https://wiki.kakupesa.net/api.php?action=feedcontributions&user=Kakk&feedformat=atomKakuWiki - Kasutaja kaastöö [et]2024-03-28T11:44:54ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.39.0https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Main_Page&diff=3584Main Page2011-05-07T17:29:02Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>== Mis koht see on? ==<br />
<br />
KakuWiki on mõeldud info kogumiseks ja vahetamiseks erinevatel teemadel (vt allpool). <br />
Osa materjale on eesti- ja osa ingliskeelsed (viimaste hulka kuuluvad peamiselt rahvusvahelise õppe- ja koostööga seonduvad asjad). NB! Seoses sodijate rünnakutega on väljastpoolt muudatuste tegemine sisuliselt suletud.<br />
<br />
Tähelepanuks - KakuWiki kasutab litsentsina [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ Creative Commonsi Attribution-ShareAlike 3.0 Eesti] -litsentsi, sisuliselt sama litsentsi kasutab ka [http://www.wikipedia.org Wikipedia]. Seepärast palun siia range autorikaitse all olevat materjali mitte panna.<br />
<br />
== What place is it? ==<br />
<br />
The OwlWiki is meant to collect and exchange information on various subjects (see below). Some materials are in Estonian, some in English (mostly the ones which are related to different international projects). NB! Due to spam attacks, outside access is now read-only.<br />
<br />
Please note that this wiki uses [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia] license (practically the same license is used by [http://www.wikipedia.org Wikipedia]. Please do not submit materials which are covered by traditional strict copyrights.<br />
<br />
----<br />
<br />
== Eesti keeles ==<br />
<br />
=== Kaku enda asjad ===<br />
<br />
Need on eeskätt endale tehtud - see aga ei tähenda, et teised neid uurida ja vajadusel täiendada ei võiks...<br />
<br />
;[[Vaba tarkvara]]<br />
;[[Kogukonnad ja vaba kultuur]]<br />
;[[IT eetika- ja õigusküsimused]]<br />
;[[IT turva- ja privaatsusküsimused]]<br />
;[[Sotsiaalne tarkvara]]<br />
;;[[IT ajalugu]]<br />
;;[[Võitluskunstid]]<br />
<br />
=== Kursused & materjalid ===<br />
<br />
Siin arendab Kakk oma tulevasi kursusi (eestikeelseid - ingliskeelsed on [[IMKE]] all). Arvamused ja abi on teretulnud. NB! Need on ainult toorikud - valmis materjalid lähevad vastava kursuse alla [http://www.kakupesa.net/akadeeemia/ Kaku Akadeemiasse].<br />
<br />
;;[[Vaba tarkvara meetodid ja praktikad]] (TLÜ informaatika, kevadsemester 2007)<br />
;;[[Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele]] (TLÜ eripedagoogika, sügissemester 2009 - võimalik, et kolib Wikiülikooli alla)<br />
;;[[Vaba tarkvara meetodid ja praktikad 2]] - uus versioon, võimaluse korral Wikiversity kursus nii TLÜ kui ITK jaoks<br />
;;[[Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad]] - TTÜ magistriõppes 2009. aasta sügisel käivituv kursus<br />
;;[[Tehnosuhtluse erialatutvustus]] - ITK tehnosuhtluse eriala sissejuhatav kursus<br />
;;[[Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid]] - senise ITSPEA uuendatud versioon nii ITK kui TLÜ (valikaine) jaoks<br />
<br />
=== Huvitavaid kursusi laiast ilmast ===<br />
<br />
* [http://cs3610.simson.net/ Information Crime, Law and Ethics] - Naval Postgraduate School, CS3610, Simson L. Garfinkel.<br />
* [http://craphound.com/pwned.html PWNED!] - Annenberg School of Communication, University of Southern California, COMM 499, Cory Doctorow<br />
* [http://www.granneman.com/teaching/ Scott Grannemani kursused]<br />
<br />
<br />
=== Sodinurk ===<br />
<br />
;;[[E-Ülikooli konverents 2007 Tartus - ettekande viited]]<br />
<br />
== In English ==<br />
