Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini: erinevus redaktsioonide vahel
WikiHaldur (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
WikiHaldur (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
== Sissejuhatuseks: kuidas... == | |||
... saavad rauast laevad vee peal ujuda või natuke kergemast alumiiniumist, ent siiski hirmrasked lennukid õhus püsida? Isegi loodusest võib leida kimalase, kes kõigi tavapäraste füüsika-arusaamade järgi ei tohiks suuta lennata - kere on liiga paks ja tiivad väikesed. Ja ometi... | |||
Umbes samamoodi on pikka aega imestatud, miks mõned inimesed võrgus "tasuta tööd teevad". Tänane teema on seega otsapidi järg infoühiskonna küsimustele, teisalt aga seotud ka järgneva, arendus- ja ärimudelite teemaga. | |||
== Leviaatan ja pingviin == | |||
Pealkirjas mainitud raamatus kirjutab Yochai Benkler sellest, et lääne ühiskondades on pikka aega levinud kaks arvamust, mis on mõnel juhul ka tõesed, kuid märksa enamatel juhtudel võib leida vastupidiseid näiteid: | |||
* Inimesed on loomult isekad ja riigi/ühiskonna põhiülesanne on seda isekust mõistlikkuse piires hoida (inglise mõtleja Thomas Hobbes kirjutab sellest oma teoses "Leviaatan", millelt Benkler poole enda pealkirjast laenas). Ehk on tarvis seadusi, reegleid ja karistusi, et inimesed sigatsema ei hakkaks. | |||
* Inimesed lähtuvad üksnes omakasust (Adam Smithi kuulus kapitalismi "nähtamatu käsi" ehk "raha paneb asjad paika") - riigi/ühiskonna peamine eesmärk on tagada vaba turg, mille kaudu inimesed oleks majanduslikult huvitatud koos tegutsema. Ehk piisav hulk raha "rahustab kaagid maha". | |||
Aga äkki on inimestel olemas ka empaatiavõime ja omakasu pole alati määrav (või vähemalt pole ainus määrav tegur)? Eri uuringud pakuvad iseka käitumise osakaaluks populatsioonis tegelikult 30% ringis. Üsna vaimukal moel on sedalaadi isekust iseloomustanud Eben Moglen oma artiklis ''Anarchism Triumphant'', defineerides seal papipäkapiku (''econodwarf'') nimelise tegelase, kes näeb kogu ühiskonnas üksnes ainelise kasu motiivi ning midagi muud ei tunnista. | |||
Küsitakse | |||
“Kes Wikipedia tegijatele maksab?” | |||
“Millal Linux tasuliseks läheb?” | |||
“Miks ma peaks enda slaidid netti riputama?” | |||
“Mis mõte on blogimisel?” | |||
… | |||
Ehk kokkuvõtteks: miks nii paljud inimesed võrgus tasuta oma tööd jagavad? | |||
Mammutit tuleb jahtida terve hõimuga | |||
IT-ajaloo algaegadel oli ühistegevus pigem norm: | |||
“elitaarne demokraatia” | |||
Äri ei olnud eri põhjustel kuigi mõistlik: | |||
Ressursid olid piiratud | |||
Tarkvara oli mitteühilduv | |||
Tükitöö praktiliselt puudus | |||
Kohati oli äri otseselt keelatud (riigisaladusega ei äritseta) | |||
Ajastu mõjud (kontrakultuur) | |||
Häkkerid | |||
See sõna ei tähenda seda, mida enamasti lehest võib lugeda | |||
(Sub)kultuur, mis on tänase IT-maailma ja Interneti üks peamisi liikumapanevaid jõude | |||
Playful cleverness | |||
Eri kümnenditel veidi erinevad rõhuasetused, aga peamine on jäänud samaks – teha midagi tehniliselt põnevat, uutmoodi ja lahedat | |||
Jagamine on olnud oluline kõikidel aegadel | |||
Põhivaluutaks on reputatsioon | |||
Klassikaline häkkerlus | |||
Tõelised Programmeerijad. Füüsikud, pakktöötlus ja lamparvutid. Murphy seadused | |||
MIT Tech Model Railroad Club (hiljem AI labor), playful cleverness ja PDP-arvutid. Arpanet. Folkloori sünd | |||
Unix (ja C) vs VAX; BASIC ja miniarvutid | |||
