting features (NB! these must really exist) about the other person


Seade punktkirja väljastusseks paberile. Uute printerite kiirus on kuni 2000 märki minutis ja nad võimaldavad printida nii ühele kui mõlemale poole paberit. Enamasti vajab punktkirjaprinter eripaberit, mis on varustatud servades oleva perforatsiooniga (sarnaneb vanadele tavaprinteritele, mis kasutasid samalaadset lahendust). Printimine on üsna mürarikas. Paremad mudelid suudavad väljastada ka lihtsamat graafikat.
Punktkirjaklaviatuur


== Vox populi, vox Dei ==
Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast (vt pilti). See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid. Eeliseks on paljudel juhtudel väiksemad mõõtmed kui tava-arvutiklaviatuuril - nii on teda lihtsam kaasas kanda. Paljud pimedad inimesed aga kasutavad ikkagi tavaklaviatuuri, et vähem sõltuda eritehnoloogiast.


Citizen participation has grown much easier with networks - especially for those unheard before, including people with disabilities. Even the "Web 1.0" brought along new tools in getting news on one's home table and creating activist web pages. All those new social software tools - from community portals to blogs and wikis - have added further weapons to the arsenal of a citizen activist.
BrailleWriter -punktkirjaklaviatuur


Some positive examples from Estonia include:
BrailleIn-klaviatuuri võib näha näiteks lehel [L] http://www.braillex.de/rehatechnik/produkte/blinde/brailletastaturen/index.html (saksakeelne).
Reljeefne hiir


* The picket of Estonian people with disabilities in November 2006 in front of the Parliament was largely coordinated online and was quite successful, bringing the MP-s out and getting ample media coverage.
See on arvutihiire sarnane seade, mis lisaks tavahiire funktsioonile annab tagasisidet reljeefsete elementide kaudu hiire seljal või ka erinevate vibreerivate osade kaudu. Plussiks on seadme väiksed mõõtmed ja mobiilsus. Ühe prototüübi mõningaid fotosid näeb aadressil [L] http://www.nise.go.jp/research/kogaku/twatanab/Tactile/TactileMouse/TactileMouseEn.html . Üks sedalaadi projekte, VirTouch VTPlayer, jõudis ka Linuxi toeni ([L] http://vtplayer.sourceforge.net/ - sealt näeb ka seadme pilti), paraku tundub, et firma on nüüdseks tegevuse lõpetanud.
* the apartment scandal in February 2007 where Tallinn city government initially decided to give an adapted municipal apartment to a person without disability (while having 14 people in line waiting for an adapted accommodation) was reversed due to large publicity and skillful use of both old and new media.
Eriotstarbelised elektronmärkmikud


Need asendavad nägemispuudega inimesele süle- või pihuarvutit. Väljundiks on riistvaraline kõnesüntesaator ja/või punktkirjamonitor, sisestuseks kas kõnesisend, tavaline või punktkirjaklaviatuur (6- või 8-punktiline). Mõned näited:


== Final words ==
    GW Micro VoiceSense ([L] http://www.magiclaptop.com/rugged-laptops/voicesense-pda-blind-people.php - ka pilt)
    BrailleNote ([L] http://www.humanware.com/en-europe/products/blindness/braillenotes)


Digital world has its threats, but it has given lots of new tools for minority groups. Citizen participation and direct democracy are perhaps the most powerful weapons to promote greater inclusion of all citizens.
Tänapäeval on piirid hägustumas - ühelt poolt nii süle- ja pihuarvutite, elektronmärkmike ning mobiil- (nuti-) telefonide vahel, teisalt aga toimub areng ka tavatehnoloogia suurema ligipääsetavuse suunas, muutes paljud senised erilahendused järk-järgult ebaotstarbekaks.
Liikumis- ja koordinatsioonipuuded
Suur valdkond


The very Internet is "different" by nature - and has features which are clearly favourable towards people with disabilities as well as other minority groups. The Hacker Ethic behind the network culture is also a great foundation to build an inclusive society upon.
Probleemiskaala on siin väga lai - lihasnõrkus, piiratud liigutused, erinevad koordinatsioonihäired (näiteks tserebraalparalüüs ehk PCI), puuduvad või halvatud jäsemed, haaramisraskused (artriit). Raskusi võib tekkida andmekandjatega (CD, mälupulga või disketi vahetamine), kiireid liigutusi nõudvate tegevustega (tõsi, suurem osa reaalajas tegutsemist nõudvaid momente on seotud põhiliselt arvutimängudega), peenkoordinatsiooni nõudvate sisendseadmetega (eelkõige hiir, aga ka harilik klaviatuur, kui tarkvara nõuab klahvikombinatsioonide kasutamist). Reeglina kuuluvad selle rühma ligipääsuvahendid riistvara hulka, tarkvaral on siin sageli vaid täiendav funktsioon. Samas aga ei saa ka väikeste detailide osatähtsust alahinnata (näiteks tarkvara disaini osas - sageli sõltub konkreetse tarkvararakenduse ligipääsetavus disainietapil tehtud otsustest). Sisestuse abivahendite hulgas leiame pealegi ka mõned tarkvaratooted, mis on peamiselt seotud standardklaviatuuri kohandamisega. Üldine põhimõte on järgmine:
kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada.


Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted


== References ==
Paljudel juhtudel, mil inimene ei suuda kasutada arvutit tema tavalises tööasendis, saab abi klaviatuuri asukoha muutmisest ning sobivate sisestusvahendite kasutamisest. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur (näiteks [L] MS Natural Keyboard), kuid vahel on need hoopis ebamugavamad.


* Kikkas, Kaido. [http://www.kakupesa.net/kakk/ Using the Internet in Rehabilitation of People with Mobility Impairments: Case Studies and Views from Estonia]. PhD Thesis. Tallinn Technical University Press 1999.
Kui laual asetsev klaviatuur osutub ebamugavaks, on võimalik klaviatuuri asukohta muuta. Näiteks võib mõne inimese jalakoordinatsioon osutuda käte omast märksa paremaks - sel juhul ongi otstarbekas kasutada jalgu ka arvutiga töötamiseks. Mõnel juhul läheb tarvis erilist, jalaga töötamiseks mõeldud klaviatuuri, vahel võib olla aga tarvis üksnes pikema juhtmega tavaklaviatuuri. Tähelepanuks - sellise inimese töökoht esitab täiendavaid ergonoomilisi nõudmisi, kuna tööasend jpm on tavapärasest erinev!
* Levy, Steven. Hackers: Heroes of the Computer Revolution. Updated edition. New York: Penguin Press, 2001
* Shea, Virginia. [http://www.albion.com/netiquette Netiquette]
* Suler, John. [http://www-usr.rider.edu/~suler/psycyber/psycyber.html The Psychology of Cyberspace].


Juhul, kui ka jalgade kasutamine on probleemne, on võimalik klaviatuuri paigutamine mõne muu sobiva kehaosa juurde. Selleks võib kasutada nii spetsiaalseid konsoole - need sarnanevad muudetava asendiga laualampide kinnitustega (vt näiteks [L] http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/universal_switch_mountings.html). Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid - erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. Tihti võib aga jällegi piisata kõige harilikumast puupulgast.


== Food for Thought ==
Suus hoitava sisestuspulga alternatiiviks on näiteks otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatav pulk. Mõlemal juhul tuleb aga olla tähelepanelik kaelalihaste võimaliku ülekoormamise suhtes ja leida klaviatuurile parim võimalik asend. Peaga arvuti juhtimiseks on ka selliseid lahendusi nagu [L] siin kirjeldatud Tracker Pro, mis kasutab pealiigutuste registreerimiseks ja nende abil arvuti juhtimiseks otsaesisele kinnitatud markerpunkti.


* How does the medium influence the message in an Internet conversation? Think about your own experiences.
Arvutihiir on tihti liikumispuudega arvutikasutaja üks peamisi komistuskive. Kui head koordinatsiooni hiire kasutamine tegelikult nõuab, selles võib veenduda üsna lihtsalt - võtame hiire vasakusse (vasakukäelised paremasse) kätte... Kuid ka hiire puhul võib vahel olla abi üsna lihtsatest kohandustest.
 
Asi algab hiire valikust - neid on erineva kuju ja nuppude arvuga, rattaga ja ilma, juhtmega ja ilma... Mõnel juhul on kasulik juhtmeta hiir tema kergema liikumise tõttu, vahel aga hoopis juhtmega variant. Näiteks võib hiire asetamine sobiva nurga all kaldpinnale olla suureks abiks, sel juhul aga aitab juhe vältida hiire mahalibisemist. Mõnel juhul tasuks vältida kõige odavamaid (~25kr) mudeleid, mille vastupidavus jätab tihti soovida - puudest tulenev täiendav koormus võib tekitada vajaduse iga kuu uus hiir osta.
 
Kindlasti tasuks uurida ka hiire lähisugulasi - kursorikuuli (trackball) ja mängukangi (joystick). Lisaks spetsiaalselt puudega inimestele mõeldud erimudelitele (mis on reeglina kordades kallimad!) võib piisata ka laiatarbemudelist. Kursorikuuli keerutamine on põhimõtteliselt võimalik ka sisestuspulgaga või mistahes kehaosaga (nina, küünarnukk) - sel juhul tuleb taas mängu läbimõeldud paigutus.
 