<br />
;;[[IMKE]]<br />
;;[[The Playful Cleverness Reading List]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Main_Page&diff=3583Main Page2011-05-07T17:26:44Z<p>Kakk: /* Kaku enda asjad */</p>
<hr />
<div>== Mis koht see on? ==<br />
<br />
KakuWiki on mõeldud info kogumiseks ja vahetamiseks erinevatel teemadel (vt allpool). <br />
Osa materjale on eesti- ja osa ingliskeelsed (viimaste hulka kuuluvad peamiselt rahvusvahelise õppe- ja koostööga seonduvad asjad). NB! Seoses sodijate rünnakutega on väljastpoolt muudatuste tegemine sisuliselt suletud.<br />
<br />
Tähelepanuks - KakuWiki kasutab litsentsina [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ Creative Commonsi Attribution-ShareAlike 3.0 Unported] -litsentsi nagu [http://www.wikipedia.org Wikipedia]; CC litsentside eestinduse valmimise järel hakatakse kasutama lokaliseeritud litsentsivarianti. Seepärast palun siia range autorikaitse all olevat materjali mitte panna.<br />
<br />
== What place is it? ==<br />
<br />
The OwlWiki is meant to collect and exchange information on various subjects (see below). Some materials are in Estonian, some in English (mostly the ones which are related to different international projects). NB! Due to spam attacks, outside access is now read-only.<br />
<br />
Please note that this wiki uses [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Unported] (just like [http://www.wikipedia.org Wikipedia]; after the completion of official Estonian version of CC licenses, the localized version of BY-SA will be used. But anyway, please do not submit materials which are covered by traditional strict copyrights.<br />
<br />
----<br />
<br />
== Eesti keeles ==<br />
<br />
=== Kaku enda asjad ===<br />
<br />
Need on eeskätt endale tehtud - see aga ei tähenda, et teised neid uurida ja vajadusel täiendada ei võiks...<br />
<br />
;[[Vaba tarkvara]]<br />
;[[Kogukonnad ja vaba kultuur]]<br />
;[[IT eetika- ja õigusküsimused]]<br />
;[[IT turva- ja privaatsusküsimused]]<br />
;[[Sotsiaalne tarkvara]]<br />
;;[[IT ajalugu]]<br />
;;[[Võitluskunstid]]<br />
<br />
=== Kursused & materjalid ===<br />
<br />
Siin arendab Kakk oma tulevasi kursusi (eestikeelseid - ingliskeelsed on [[IMKE]] all). Arvamused ja abi on teretulnud. NB! Need on ainult toorikud - valmis materjalid lähevad vastava kursuse alla [http://www.kakupesa.net/akadeeemia/ Kaku Akadeemiasse].<br />
<br />
;;[[Vaba tarkvara meetodid ja praktikad]] (TLÜ informaatika, kevadsemester 2007)<br />
;;[[Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele]] (TLÜ eripedagoogika, sügissemester 2009 - võimalik, et kolib Wikiülikooli alla)<br />
;;[[Vaba tarkvara meetodid ja praktikad 2]] - uus versioon, võimaluse korral Wikiversity kursus nii TLÜ kui ITK jaoks<br />
;;[[Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad]] - TTÜ magistriõppes 2009. aasta sügisel käivituv kursus<br />
;;[[Tehnosuhtluse erialatutvustus]] - ITK tehnosuhtluse eriala sissejuhatav kursus<br />
;;[[Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid]] - senise ITSPEA uuendatud versioon nii ITK kui TLÜ (valikaine) jaoks<br />
<br />
=== Huvitavaid kursusi laiast ilmast ===<br />
<br />
* [http://cs3610.simson.net/ Information Crime, Law and Ethics] - Naval Postgraduate School, CS3610, Simson L. Garfinkel.<br />
* [http://craphound.com/pwned.html PWNED!] - Annenberg School of Communication, University of Southern California, COMM 499, Cory Doctorow<br />
* [http://www.granneman.com/teaching/ Scott Grannemani kursused]<br />
<br />
<br />
=== Sodinurk ===<br />
<br />
;;[[E-Ülikooli konverents 2007 Tartus - ettekande viited]]<br />