80-ndad - kriis. FSF, kommerts-Unix ja PC-d. | |||
90-ndad - Linux, Free/Open/NetBSD, veeb - häkkerikultuuri teine tõus | |||
Uus sajand – häkkerliku mudeli levik mujale | |||
Algne MIT häkkerikoodeks Steven Levy järgi | |||
1. Access to computers – and anything which might teach you something about the way the world works – should be unlimited and total. Always yield to the Hands-On Imperative! | |||
2. All information should be free | |||
3. Mistrust authority – promote decentralization | |||
4. Hackers should be judged by their hacking, not bogus criteria such as degrees, age, race, or position | |||
5. You can create art and beauty on a computer | |||
6. Computers can change your life for the better | |||
Internetiajastu häkkerid – Eric S. Raymondi järgi | |||
ESR kirjutised (Hacker-HOWTO jt) toovad välja 3 aspekti: | |||
suhtumine: "Do you identify with the goals and values of the hacker community?" | |||
tehnilised oskused: "Do you speak code, fluently?" | |||
staatus: "Has a well-established member of the hacker community ever called you a hacker?" | |||
Kõik kolm tingimust peavad olema täidetud | |||
Natuurist | |||
Kassist arenenud | |||
Elitaarne ja samas demokraatlik | |||
Ei taotle sotsiaalset heakskiitu | |||
Ei armasta võimu | |||
Hindab intellekti ja originaalsust | |||
Pole tähtis, mis värvi on kass. Peaasi, et ta hiiri püüab... | |||
Arusaamadest | |||
Maailm on täis imelisi probleeme, mis kõik ootavad lahendamist | |||
Ühtki probleemi ei tuleks lahendada kaks korda | |||
Igavus ja nüridus on kurjast | |||
Vabadus on hea | |||
Suhtumine ei asenda kompetentsi | |||
Kuidas saada? | |||
Õpi programmeerima: Python, C, C++, Lisp, Java, Perl | |||
Hangi endale üks vabadest Unixilistest ja õpi kasutama | |||
Õpi tundma veebi ja kirjutama HTMLi (tänapäeval HTML5, CSS3 jt) | |||
Õpi korralikult selgeks inglise keel | |||
Stiilipunktid | |||
Õpi emakeeles hästi ja mitmekülgselt väljenduma | |||
Loe ulmekirjandust ja käi vastavatel üritustel | |||
Häki ka muid asju (Garage48 jms üritused) | |||
Uuri zeni vmm meditatsioonitehnikat ja/või õpi võitluskunste | |||
Õpi hindama erinevat muusikat, laulma ja/või pilli mängima | |||
Hinda sõnamänge ja andekaid kilde | |||
Kes on suur? | |||
Alus: reputatsioon ja respekt | |||
Kingikultuur - positsioon saavutatakse midagi ära andes | |||
aeg, oskused ja tulemused reputatsiooni vastu | |||
Vt ka Linuse seadust motivatsiooni kohta: | |||
Elusäilitamine | |||
Sotsiaalne staatus | |||
Meelelahutus | |||
Vana ja uus eetika Pekka Himase järgi | |||
Protestantlik eetika | |||
Raha | |||
Töö | |||
Paindlikkus | |||
Sihikindlus | |||
Vastutus | |||
Optimaalsus | |||
Stabiilsus | |||
Häkkerliku lähenemise näiteid tänasest | |||
Suur osa vaba tarkvara kogukonnast | |||
Avatud õpisisu (OER) liikumine ja MOOCid | |||
Algne Google'i firmakultuur | |||
Wikimedia Commons | |||
Makers (Garage48 jpt) ja osa idufirmasid | |||
Eestis pea kogu Robotexi seltskond | |||
… | |||
Kogukond | |||
Algselt ühe paiga elanikud (N: kiriku kogudus) | |||
Internetiajastu: kogukonna võivad moodustada täiesti erinevad inimesed täiesti eri paigust | |||
Uued lisaväärtuse loomise võimalused | |||
Palju eri faktoreid: altruism, isiklik huvi/vajadus, suhtlemine läbi loomingu, tunnustusvajadus, protest/alternatiivsus... | |||
Mõned kogukonnamootorid Manuel Castellsi järgi | |||
Tehnoloogiline areng | |||
Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid | |||
Ajatu aeg | |||
Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus | |||
Hariduslikud püüded | |||
Palju vaba aega, mida sisustada | |||
Vajadus „millegi tõelise“ järele, olgu või näilise | |||
Vahel ka otsene altruism | |||
Näide: Linux | |||
Sündis konkreetsest vajadusest – häkkeritel (sh Linusel) ei olnud näppimiseks sobivat süsteemi | |||
Ajastus: sünniaasta sama kui veebil – sõitis esimesel laineharjal, üks esimesi nii ulatuslikke internetikogukondi | |||
Kogukonna kaasamine varases staadiumis (release early, release often) | |||
Oskuslik juhtimine ja kommunikatsioon | |||
Toimiv juriidiline raamistik (GPL jt) | |||
Ärisfääri kaasamine ilma põhimõtetes järgi andmata | |||
Vaba tarkvara | |||
Väga palju projekte saab alguse isiklikust vajadusest | |||
Mõnel juhul jääbki üheinimeseprojektiks, enamasti aga mitte | |||
Kogukonna kaasamine algab toimivast “seemnest” (prototüüp) | |||
Oluline on kommunikatsioon ja “vastastikune seljasügamine” | |||
Lai valik arendus- ja ärimudeleid (järgmine teema) | |||
Vaba kultuuri laienemine | |||
“Jagamine” on tänaseks palju laiema tähendusega kui algne, kogukondlik-altruistlik arusaam | |||
Olulised aspektid: | |||
Kanalid/tehnoloogia (Internet, mobiilid, kaamerad…) - esmakordselt on suund hajususe, mitte koondumise poole | |||
Info kogumine, avaldamine ja “rafineerimine” palju lihtsam | |||
Uute teenuste ja võimaluste lisamine lihtsustub (äpid) | |||
Võimalus: kiire levi => plahvatuslik kuulsus => suur raha | |||
Uute juriidiliste mehhanismide tulek (vabad litsentsid) | |||
Üks reputatsiooni toimemehhanism | |||
Six degrees of separation (Karinthy 1929) | |||
Väiksemas ühiskonnas (kogukonnas, subkultuuris) on samme vähem! | |||
Internet toimib võimendava kanalina | |||
Tootmine infoajastul | |||
Tööstuseajastul ei olnud peamistes majandusharudes kogukondlik tootmine eriti mõeldav (kogukondlik metallurgiatehas või autokoosteliin ei kõla just arukalt) | |||
Samas oli ka siis alasid, mis tavapärasele äriloogikale ei allunud (haridus, teadus, avaõiguslik meedia) | |||
Tänapäeval räägitakse loomemajandusest kui ühest peamisest “vedurist” - ja see on juba olemuselt kogukondlik | |||
Lisaks toimub arvestatav osa “tootmisest” üldse turuväliselt (NB! “turule ja turult välja”-liikumine on e-toodangu korral palju lihtsam kui füüsilise toodangu puhul) | |||
Näide: Kakk, õppejõud | |||
Miks on kõik õppematerjalid vabalt levivad? Võiks ju raha teha! | |||
Point: õppejõu “põhitoodang” ei ole õppematerjal, vaid (loodetavasti) natuke targemad kodanikud! | |||
Õppematerjal toimib täiendteenuse ja reklaamina (nii võimalike tudengite kui ka koostööpartnerite jaoks), lisaks on vähem jama põhitööga (“Kust ma X kohta infot saan?” - RTFM!) | |||
Samas ei ole aega ega tahtmist tegelda materjalide parseldamise ja “illegaalide” jahtimisega | |||
On reaalseid kogemusi mõnda huvitavasse koostööprojekti sattumisest (“Sul olid seal põnevad asjad kirjas”) | |||
Häälekas vähemus | |||
Tegelikult on “tükitööna loojate” osakaal palju väiksem kui arvatakse (ja enamasti ei lärma looja ise, vaid asjapulgad) | |||
Ülejäänud loovad | |||
põhikohaga ajatööna | |||
põhitöö kõrvalproduktina (mänguarendaja loob muusikat või animeerib; vt ka õppejõunäidet) | |||
õppimise käigus (algõppest kraadiõppeni) | |||
hobikorras (lai skaala eri motiive) | |||
“Mis see ka maksab” | |||
Kokkuvõttes on olukord natuke sarnane “99 sendi” müügimudeliga: | |||