Et ka skannerist on tänaseks saanud üsna igapäevane tööriist (viimastel aastatel on ka Eestis levinud odavad kombineeritud seadmed, mis täidavad nii printeri, skanneri kui koopiamasina funktsioone), siis on üheks võimalikuks sisestusvahendiks "tavalise IT" vallast ka harilik skanner (eeldab arvutisse paigaldatud optilise tekstituvastuse tarkvara olemasolu), mis võimaldab vähendada vajadust näiteks referaadi kirjutamise korral raamatu teksti uuesti sisestada. Paraku aga ei ole eestikeelne tekstituvastus veel 100% toimiv nähtus, ka võib probleeme tekkida skanneri kasutamisel (raamatu skannerisse asetamine, leheküljevahetus jne).
Tavaseadmete kohandamine
 
Inimestele, kes ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Enamik tänapäevaseid operatsioonisüsteeme sisaldab utiliite, mis lisavad klaviatuurile hulga väikesi, kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga). Vaatleme mõningaid selliseid utiliite, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis.
 
    StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.
    RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada.
    SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
    MouseKeys võimaldab kasutajal juhtida hiirekursorit nooleklahvide abil. Kehvema koordinatsiooni korral on sellest üsna palju abi.
 
Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt - kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil - lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp). See on aeglane sisestusviis, mis aga mõnel juhul võib osutuda ainuvõimalikuks (vt. lähemalt allpool). Pildil on vabatarkvaraline GOK ehk Gnome On-Screen Keyboard, mis on kasutusel mitmetes Linuxi variantides - samalaadsed rakendused on olemas ka Windowsi ja MacOS X süsteemides.
 
GOK, Ubuntu ja GEdit
 
Üheks riistvaraliseks abivahendiks, mida sageli kasutatakse koos eespoolkirjeldatud tarkvaraliste vahenditega, on klaviatuuriraam (keyguard). Tegemist on aukudega raamiga, mis kinnitatakse klaviatuuri peale nii, et klahve tuleb vajutada raami aukudes (vt näiteks [L] http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/compact_and_guard.html). Augud aitavad ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tulenevaid valesid klahvivajutusi, kuid kümnesõrmesüsteemi pruukiva tavakasutaja jaoks muudavad töö tublisti aeglasemaks. Seetõttu on klaviatuuriraam väga sobiv sisestuspulga kasutajatele, kuid juhul kui arvutit kasutavad ka teised inimesed, peaks see olema kergesti eemaldatav (samas kui kasutajaid on ainult üks, tasub kaaluda külgeehitatud raamiga klaviatuuri hankimist).
Erikujulised seadmed
 
Kui tavalised juhtseadmed ei sobi, tuleb pöörduda erivahendite poole. Mõned tähtsamad lahendused on järgmised:
 
    Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (multiskleroos, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
    Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
    Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
 
MicroWriter
 
Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
 
Veel on variantideks
 
    Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (concept keyboard; vt näiteks [L] http://www.overlaykeyboard.com/) on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
    Puutekuvar (touchscreen, touch monitor) on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga (varasematel aegadel kasutati ka eraldi paneeli, mis asetati tavakuvari ette) ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
    Pedaalhiir on tavahiire suurem ja turskem variant, mis on mõeldud jalaga töötamiseks - tugevam konstruktsioon aitab tal paremini taluda "päheastumist" ja tugevamat survet. Vt näiteks üht huvitavat kodukootud varianti YouTube'i videos: [L] http://www.youtube.com/watch?v=If-jkWIa1mg .
    Kõnesisestus aitab juhul, kui inimese kõnemehhanism on kahjustamata, kuid muude seadmete kasutamine on puude tõttu ebaotstarbekas. Paraku on eesti keele tugi ka siin nõrgavõitu, kasutada tuleb muude keelte abi.
 
Eraldi teema moodustavad lülitisüsteemid, mida vaatleme lähemalt viimases alapeatükis.
Lülitid - raske puudega inimese abilised
 
Termin "lüliti" manab meile ilmselt esimese hooga silma ette seinal oleva nupu, mis meie laelambi põneva paneb, või teleka küljes oleva samalaadse nublaka - igatahes ei taha see tavainimesel eriti haakuda IT-valdkonnaga. Samas on lülitisüsteemid mõnegi inimese jaoks ainus võimalus arvutit kasutada.
 