<br />
== In English ==<br />
<br />
;;[[IMKE]]<br />
;;[[The Playful Cleverness Reading List]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=The_Playful_Cleverness_Reading_List&diff=3582The Playful Cleverness Reading List2011-04-29T10:05:21Z<p>Kakk: /* Books */</p>
<hr />
<div>This list of literature was initially born as a companion material to our paper [http://www.kakupesa.net/kakk/docs/sense2009.pdf Playful Cleverness Revisited: Open-Source Game Development as a Method for Teaching Software Engineering] (presented at the [http://www.prolearn-academy.org/Events/sense09 SENSE09 workshop] in Kaiserslautern, Germany on March 3, 2009). However, the list will probably be of interest to everyone studying hackers, hacker ethic and free/open-source software.<br />
<br />
__NOTOC__<br />
<br />
== Books ==<br />
<br />
* BARNES, Peter. Capitalism 3.0: A Guide to Reclaiming the Commons. San Francisco: Berrett-Koehler Publishers, 2006 http://www.onthecommons.org<br />
* BENKLER, Yochai. The Wealth of Networks: How Social Production Transforms Markets and Freedom. New Haven and London: Yale University Press, 2006 http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf<br />
* BERRY, David M. Copy, Rip, Burn: The Politics of Copyleft and Open Source. Pluto Press, 2008<br />
* BOLDRIN, Michele, LEVINE, David K. Against Intellectual Property. 2007. http://www.dklevine.com/general/intellectual/againstnew.htm<br />
* BOLLIER, David. Viral Spiral. http://www.viralspiral.cc/sites/default/files/ViralSpiral.pdf<br />
* CASTELLS, Manuel, HIMANEN, Pekka. The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model. Oxford University Press 2004.<br />
* FELLER, Joseph (ed) et al. Perspectives on Free and Open Source Software. MIT Press 2005. <br />
* GOLDMAN, Ron, GABRIEL, Richard. Innovation Happens Elsewhere: Open Source as Business Strategy. Morgan Kaufman Publishers 2006. http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
* GRAHAM, Paul. Hackers and Painters: Big Ideas from the Computer Age. O'Reilly 2004. Available also at http://www.paulgraham.com/articles.html<br />
* HIETANEN, Herkko, OKSANEN, Ville., VÄLIMÄKI, Mikko. Community Created Content: Law, Business and Policy. Turre Publishing 2007. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
* HIMANEN, Pekka. The Hacker Ethic and the Spirit of the Information Age. Random House Inc. New York, 2001.<br />
* von HIPPEL, Eric. The Sources of Innovation. Oxford University Press 1988. http://web.mit.edu/evhippel/www/sources.htm<br />
* von HIPPEL, Eric. Democratizing Innovation. The MIT Press 2005. http://web.mit.edu/evhippel/www/democ1.htm<br />
* KELTY, Christopher. Two Bits: The Cultural Significance of Free Software Duke University Press, 2008. http://twobits.net<br />
* KOCH, Stefan. Free/Open Source Software Development. Idea Group, 2005<br />
* LEVY, Steven. Hackers, Heroes of the Computer Revolution. New York, NY: Bantam Doubleday Dell Publishing Group, 2001. Two first chapters are available at http://www.gutenberg.org/etext/729<br />
* LESSIG, Larry. Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. The Penguin Press 2004. http://www.free-culture.cc/freecontent/ <br />
* LESSIG, Larry. The Future of Ideas. Random House 2001. http://the-future-of-ideas.com<br />
* LESSIG, Larry. Code v. 2.0. Basic Books, 2006. http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
* LOCKE, Christopher et al. The Cluetrain Manifesto: The End of Business as Usual. Perseus Books Group 2001. http://cluetrain.com/book/index.html<br />
* MARTIN, Brian. Information Liberation: Challenging the Corruptions of Information Power. Freedom Press, London 1999. http://www.bmartin.cc/pubs/98il/<br />