Võrk on loonud olukorra, kus millegi asjaliku ülespanek või edastamine “ei maksa midagi” (nii aja, pingutuse kui raha mõttes) | |||
Samas annab ta võimaluse “sobrada odava nänni kastis”, kust võib leida väärt kraami (one man’s trash is another man’s treasure) | |||
Reputatsiooniga “maksmine” on tehtud lihtsaks (Laikige!) | |||
Vaba kultuuri näiteid väljaspoolt tarkvarasfääri | |||
Creative Commons – http://creativecommons.org | |||
Free Cultural Works - http://freedomdefined.org | |||
Free Music – http://free-music.org (vt ka Jamendo, Magnatune jt) | |||
Open Knowledge International – http://ofkn.org | |||
Märkus: piraadiparteide liikumine on osaliselt sarnase mõttega, kuid nemad näevad lahendust lollidele reeglitele vilistamises, vaba kultuur üritab luua natuke arukamaid reegleid | |||
Kokkuvõtteks | |||
Inimesed ei ole üldiselt nii vastikud kui mõned arvavad | |||
Internet võimendab ka koostööd | |||
Reputatsioon on reaalne valuuta | |||
Klassikaliselt häkkerluselt on üht-teist õppida | |||
Vaba levik ei pea tähendama kompensatsiooni puudumist | |||
Tasub edasi uurida ja mõelda – mõnda asja saab tänapäeval teha, nagu vanasti ei saanud | |||
Kimalane suudab lennata (ehkki ei peaks) | |||
Edasilugemiseks | |||
Yochai Benkler (Wealth of Networks, The Penguin and the Leviathan) | |||
Larry Lessig (Free Culture, Code 2.0, The Future of Ideas jt) | |||
Pekka Himanen (Hacker Ethic jt) | |||
Eric S. Raymond (The Cathedral and the Bazaar jt) | |||
Linus Torvalds (Just for Fun) | |||
Eric von Hippel (The Sources of Innovation jt) | |||
Peter Barnes (Capitalism 3.0) | |||
... | |||
Tänaseks kõik | |||
Redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 20:27
Sissejuhatuseks: kuidas...
... saavad rauast laevad vee peal ujuda või natuke kergemast alumiiniumist, ent siiski hirmrasked lennukid õhus püsida? Isegi loodusest võib leida kimalase, kes kõigi tavapäraste füüsika-arusaamade järgi ei tohiks suuta lennata - kere on liiga paks ja tiivad väikesed. Ja ometi...
Umbes samamoodi on pikka aega imestatud, miks mõned inimesed võrgus "tasuta tööd teevad". Tänane teema on seega otsapidi järg infoühiskonna küsimustele, teisalt aga seotud ka järgneva, arendus- ja ärimudelite teemaga.
Leviaatan ja pingviin
Pealkirjas mainitud raamatus kirjutab Yochai Benkler sellest, et lääne ühiskondades on pikka aega levinud kaks arvamust, mis on mõnel juhul ka tõesed, kuid märksa enamatel juhtudel võib leida vastupidiseid näiteid:
- Inimesed on loomult isekad ja riigi/ühiskonna põhiülesanne on seda isekust mõistlikkuse piires hoida (inglise mõtleja Thomas Hobbes kirjutab sellest oma teoses "Leviaatan", millelt Benkler poole enda pealkirjast laenas). Ehk on tarvis seadusi, reegleid ja karistusi, et inimesed sigatsema ei hakkaks.
- Inimesed lähtuvad üksnes omakasust (Adam Smithi kuulus kapitalismi "nähtamatu käsi" ehk "raha paneb asjad paika") - riigi/ühiskonna peamine eesmärk on tagada vaba turg, mille kaudu inimesed oleks majanduslikult huvitatud koos tegutsema. Ehk piisav hulk raha "rahustab kaagid maha".
Aga äkki on inimestel olemas ka empaatiavõime ja omakasu pole alati määrav (või vähemalt pole ainus määrav tegur)? Eri uuringud pakuvad iseka käitumise osakaaluks populatsioonis tegelikult 30% ringis. Üsna vaimukal moel on sedalaadi isekust iseloomustanud Eben Moglen oma artiklis Anarchism Triumphant, defineerides seal papipäkapiku (econodwarf) nimelise tegelase, kes näeb kogu ühiskonnas üksnes ainelise kasu motiivi ning midagi muud ei tunnista.