Ka klaviatuuri ja hiirenuppe võib mingis mõttes vaadelda lülititena - ka need käivitavad mingi konkreetse tegevuse. Arvuti juhtimiseks kasutatavad lülitid on reeglina aga lihtsad - tüüpilised on vaheldumisi käima/seisma -vajutustega nupplülitid. Raskema puude korral aga tulevad mängu kõikvõimalikud erikujulised lülitid - niikaua kui inimesel on säilinud mistahes tahtele alluv funktsioon, saab seda kasutada ka lülitite aktiveerimiseks. Lüliti võib paigutada kaenla alla, küünarliigesesse, jala alla...
 
Lüliti
 
Sageli kasutatakse lüliteid koos ekraanil oleva klaviatuuriemulaatoriga. Esmane lülitivajutus paneb kursori liikuma mööda klaviatuuriridu, järgmine fikseerib rea ja kursor hakkab hüppama mööda reas olevaid märke, kolmandaga valitakse konkreetne märk, mis saadetakse näiteks tekstitoimetisse. Selline tööviis on küll aeglane, kuid võimaldab ka üliraske puudega inimesel arvutiga toime tulla.
 
Ka hiire liikumist saab emuleerida lülitite abil - näiteks on eraldi lülitid kursori liigutamiseks ekraanil kõiki nelja suunda (käima-seisma), lisaks eraldi lülitid vasaku, keskmise ja parema hiirenupu jaoks ning lisaks veel topeltklõpsu ning hiirega lohistamise tarvis.
 
Väga asjalik abiline paljudele puudega inimestele on morsesisend. Morset võib arvutisse sisestada enam-vähem traditsioonilisel viisil morsevõtmega (mis sisuliselt on erikujuline lüliti), kuid sageli kasutatakse selleks ka puhumistoru (puff switch). Torusse puhutavad õhuimpulsid registreeritakse punktide ja kriipsudena vastavalt nende pikkusele ning transleeritakse sümboliteks. Tänapäevane kahepoolse toimega puhumistoru (sip-and-puff switch; vt näiteks [L] http://www.axistive.com/what-are--sip-n-puff--mouth-controlled-joysticks-.html) võimaldab oskajal inimesel sisestada teksti üsna arvestatava kiirusega.
 
Puhumistorusid saab kasutada ka teisiti - näiteks mingi kokkulepitud signaali edastamiseks süsteemile. Sarnaseid rakendusi on olemas näiteks ka vilele reageerivatena (eri kestuse ja kõrgusega vile tähistab erinevaid käske).
Kokkuvõtteks
 
Nägemispuuetega inimestele mõeldud tugitehnoloogia on viimastel aastatel kiirelt arenenud. Mitmed lahendused (nagu eespool kirjeldatud elektronmärkmikud) võimaldavad pimedal inimesel tööturul edukalt võistelda nägijaga. Probleemiks on aga endiselt kõrge hind, Eestis ka kättesaadavus. Lähitulevikus tuleb Eestis kindlasti luua korralik tugitehnoloogia-alane seadusandlus - praegune võimaldab liiga vaba tõlgendamist vastavalt ametnike soovile.
 
Liikumispuudega inimestele on tugitehnoloogia vallas loodud äärmiselt palju erinevaid lahendusi. Ehkki paljudel juhtudel taandub probleem sobiva sisendseadme leidmisele, võib mõnel juhul olla tarvis ka eritarkvara. Mida raskem on puue või mida enam komponente on liitpuudel, seda rohkem tuleb sobivaima lahenduse leidmisel tööd teha. Seetõttu on see tänuväärt tööpõld kõigile tuleviku MacGyveritele...
Viiteid
 
    Microsoft Accessibility Guides. [L] http://www.microsoft.com/enable/guides/default.aspx
    MacOS X Universal Access. [L] http://www.apple.com/macosx/features/universalaccess/
    Linux Accessibility HOWTO. [L] http://www.tldp.org/HOWTO/Accessibility-HOWTO/
    GNOME Accessibility Project. [L] http://developer.gnome.org/projects/gap/

Redaktsioon: 23. mai 2012, kell 19:48


What if...?

An ordinary computer user usually considers his/her way to work obvious - it is easy to miss the fact that our typical computer actually demands a lot from the human. But what if

  • we cannot see, thus are unable to use the monitor?
  • we just have one hand - or have none?
  • our fingers would not flex?
  • we control our movements so badly that even hitting the keyboard is difficult (not only individual keys)?
  • we have insufficient muscle power to press the keys?

Actually, very many people with similar qualities are using computers today.

Ordinary or special?

Many computer users with disabilities are facing a dilemma - whether to go for a specially designed device or try to manage with a generic one? A special solution (e.g. a special keyboard) can be more fitting, but a generic one would typically give greater mobility - the person would not depend on the device. Special technology can also be problematic when the computer is used by several people in turn, some of which are with disabilities and some are not.

Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees - kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse - see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Ka tekib erilahendusega probleeme mitme inimese poolt aktiivselt kasutatava süsteemi korral. Vahel tasuks tavaliste IT-seadmete tootjatele erivajaduste osas ideid ja infot saata - ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et eraldi puuetega inimestele mõeldud asju polekski vaja (täpselt samuti nagu oleks parimaks lahenduseks kõigi õpilaste õpetamine integreeritult, ilma erikoolideta).

Puht-tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eeskätt kaht liiki erivajadustega inimesed - nägemispuuetega ning liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Võrdluseks näiteks kuulmispuue - ehkki arvuti edastab infot ka heliliselt, on tänase seisuga kuulmise teel teabe osakaal selles vallas suhteliselt väike ning reeglina piisab lihtsatest vahenditest. Vaimsete puuete ning käitumisprobleemide korral aga asetub palju suurem rõhk õppemetoodikale kui tehnoloogilistele abivahenditele. Nägemispuuded

Võrreldes mitme muu puudegrupiga on nägemispuude puhul kasutatav üsna kallis ja keerukas tehnoloogia. Kolmeks peamiseks kategooriaks on vaegnägemise korral kasutatav ekraanisuurendus (vahel ka koos heliväljundiga) ning pimeduse korral kasutatavad heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).

Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks

   Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
   Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes MS Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
   Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.

Nüüd aga ülevaade mõningatest konkreetsetest lahendustest. Ekraanilugeja

Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile saadetavat teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.

Suur osa lugemissüsteemidest on kinnine omandvara (üks levinuimaid on [L] JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on [L] Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja [L] Speakup (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat [L] Microsoft Narratori (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - [L] VoiceOver. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.

Ärivarapaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi [L] MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2011. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 127€. Võrgust on saadaval [L] tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada; tasuta on saadaval ka vana DOSi versioon). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka [L] eesti kõnesüntesaatoriga.

Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval [L] Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.

Orca Linuxil Kõnesüntesaator

See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvuti laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (kõrilihaste spastika ehk kramplikkuse) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik [L] Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt [L] http://www.phon.ioc.ee. Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil. Ekraanisuurendus

Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.

Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:

   suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
   "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
   juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.

Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (Silmalaekas on MAGic Pro nimelisel tootel omaosalus 70€), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca (pildil on kujutatud ekraani ülaosas asuv luup; Orca luubifunktsioonid on aga esialgu kohati ebastabiilsed) ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).

Orca luup Ubuntul Punktkirjamonitor

Seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, levinuim on 40 märgiga monitor. Kõneväljundiga võrreldes on kallim ja selle kasutamist on raskem omandada, kuid samas võimaldab punktkirjamonitor palju suuremat paindlikkust (näiteks programmeerimisel, kus on pidevalt tarvis tekstis manööverdada). Punktkirjamonitor on ka pea ainus sobiv väljundvahend pimekurtidele (raske nägemis- ja kuulmispuue koos) arvutikasutajatele.

Braille' ehk punktkirjamonitor Punktkirjaprinter

Seade punktkirja väljastusseks paberile. Uute printerite kiirus on kuni 2000 märki minutis ja nad võimaldavad printida nii ühele kui mõlemale poole paberit. Enamasti vajab punktkirjaprinter eripaberit, mis on varustatud servades oleva perforatsiooniga (sarnaneb vanadele tavaprinteritele, mis kasutasid samalaadset lahendust). Printimine on üsna mürarikas. Paremad mudelid suudavad väljastada ka lihtsamat graafikat. Punktkirjaklaviatuur

Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast (vt pilti). See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid. Eeliseks on paljudel juhtudel väiksemad mõõtmed kui tava-arvutiklaviatuuril - nii on teda lihtsam kaasas kanda. Paljud pimedad inimesed aga kasutavad ikkagi tavaklaviatuuri, et vähem sõltuda eritehnoloogiast.

BrailleWriter -punktkirjaklaviatuur

BrailleIn-klaviatuuri võib näha näiteks lehel [L] http://www.braillex.de/rehatechnik/produkte/blinde/brailletastaturen/index.html (saksakeelne). Reljeefne hiir

See on arvutihiire sarnane seade, mis lisaks tavahiire funktsioonile annab tagasisidet reljeefsete elementide kaudu hiire seljal või ka erinevate vibreerivate osade kaudu. Plussiks on seadme väiksed mõõtmed ja mobiilsus. Ühe prototüübi mõningaid fotosid näeb aadressil [L] http://www.nise.go.jp/research/kogaku/twatanab/Tactile/TactileMouse/TactileMouseEn.html . Üks sedalaadi projekte, VirTouch VTPlayer, jõudis ka Linuxi toeni ([L] http://vtplayer.sourceforge.net/ - sealt näeb ka seadme pilti), paraku tundub, et firma on nüüdseks tegevuse lõpetanud. Eriotstarbelised elektronmärkmikud