* MCLEOD, Kembrew. Freedom of Expression: Overzealous Copyright Bozos and Other Enemies of Creativity. Doubleday/Random House 2005. http://freedomofexpression.us/ <br />
* MOODY, Glyn. Rebel Code: Inside Linux and the Open Source Revolution. Perseus Publishing, Cambridge MA 2001<br />
* STALLMAN, Richard Matthew. Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay. GNU Press 2002. http://www.gnu.org/doc/TOC-FSFS.html<br />
* THEOBALD, Robert. The Rapids of Change: Social Entrepreneurship in Turbulent Times. Knowledge Systems Inc. 1987. <br />
* TORVALDS, Linus, DIAMOND, David. Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins 2001<br />
* WILLIAMS, Sam. Free as in Freedom: Richard Stallman's Crusade for Free Software. O'Reilly 2002. http://www.oreilly.com/openbook/freedom/<br />
* WILLINSKY, John. The Access Principle: The Case for Open Access to Research and Scholarship. MIT Press 2005. https://mitpress.mit.edu/books/willinsky/TheAccessPrinciple_TheMITPress_0262232421.pdf<br />
* WYNANTS, Marleen, CORNELIS, Jan. How Open is the Future? Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free & Open-Source Software. CrossTalks, VUB Brussels University Press 2005. http://crosstalks.vub.ac.be/publications/howopenisthefuture/crosstalks_book1.pdf<br />
* [http://www.informit.com/promotions/promotion.aspx?promo=135563&redir=1&rl=1 Bruce Perens Open Source Series]<br />
* [http://www.oreilly.com/openbook/ O'Reilly Open Books]<br />
<br />
== Articles, papers and reports ==<br />
<br />
* BENKLER, Yochai. Coase's Penguin, or Linux and the Nature of the Firm. http://www.benkler.org/CoasesPenguin.html<br />
* BERNERS-LEE, Timothy. Net Neutrality: This is serious. http://dig.csail.mit.edu/breadcrumbs/node/144<br />
* HIMANEN, Pekka. Challenges of the Global Information Society. report for the Committee for the Future in Parliament of Finland 2004. http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf<br />
* LEONARD, Andrew. Free Software Project. http://dir.salon.com/topics/free_software_project/ <br />
* MOGLEN, Eben. Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. First Monday, Vol. 4, Issue 8, 1999. http://firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
* NEWMAN, Nathan. The Origins and Future of Open Source Software. A NetAction Whitepaper. http://www.netaction.org/opensrc/future/<br />
* POYNDER, Richard. The Basement Interviews. http://poynder.blogspot.com/2006/03/basement-interviews.html<br />
* RAYMOND, Eric Steven. The Cathedral and the Bazaar. http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/<br />
* RAYMOND, Eric Steven. How to become a Hacker. http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html<br />
* RISAN, Lars. Hackers produce more than software, they produce hackers. http://folk.uio.no/lrisan/Linux/Identity_games/<br />
* SALUS, Peter. The Daemon, the Gnu, and the Penguin. A History of Free and Open Source Software. http://www.groklaw.net/staticpages/index.php?page=20051013231901859<br />
* SDForum. The Future of Commercial Open Source. Think Tank Summary Report 2006. http://lwn.net/images/pdf/OpenSourceThinkTank2006_FinalReport.pdf<br />
<br />
== Movies ==<br />
<br />
* Revolution OS. Wonderview Productions 2001 http://www.revolution-os.com/ (available at [http://video.google.ca/videoplay?docid=7707585592627775409 Google Video] and [http://www.youtube.com/view_play_list?p=D8C1D6C6C9305DD4&search_query=revolution+os YouTube])<br />
* Steal This Film. League of Noble Peers 2006/2007. http://www.stealthisfilm.com (both parts are available as torrents)<br />