Küsitakse “Kes Wikipedia tegijatele maksab?” “Millal Linux tasuliseks läheb?” “Miks ma peaks enda slaidid netti riputama?” “Mis mõte on blogimisel?” …
Ehk kokkuvõtteks: miks nii paljud inimesed võrgus tasuta oma tööd jagavad? Mammutit tuleb jahtida terve hõimuga IT-ajaloo algaegadel oli ühistegevus pigem norm: “elitaarne demokraatia” Äri ei olnud eri põhjustel kuigi mõistlik: Ressursid olid piiratud Tarkvara oli mitteühilduv Tükitöö praktiliselt puudus Kohati oli äri otseselt keelatud (riigisaladusega ei äritseta) Ajastu mõjud (kontrakultuur) Häkkerid See sõna ei tähenda seda, mida enamasti lehest võib lugeda (Sub)kultuur, mis on tänase IT-maailma ja Interneti üks peamisi liikumapanevaid jõude Playful cleverness Eri kümnenditel veidi erinevad rõhuasetused, aga peamine on jäänud samaks – teha midagi tehniliselt põnevat, uutmoodi ja lahedat Jagamine on olnud oluline kõikidel aegadel Põhivaluutaks on reputatsioon Klassikaline häkkerlus Tõelised Programmeerijad. Füüsikud, pakktöötlus ja lamparvutid. Murphy seadused MIT Tech Model Railroad Club (hiljem AI labor), playful cleverness ja PDP-arvutid. Arpanet. Folkloori sünd Unix (ja C) vs VAX; BASIC ja miniarvutid 80-ndad - kriis. FSF, kommerts-Unix ja PC-d. 90-ndad - Linux, Free/Open/NetBSD, veeb - häkkerikultuuri teine tõus Uus sajand – häkkerliku mudeli levik mujale Algne MIT häkkerikoodeks Steven Levy järgi 1. Access to computers – and anything which might teach you something about the way the world works – should be unlimited and total. Always yield to the Hands-On Imperative! 2. All information should be free 3. Mistrust authority – promote decentralization 4. Hackers should be judged by their hacking, not bogus criteria such as degrees, age, race, or position 5. You can create art and beauty on a computer 6. Computers can change your life for the better Internetiajastu häkkerid – Eric S. Raymondi järgi ESR kirjutised (Hacker-HOWTO jt) toovad välja 3 aspekti: suhtumine: "Do you identify with the goals and values of the hacker community?" tehnilised oskused: "Do you speak code, fluently?" staatus: "Has a well-established member of the hacker community ever called you a hacker?"
Kõik kolm tingimust peavad olema täidetud Natuurist Kassist arenenud Elitaarne ja samas demokraatlik Ei taotle sotsiaalset heakskiitu Ei armasta võimu Hindab intellekti ja originaalsust
Pole tähtis, mis värvi on kass. Peaasi, et ta hiiri püüab... Arusaamadest Maailm on täis imelisi probleeme, mis kõik ootavad lahendamist Ühtki probleemi ei tuleks lahendada kaks korda Igavus ja nüridus on kurjast Vabadus on hea Suhtumine ei asenda kompetentsi Kuidas saada? Õpi programmeerima: Python, C, C++, Lisp, Java, Perl Hangi endale üks vabadest Unixilistest ja õpi kasutama Õpi tundma veebi ja kirjutama HTMLi (tänapäeval HTML5, CSS3 jt) Õpi korralikult selgeks inglise keel
Stiilipunktid Õpi emakeeles hästi ja mitmekülgselt väljenduma Loe ulmekirjandust ja käi vastavatel üritustel Häki ka muid asju (Garage48 jms üritused) Uuri zeni vmm meditatsioonitehnikat ja/või õpi võitluskunste Õpi hindama erinevat muusikat, laulma ja/või pilli mängima Hinda sõnamänge ja andekaid kilde Kes on suur? Alus: reputatsioon ja respekt Kingikultuur - positsioon saavutatakse midagi ära andes aeg, oskused ja tulemused reputatsiooni vastu Vt ka Linuse seadust motivatsiooni kohta: Elusäilitamine Sotsiaalne staatus Meelelahutus Vana ja uus eetika Pekka Himase järgi Protestantlik eetika Raha Töö Paindlikkus Sihikindlus Vastutus Optimaalsus Stabiilsus Häkkerliku lähenemise näiteid tänasest Suur osa vaba tarkvara kogukonnast Avatud õpisisu (OER) liikumine ja MOOCid Algne Google'i