Need asendavad nägemispuudega inimesele süle- või pihuarvutit. Väljundiks on riistvaraline kõnesüntesaator ja/või punktkirjamonitor, sisestuseks kas kõnesisend, tavaline või punktkirjaklaviatuur (6- või 8-punktiline). Mõned näited:

   GW Micro VoiceSense ([L] http://www.magiclaptop.com/rugged-laptops/voicesense-pda-blind-people.php - ka pilt)
   BrailleNote ([L] http://www.humanware.com/en-europe/products/blindness/braillenotes)

Tänapäeval on piirid hägustumas - ühelt poolt nii süle- ja pihuarvutite, elektronmärkmike ning mobiil- (nuti-) telefonide vahel, teisalt aga toimub areng ka tavatehnoloogia suurema ligipääsetavuse suunas, muutes paljud senised erilahendused järk-järgult ebaotstarbekaks. Liikumis- ja koordinatsioonipuuded Suur valdkond

Probleemiskaala on siin väga lai - lihasnõrkus, piiratud liigutused, erinevad koordinatsioonihäired (näiteks tserebraalparalüüs ehk PCI), puuduvad või halvatud jäsemed, haaramisraskused (artriit). Raskusi võib tekkida andmekandjatega (CD, mälupulga või disketi vahetamine), kiireid liigutusi nõudvate tegevustega (tõsi, suurem osa reaalajas tegutsemist nõudvaid momente on seotud põhiliselt arvutimängudega), peenkoordinatsiooni nõudvate sisendseadmetega (eelkõige hiir, aga ka harilik klaviatuur, kui tarkvara nõuab klahvikombinatsioonide kasutamist). Reeglina kuuluvad selle rühma ligipääsuvahendid riistvara hulka, tarkvaral on siin sageli vaid täiendav funktsioon. Samas aga ei saa ka väikeste detailide osatähtsust alahinnata (näiteks tarkvara disaini osas - sageli sõltub konkreetse tarkvararakenduse ligipääsetavus disainietapil tehtud otsustest). Sisestuse abivahendite hulgas leiame pealegi ka mõned tarkvaratooted, mis on peamiselt seotud standardklaviatuuri kohandamisega. Üldine põhimõte on järgmine: kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada.

Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted

Paljudel juhtudel, mil inimene ei suuda kasutada arvutit tema tavalises tööasendis, saab abi klaviatuuri asukoha muutmisest ning sobivate sisestusvahendite kasutamisest. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur (näiteks [L] MS Natural Keyboard), kuid vahel on need hoopis ebamugavamad.

Kui laual asetsev klaviatuur osutub ebamugavaks, on võimalik klaviatuuri asukohta muuta. Näiteks võib mõne inimese jalakoordinatsioon osutuda käte omast märksa paremaks - sel juhul ongi otstarbekas kasutada jalgu ka arvutiga töötamiseks. Mõnel juhul läheb tarvis erilist, jalaga töötamiseks mõeldud klaviatuuri, vahel võib olla aga tarvis üksnes pikema juhtmega tavaklaviatuuri. Tähelepanuks - sellise inimese töökoht esitab täiendavaid ergonoomilisi nõudmisi, kuna tööasend jpm on tavapärasest erinev!

Juhul, kui ka jalgade kasutamine on probleemne, on võimalik klaviatuuri paigutamine mõne muu sobiva kehaosa juurde. Selleks võib kasutada nii spetsiaalseid konsoole - need sarnanevad muudetava asendiga laualampide kinnitustega (vt näiteks [L] http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/universal_switch_mountings.html). Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid - erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. Tihti võib aga jällegi piisata kõige harilikumast puupulgast.

Suus hoitava sisestuspulga alternatiiviks on näiteks otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatav pulk. Mõlemal juhul tuleb aga olla tähelepanelik kaelalihaste võimaliku ülekoormamise suhtes ja leida klaviatuurile parim võimalik asend. Peaga arvuti juhtimiseks on ka selliseid lahendusi nagu [L] siin kirjeldatud Tracker Pro, mis kasutab pealiigutuste registreerimiseks ja nende abil arvuti juhtimiseks otsaesisele kinnitatud markerpunkti.

Arvutihiir on tihti liikumispuudega arvutikasutaja üks peamisi komistuskive. Kui head koordinatsiooni hiire kasutamine tegelikult nõuab, selles võib veenduda üsna lihtsalt - võtame hiire vasakusse (vasakukäelised paremasse) kätte... Kuid ka hiire puhul võib vahel olla abi üsna lihtsatest kohandustest.