* Good Copy, Bad Copy. Rosforth 2007. http://www.goodcopybadcopy.net/ (available as torrent)<br />
<br />
== Websites ==<br />
<br />
* Budapest Open Access Initiative. http://www.soros.org/openaccess/index.shtml<br />
* Creative Commons. http://www.creativecommons.org<br />
* Directory of Open Access Journals. http://www.doaj.org<br />
* Electronic Frontier Foundation. http://www.eff.org<br />
* Foundation for Free Internet Infrastructure. http://www.ffii.org<br />
* Free Art License. http://artlibre.org/licence/lal/en/<br />
* Free Culture. http://www.freeculture.org<br />
* Free Software Foundation. http://www.fsf.org<br />
* Jargon File. http://www.catb.org/jargon/<br />
* MIT OpenCourseWare. http://ocw.mit.edu/index.html<br />
* Open Source Initiative. http://www.opensource.org<br />
* Science Commons. http://sciencecommons.org</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=E-%C3%9Clikooli_konverents_2007_Tartus_-_ettekande_viited&diff=3581E-Ülikooli konverents 2007 Tartus - ettekande viited2011-04-11T09:33:34Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>=== Sotsiaalne tarkvara ===<br />
* http://www.slideshare.net - esitlusteportaal<br />
* http://www.shelfari.com - raamaturiiul Internetis<br />
* http://www.43things.com/ - sotsiaalne lahendus millegi tegemiseks kaaslaste otsimiseks<br />
<br />
=== Wiki ===<br />
<br />
* http://c2.com/cgi/wiki?FrontPage - Ward Cunninghami esimene Wiki<br />
* http://www.wikipedia.org - Wikipedia (uba on erinevate rahvuskeelsete versioonide rohkuses!)<br />
* http://meta.wikimedia.org/wiki/Help:Wikitext_reference - MediaWiki redigeerimisjuhend<br />
* http://www.mediawiki.org/wiki/Installation - MediaWiki paigaldusjuhend<br />
* http://www.innovateonline.info/index.php?view=article&id=258 - Uses and Potentials of Wikis in the Classroom<br />
* http://www.innovateonline.info - Innovate, väga soovitav lektüür e-õpetajale<br />
<br />
=== Ajaveebid ===<br />
<br />
* http://www.technorati.com/ - ajaveebiportaal blogimaailmas orienteerumiseks<br />
* http://blog.tr.ee - Eesti keskne blogiportaal<br />
* http://www.bgsu.edu/cconline/almjeld/beginnings.htm - avalik raamat (ka pildid)<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_diarists - tuntumate päevikupidajate nimekiri<br />
* http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html - Tim Berners-Lee esimene veebileht<br />
* http://web.archive.org/web/20000229214435/http://www.justin.org/ -Justin Halli koduleht 29.02.00 (archive.org)<br />
* http://web.archive.org/web/19981206181141/http://diarist.net/ - Diarist.net 06.12.98 (archive.org)<br />
* http://web.archive.org/web/20000304052020/http://www.xanga.com/ - Xanga.com 04.03.00 (archive.org)<br />
* http://www.weblogmatrix.org/ - erinevate ajaveebisüsteemide võrdlus<br />
* http://www.rssowl.org - RSSOwl, uudisevoogude lugemise tarkvara (Windows, Mac, Linux)<br />
* http://www.feedburner.com - veebipõhine uudisevoogude jälgimine<br />
* http://www.martinfowler.com/bliki/ - Martin Fowleri bliki (ajaveebi ja Wiki ristand)<br />
* http://isiklik.info/LIBA - Peeter P. Mõtsküla bakalaureusetöö Wiki (ka nii võib lõputööd kirjutada!)<br />
* http://edublogs.org/ - Edublogs, ajaveebiteenus haridustöötajatele<br />
* http://flosse.dicole.org/ - FLOSSE Posse, soome rühmablog vabast tarkvarast hariduses</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=E-%C3%9Clikooli_konverents_2007_Tartus_-_ettekande_viited&diff=3580E-Ülikooli konverents 2007 Tartus - ettekande viited2011-04-11T09:32:36Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>=== Sotsiaalne tarkvara ===<br />