firmakultuur Wikimedia Commons Makers (Garage48 jpt) ja osa idufirmasid Eestis pea kogu Robotexi seltskond … Kogukond Algselt ühe paiga elanikud (N: kiriku kogudus) Internetiajastu: kogukonna võivad moodustada täiesti erinevad inimesed täiesti eri paigust Uued lisaväärtuse loomise võimalused Palju eri faktoreid: altruism, isiklik huvi/vajadus, suhtlemine läbi loomingu, tunnustusvajadus, protest/alternatiivsus... Mõned kogukonnamootorid Manuel Castellsi järgi Tehnoloogiline areng Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid Ajatu aeg Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus Hariduslikud püüded Palju vaba aega, mida sisustada Vajadus „millegi tõelise“ järele, olgu või näilise Vahel ka otsene altruism Näide: Linux Sündis konkreetsest vajadusest – häkkeritel (sh Linusel) ei olnud näppimiseks sobivat süsteemi Ajastus: sünniaasta sama kui veebil – sõitis esimesel laineharjal, üks esimesi nii ulatuslikke internetikogukondi Kogukonna kaasamine varases staadiumis (release early, release often) Oskuslik juhtimine ja kommunikatsioon Toimiv juriidiline raamistik (GPL jt) Ärisfääri kaasamine ilma põhimõtetes järgi andmata Vaba tarkvara Väga palju projekte saab alguse isiklikust vajadusest Mõnel juhul jääbki üheinimeseprojektiks, enamasti aga mitte Kogukonna kaasamine algab toimivast “seemnest” (prototüüp) Oluline on kommunikatsioon ja “vastastikune seljasügamine” Lai valik arendus- ja ärimudeleid (järgmine teema) Vaba kultuuri laienemine “Jagamine” on tänaseks palju laiema tähendusega kui algne, kogukondlik-altruistlik arusaam Olulised aspektid: Kanalid/tehnoloogia (Internet, mobiilid, kaamerad…) - esmakordselt on suund hajususe, mitte koondumise poole Info kogumine, avaldamine ja “rafineerimine” palju lihtsam Uute teenuste ja võimaluste lisamine lihtsustub (äpid) Võimalus: kiire levi => plahvatuslik kuulsus => suur raha Uute juriidiliste mehhanismide tulek (vabad litsentsid) Üks reputatsiooni toimemehhanism Six degrees of separation (Karinthy 1929) Väiksemas ühiskonnas (kogukonnas, subkultuuris) on samme vähem! Internet toimib võimendava kanalina Tootmine infoajastul Tööstuseajastul ei olnud peamistes majandusharudes kogukondlik tootmine eriti mõeldav (kogukondlik metallurgiatehas või autokoosteliin ei kõla just arukalt) Samas oli ka siis alasid, mis tavapärasele äriloogikale ei allunud (haridus, teadus, avaõiguslik meedia) Tänapäeval räägitakse loomemajandusest kui ühest peamisest “vedurist” - ja see on juba olemuselt kogukondlik Lisaks toimub arvestatav osa “tootmisest” üldse turuväliselt (NB! “turule ja turult välja”-liikumine on e-toodangu korral palju lihtsam kui füüsilise toodangu puhul) Näide: Kakk, õppejõud Miks on kõik õppematerjalid vabalt levivad? Võiks ju raha teha! Point: õppejõu “põhitoodang” ei ole õppematerjal, vaid (loodetavasti) natuke targemad kodanikud! Õppematerjal toimib täiendteenuse ja reklaamina (nii võimalike tudengite kui ka koostööpartnerite jaoks), lisaks on vähem jama põhitööga (“Kust ma X kohta infot saan?” - RTFM!) Samas ei ole aega ega tahtmist tegelda materjalide parseldamise ja “illegaalide” jahtimisega On reaalseid kogemusi mõnda huvitavasse koostööprojekti sattumisest (“Sul olid seal põnevad asjad kirjas”) Häälekas vähemus Tegelikult on “tükitööna loojate” osakaal palju väiksem kui arvatakse (ja enamasti ei lärma looja ise, vaid asjapulgad) Ülejäänud loovad põhikohaga ajatööna põhitöö kõrvalproduktina (mänguarendaja loob muusikat või animeerib; vt ka õppejõunäidet) õppimise käigus (algõppest kraadiõppeni) hobikorras (lai skaala eri motiive) “Mis see ka maksab” Kokkuvõttes on olukord natuke sarnane “99 sendi” müügimudeliga: Võrk on loonud olukorra, kus millegi asjaliku ülespanek või edastamine “ei maksa midagi” (nii aja, pingutuse kui raha mõttes) Samas annab ta võimaluse “sobrada odava nänni kastis”, kust võib leida väärt kraami (one man’s trash is another man’s treasure) Reputatsiooniga “maksmine” on tehtud lihtsaks (Laikige!) Vaba kultuuri näiteid väljaspoolt tarkvarasfääri Creative Commons – http://creativecommons.org Free Cultural Works - http://freedomdefined.org Free Music – http://free-music.org (vt ka Jamendo, Magnatune jt) Open Knowledge International – http://ofkn.org
Märkus: piraadiparteide liikumine on osaliselt sarnase mõttega, kuid nemad näevad lahendust lollidele reeglitele vilistamises, vaba kultuur üritab luua natuke arukamaid reegleid Kokkuvõtteks Inimesed ei ole üldiselt nii vastikud kui mõned arvavad Internet võimendab ka koostööd Reputatsioon on reaalne valuuta Klassikaliselt häkkerluselt on üht-teist õppida Vaba levik ei pea tähendama kompensatsiooni puudumist Tasub edasi uurida ja mõelda – mõnda asja saab tänapäeval teha, nagu vanasti ei saanud Kimalane suudab lennata (ehkki ei peaks) Edasilugemiseks Yochai Benkler (Wealth of Networks, The Penguin and the Leviathan) Larry Lessig (Free Culture, Code 2.0, The Future of Ideas jt) Pekka Himanen (Hacker Ethic jt) Eric S. Raymond (The Cathedral and the Bazaar jt) Linus Torvalds (Just for Fun) Eric von Hippel (The Sources of Innovation jt) Peter Barnes (Capitalism 3.0) ... Tänaseks kõik
Viited
- BARNES, Peter. Capitalism 3.0: A Guide to Reclaiming the Commons. San Francisco: Berrett-Koehler Publishers, 2006 https://www.boell.de/site/default/files/capitalism_3.0_peter_barnes.pdf
- BENKLER, Yochai. The Wealth of Networks: How Social Production Transforms Markets and Freedom. Yale University Press 2006. https://cyber.harvard.edu/wealth_of_networks/Main_Page
- BENKLER, Yochai. The Penguin and the Leviathan: How Cooperation Triumphs over Self-Interest. Crown Business 2011.
- HIMANEN, Pekka. The Hacker Ethic and the Spirit of the Information Age. Random House Inc. New York, 2001.
- von HIPPEL, Eric. The Sources of Innovation. Oxford University Press 1988. http://web.mit.edu/evhippel/www/sources.htm
- von HIPPEL, Eric. Democratizing Innovation. The MIT Press 2005. http://web.mit.edu/evhippel/www/democ1.htm
- INGO, Henrik. Open Life: The Philosophy of Open Source. Lulu 2006. http://openlife.cc
- KELTY, Christopher. Two Bits: The Cultural Significance of Free Software Duke University Press, 2008. http://twobits.net
- LESSIG, Lawrence. Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. Penguin Press 2004. http://www.free-culture.cc/
- LESSIG, Lawrence. Code v2.0. Basic Books 2006. http://www.codev2.cc/
- LESSIG, Lawrence. The Future of Ideas: The Fate of the Commons in a Connected World. Random Books 2001. http://www.the-future-of-ideas.com/
- LOCKE, Christopher et al. The Cluetrain Manifesto: The End of Business as Usual. Perseus Books Group 2001. http://cluetrain.com/book/index.html
- MORAVEC, John W. et al. Knowmad Society. Educational Futures LLC 2013. http://www.knowmadsociety.com/
- TORVALDS, Linus, DIAMOND, David. Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins 2001
- WILLIAMS, Sam. Free as in Freedom: Richard Stallman's Crusade for Free Software. O'Reilly 2002. http://www.oreilly.com/openbook/freedom/
- WYNANTS, Marleen, CORNELIS, Jan. How Open is the Future? Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free & Open-Source Software. CrossTalks, VUB Brussels University Press 2005. https://web.archive.org/web/20070702065529/http://crosstalks.vub.ac.be/publications/howopenisthefuture/crosstalks_book1.pdf