Asi algab hiire valikust - neid on erineva kuju ja nuppude arvuga, rattaga ja ilma, juhtmega ja ilma... Mõnel juhul on kasulik juhtmeta hiir tema kergema liikumise tõttu, vahel aga hoopis juhtmega variant. Näiteks võib hiire asetamine sobiva nurga all kaldpinnale olla suureks abiks, sel juhul aga aitab juhe vältida hiire mahalibisemist. Mõnel juhul tasuks vältida kõige odavamaid (~25kr) mudeleid, mille vastupidavus jätab tihti soovida - puudest tulenev täiendav koormus võib tekitada vajaduse iga kuu uus hiir osta.

Kindlasti tasuks uurida ka hiire lähisugulasi - kursorikuuli (trackball) ja mängukangi (joystick). Lisaks spetsiaalselt puudega inimestele mõeldud erimudelitele (mis on reeglina kordades kallimad!) võib piisata ka laiatarbemudelist. Kursorikuuli keerutamine on põhimõtteliselt võimalik ka sisestuspulgaga või mistahes kehaosaga (nina, küünarnukk) - sel juhul tuleb taas mängu läbimõeldud paigutus.

Et ka skannerist on tänaseks saanud üsna igapäevane tööriist (viimastel aastatel on ka Eestis levinud odavad kombineeritud seadmed, mis täidavad nii printeri, skanneri kui koopiamasina funktsioone), siis on üheks võimalikuks sisestusvahendiks "tavalise IT" vallast ka harilik skanner (eeldab arvutisse paigaldatud optilise tekstituvastuse tarkvara olemasolu), mis võimaldab vähendada vajadust näiteks referaadi kirjutamise korral raamatu teksti uuesti sisestada. Paraku aga ei ole eestikeelne tekstituvastus veel 100% toimiv nähtus, ka võib probleeme tekkida skanneri kasutamisel (raamatu skannerisse asetamine, leheküljevahetus jne). Tavaseadmete kohandamine

Inimestele, kes ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Enamik tänapäevaseid operatsioonisüsteeme sisaldab utiliite, mis lisavad klaviatuurile hulga väikesi, kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga). Vaatleme mõningaid selliseid utiliite, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis.

   StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.
   RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada.
   SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
   MouseKeys võimaldab kasutajal juhtida hiirekursorit nooleklahvide abil. Kehvema koordinatsiooni korral on sellest üsna palju abi.

Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt - kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil - lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp). See on aeglane sisestusviis, mis aga mõnel juhul võib osutuda ainuvõimalikuks (vt. lähemalt allpool). Pildil on vabatarkvaraline GOK ehk Gnome On-Screen Keyboard, mis on kasutusel mitmetes Linuxi variantides - samalaadsed rakendused on olemas ka Windowsi ja MacOS X süsteemides.

GOK, Ubuntu ja GEdit

Üheks riistvaraliseks abivahendiks, mida sageli kasutatakse koos eespoolkirjeldatud tarkvaraliste vahenditega, on klaviatuuriraam (keyguard). Tegemist on aukudega raamiga, mis kinnitatakse klaviatuuri peale nii, et klahve tuleb vajutada raami aukudes (vt näiteks [L] http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/compact_and_guard.html). Augud aitavad ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tulenevaid valesid klahvivajutusi, kuid kümnesõrmesüsteemi pruukiva tavakasutaja jaoks muudavad töö tublisti aeglasemaks. Seetõttu on klaviatuuriraam väga sobiv sisestuspulga kasutajatele, kuid juhul kui arvutit kasutavad ka teised inimesed, peaks see olema kergesti eemaldatav (samas kui kasutajaid on ainult üks, tasub kaaluda külgeehitatud raamiga klaviatuuri hankimist). Erikujulised seadmed

Kui tavalised juhtseadmed ei sobi, tuleb pöörduda erivahendite poole. Mõned tähtsamad lahendused on järgmised:

   Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (multiskleroos, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
   Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
   Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.

MicroWriter

Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.

Veel on variantideks

   Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (concept keyboard; vt näiteks [L] http://www.overlaykeyboard.com/) on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
   Puutekuvar (touchscreen, touch monitor) on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga (varasematel aegadel kasutati ka eraldi paneeli, mis asetati tavakuvari ette) ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
   Pedaalhiir on tavahiire suurem ja turskem variant, mis on mõeldud jalaga töötamiseks - tugevam konstruktsioon aitab tal paremini taluda "päheastumist" ja tugevamat survet. Vt näiteks üht huvitavat kodukootud varianti YouTube'i videos: [L] http://www.youtube.com/watch?v=If-jkWIa1mg .
   Kõnesisestus aitab juhul, kui inimese kõnemehhanism on kahjustamata, kuid muude seadmete kasutamine on puude tõttu ebaotstarbekas. Paraku on eesti keele tugi ka siin nõrgavõitu, kasutada tuleb muude keelte abi.