* http://www.slideshare.net - esitlusteportaal<br />
* http://www.shelfari.com - raamaturiiul Internetis<br />
* http://www.43things.com/ - sotsiaalne lahendus millegi tegemiseks kaaslaste otsimiseks<br />
<br />
=== Wiki ===<br />
<br />
* http://c2.com/cgi/wiki?FrontPage - Ward Cunninghami esimene Wiki<br />
* http://www.wikipedia.org - Wikipedia (uba on erinevate rahvuskeelsete versioonide rohkuses!)<br />
* http://meta.wikimedia.org/wiki/Help:Wikitext_reference - MediaWiki redigeerimisjuhend<br />
* http://www.mediawiki.org/wiki/Installation - MediaWiki paigaldusjuhend<br />
* http://www.innovateonline.info/index.php?view=article&id=258 - Uses and Potentials of Wikis in the Classroom<br />
* http://www.innovateonline.info - Innovate, väga soovitav lektüür e-õpetajale<br />
<br />
=== Ajaveebid ===<br />
<br />
* http://www.technorati.com/ - ajaveebiportaal blogimaailmas orienteerumiseks<br />
* http://blog.tr.ee - Eesti keskne blogiportaal<br />
* http://www.bgsu.edu/cconline/almjeld/beginnings.htm - avalik raamat (ka pildid)<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_diarists - tuntumate päevikupidajate nimekiri<br />
* http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html - Tim Berners-Lee esimene veebileht<br />
* http://web.archive.org/web/20000229214435/http://www.justin.org/ -Justin Halli koduleht 29.02.00 (archive.org)<br />
* http://web.archive.org/web/19981206181141/http://diarist.net/ - Diarist.net 06.12.98 (archive.org)<br />
* http://web.archive.org/web/20000304052020/http://www.xanga.com/ - Xanga.com 04.03.00 (archive.org)<br />
* http://www.weblogmatrix.org/ - erinevate ajaveebisüsteemide võrdlus<br />
* http://www.rssowl.org - RSSOwl, uudisevoogude lugemise tarkvara (Windows, Mac, Linux)<br />
* http://www.feedburner.com - veebipõhine uudisevoogude jälgimine<br />
* http://www.martinfowler.com/bliki/ - Martin Fowleri bliki (ajaveebi ja Wiki ristand)<br />
* http://isiklik.info/LIBA - Peeter P. Mõtsküla bakalaureusetöö Wiki (ka nii võib lõputööd kirjutada!)<br />
* http://edublogs.org/ - Edublogs, ajaveebiteenus haridustöötajatele<br />
* http://flosse.dicole.org/ - FLOSSE Posse, soome rühmablog vabast tarkvarast hariduses<br />
<br />
<br />
<br />
=== Ärge seda tähele pange ===<br />
<br />
* [[Üki]]<br />
* [[Kaki]]<br />
* [[Kommi]]<br />
* [[Nommi]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3579IT turva- ja privaatsusküsimused2011-04-01T19:21:37Z<p>Kakk: /* Artiklid ja raportid */</p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
* Nicky Hager. [http://www.nickyhager.info/ebook-of-secret-power/ Secret Power - New Zealand's Role in the International Spy Network]. Craig Potton Publishing 1996. ISBN: 0-908802-35-8 - põhjalik jutustus Uus-Meremaa osast UKUSA ja Echeloni kujunemises. <br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
* Dmitri Vitaliev. [http://www.frontlinedefenders.org/manual/en/esecman/ Digital Security and Privacy for Human Rights Defenders]. Front Line 2007 - lihtne maalähedane turvakäsiraamat meediainimestele<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* GEER, D. et al. [http://cryptome.org/cyberinsecurity.htm CyberInsecurity: The Cost of Monopoly - How the Dominance of Microsoft's Products Poses a Risk to Security]. 2003. aasta raport, mille eest selle põhikoostajaid dr Geer AtStake'ist (Microsofti müügipartner) lahti lasti.<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast<br />
* [http://www.identityblog.com/?p=354 Kim Cameron's Identity Weblog] - temaatiline ajaveeb</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=The_Playful_Cleverness_Reading_List&diff=3578The Playful Cleverness Reading List2011-03-29T09:43:39Z<p>Kakk: /* Books */</p>
<hr />
<div>This list of literature was initially born as a companion material to our paper [http://www.kakupesa.net/kakk/docs/sense2009.pdf Playful Cleverness Revisited: Open-Source Game Development as a Method for Teaching Software Engineering] (presented at the [http://www.prolearn-academy.org/Events/sense09 SENSE09 workshop] in Kaiserslautern, Germany on March 3, 2009). However, the list will probably be of interest to everyone studying hackers, hacker ethic and free/open-source software.<br />
<br />
__NOTOC__<br />
<br />
== Books ==<br />
<br />
* BARNES, Peter. Capitalism 3.0: A Guide to Reclaiming the Commons. San Francisco: Berrett-Koehler Publishers, 2006 http://www.onthecommons.org<br />
* BENKLER, Yochai. The Wealth of Networks: How Social Production Transforms Markets and Freedom. New Haven and London: Yale University Press, 2006 http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf<br />
* BERRY, David M. Copy, Rip, Burn: The Politics of Copyleft and Open Source. Pluto Press, 2008<br />
* BOLDRIN, Michele, LEVINE, David K. Against Intellectual Property. 2007. http://www.dklevine.com/general/intellectual/againstnew.htm<br />
* BOLLIER, David. Viral Spiral. http://www.viralspiral.cc/sites/default/files/ViralSpiral.pdf<br />
* CASTELLS, Manuel, HIMANEN, Pekka. The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model. Oxford University Press 2004.<br />
* FELLER, Joseph (ed) et al. Perspectives on Free and Open Source Software. MIT Press 2005. <br />
* GOLDMAN, Ron, GABRIEL, Richard. Innovation Happens Elsewhere: Open Source as Business Strategy. Morgan Kaufman Publishers 2006. http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
* GRAHAM, Paul. Hackers and Painters: Big Ideas from the Computer Age. O'Reilly 2004. Available also at http://www.paulgraham.com/articles.html<br />
* HIETANEN, Herkko, OKSANEN, Ville., VÄLIMÄKI, Mikko. Community Created Content: Law, Business and Policy. Turre Publishing 2007. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
* HIMANEN, Pekka. The Hacker Ethic and the Spirit of the Information Age. Random House Inc. New York, 2001.<br />
* von HIPPEL, Eric. The Sources of Innovation. Oxford University Press 1988. http://web.mit.edu/evhippel/www/sources.htm<br />
* von HIPPEL, Eric. Democratizing Innovation. The MIT Press 2005. http://web.mit.edu/evhippel/www/democ1.htm<br />
* KELTY, Christopher. Two Bits: The Cultural Significance of Free Software Duke University Press, 2008. http://twobits.net<br />
* KOCH, Stefan. Free/Open Source Software Development. Idea Group, 2005<br />
* LEVY, Steven. Hackers, Heroes of the Computer Revolution. New York, NY: Bantam Doubleday Dell Publishing Group, 2001. Two first chapters are available at http://www.gutenberg.org/etext/729<br />
* LESSIG, Larry. Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. The Penguin Press 2004. http://www.free-culture.cc/freecontent/ <br />
* LESSIG, Larry. The Future of Ideas. Random House 2001. http://the-future-of-ideas.com<br />
* LESSIG, Larry. Code v. 2.0. Basic Books, 2006. http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
* LOCKE, Christopher et al. The Cluetrain Manifesto: The End of Business as Usual. Perseus Books Group 2001. http://cluetrain.com/book/index.html<br />
* MARTIN, Brian. Information Liberation: Challenging the Corruptions of Information Power. Freedom Press, London 1999. http://www.bmartin.cc/pubs/98il/<br />
* MCLEOD, Kembrew. Freedom of Expression: Overzealous Copyright Bozos and Other Enemies of Creativity. Doubleday/Random House 2005. http://kembrew.com/documents/mcleod-freedomofexpression3.pdf <br />