Eraldi teema moodustavad lülitisüsteemid, mida vaatleme lähemalt viimases alapeatükis. Lülitid - raske puudega inimese abilised

Termin "lüliti" manab meile ilmselt esimese hooga silma ette seinal oleva nupu, mis meie laelambi põneva paneb, või teleka küljes oleva samalaadse nublaka - igatahes ei taha see tavainimesel eriti haakuda IT-valdkonnaga. Samas on lülitisüsteemid mõnegi inimese jaoks ainus võimalus arvutit kasutada.

Ka klaviatuuri ja hiirenuppe võib mingis mõttes vaadelda lülititena - ka need käivitavad mingi konkreetse tegevuse. Arvuti juhtimiseks kasutatavad lülitid on reeglina aga lihtsad - tüüpilised on vaheldumisi käima/seisma -vajutustega nupplülitid. Raskema puude korral aga tulevad mängu kõikvõimalikud erikujulised lülitid - niikaua kui inimesel on säilinud mistahes tahtele alluv funktsioon, saab seda kasutada ka lülitite aktiveerimiseks. Lüliti võib paigutada kaenla alla, küünarliigesesse, jala alla...

Lüliti

Sageli kasutatakse lüliteid koos ekraanil oleva klaviatuuriemulaatoriga. Esmane lülitivajutus paneb kursori liikuma mööda klaviatuuriridu, järgmine fikseerib rea ja kursor hakkab hüppama mööda reas olevaid märke, kolmandaga valitakse konkreetne märk, mis saadetakse näiteks tekstitoimetisse. Selline tööviis on küll aeglane, kuid võimaldab ka üliraske puudega inimesel arvutiga toime tulla.

Ka hiire liikumist saab emuleerida lülitite abil - näiteks on eraldi lülitid kursori liigutamiseks ekraanil kõiki nelja suunda (käima-seisma), lisaks eraldi lülitid vasaku, keskmise ja parema hiirenupu jaoks ning lisaks veel topeltklõpsu ning hiirega lohistamise tarvis.

Väga asjalik abiline paljudele puudega inimestele on morsesisend. Morset võib arvutisse sisestada enam-vähem traditsioonilisel viisil morsevõtmega (mis sisuliselt on erikujuline lüliti), kuid sageli kasutatakse selleks ka puhumistoru (puff switch). Torusse puhutavad õhuimpulsid registreeritakse punktide ja kriipsudena vastavalt nende pikkusele ning transleeritakse sümboliteks. Tänapäevane kahepoolse toimega puhumistoru (sip-and-puff switch; vt näiteks [L] http://www.axistive.com/what-are--sip-n-puff--mouth-controlled-joysticks-.html) võimaldab oskajal inimesel sisestada teksti üsna arvestatava kiirusega.

Puhumistorusid saab kasutada ka teisiti - näiteks mingi kokkulepitud signaali edastamiseks süsteemile. Sarnaseid rakendusi on olemas näiteks ka vilele reageerivatena (eri kestuse ja kõrgusega vile tähistab erinevaid käske). Kokkuvõtteks

Nägemispuuetega inimestele mõeldud tugitehnoloogia on viimastel aastatel kiirelt arenenud. Mitmed lahendused (nagu eespool kirjeldatud elektronmärkmikud) võimaldavad pimedal inimesel tööturul edukalt võistelda nägijaga. Probleemiks on aga endiselt kõrge hind, Eestis ka kättesaadavus. Lähitulevikus tuleb Eestis kindlasti luua korralik tugitehnoloogia-alane seadusandlus - praegune võimaldab liiga vaba tõlgendamist vastavalt ametnike soovile.

Liikumispuudega inimestele on tugitehnoloogia vallas loodud äärmiselt palju erinevaid lahendusi. Ehkki paljudel juhtudel taandub probleem sobiva sisendseadme leidmisele, võib mõnel juhul olla tarvis ka eritarkvara. Mida raskem on puue või mida enam komponente on liitpuudel, seda rohkem tuleb sobivaima lahenduse leidmisel tööd teha. Seetõttu on see tänuväärt tööpõld kõigile tuleviku MacGyveritele... Viiteid

   Microsoft Accessibility Guides. [L] http://www.microsoft.com/enable/guides/default.aspx
   MacOS X Universal Access. [L] http://www.apple.com/macosx/features/universalaccess/
   Linux Accessibility HOWTO. [L] http://www.tldp.org/HOWTO/Accessibility-HOWTO/
   GNOME Accessibility Project. [L] http://developer.gnome.org/projects/gap/