* MOODY, Glyn. Rebel Code: Inside Linux and the Open Source Revolution. Perseus Publishing, Cambridge MA 2001<br />
* STALLMAN, Richard Matthew. Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay. GNU Press 2002. http://www.gnu.org/doc/TOC-FSFS.html<br />
* THEOBALD, Robert. The Rapids of Change: Social Entrepreneurship in Turbulent Times. Knowledge Systems Inc. 1987. <br />
* TORVALDS, Linus, DIAMOND, David. Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins 2001<br />
* WILLIAMS, Sam. Free as in Freedom: Richard Stallman's Crusade for Free Software. O'Reilly 2002. http://www.oreilly.com/openbook/freedom/<br />
* WILLINSKY, John. The Access Principle: The Case for Open Access to Research and Scholarship. MIT Press 2005. https://mitpress.mit.edu/books/willinsky/TheAccessPrinciple_TheMITPress_0262232421.pdf<br />
* WYNANTS, Marleen, CORNELIS, Jan. How Open is the Future? Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free & Open-Source Software. CrossTalks, VUB Brussels University Press 2005. http://crosstalks.vub.ac.be/publications/howopenisthefuture/crosstalks_book1.pdf<br />
* [http://www.informit.com/promotions/promotion.aspx?promo=135563&redir=1&rl=1 Bruce Perens Open Source Series]<br />
* [http://www.oreilly.com/openbook/ O'Reilly Open Books]<br />
<br />
== Articles, papers and reports ==<br />
<br />
* BENKLER, Yochai. Coase's Penguin, or Linux and the Nature of the Firm. http://www.benkler.org/CoasesPenguin.html<br />
* BERNERS-LEE, Timothy. Net Neutrality: This is serious. http://dig.csail.mit.edu/breadcrumbs/node/144<br />
* HIMANEN, Pekka. Challenges of the Global Information Society. report for the Committee for the Future in Parliament of Finland 2004. http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf<br />
* LEONARD, Andrew. Free Software Project. http://dir.salon.com/topics/free_software_project/ <br />
* MOGLEN, Eben. Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. First Monday, Vol. 4, Issue 8, 1999. http://firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
* NEWMAN, Nathan. The Origins and Future of Open Source Software. A NetAction Whitepaper. http://www.netaction.org/opensrc/future/<br />
* POYNDER, Richard. The Basement Interviews. http://poynder.blogspot.com/2006/03/basement-interviews.html<br />
* RAYMOND, Eric Steven. The Cathedral and the Bazaar. http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/<br />
* RAYMOND, Eric Steven. How to become a Hacker. http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html<br />
* RISAN, Lars. Hackers produce more than software, they produce hackers. http://folk.uio.no/lrisan/Linux/Identity_games/<br />
* SALUS, Peter. The Daemon, the Gnu, and the Penguin. A History of Free and Open Source Software. http://www.groklaw.net/staticpages/index.php?page=20051013231901859<br />
* SDForum. The Future of Commercial Open Source. Think Tank Summary Report 2006. http://lwn.net/images/pdf/OpenSourceThinkTank2006_FinalReport.pdf<br />
<br />
== Movies ==<br />
<br />
* Revolution OS. Wonderview Productions 2001 http://www.revolution-os.com/ (available at [http://video.google.ca/videoplay?docid=7707585592627775409 Google Video] and [http://www.youtube.com/view_play_list?p=D8C1D6C6C9305DD4&search_query=revolution+os YouTube])<br />
* Steal This Film. League of Noble Peers 2006/2007. http://www.stealthisfilm.com (both parts are available as torrents)<br />
* Good Copy, Bad Copy. Rosforth 2007. http://www.goodcopybadcopy.net/ (available as torrent)<br />
<br />
== Websites ==<br />
<br />
* Budapest Open Access Initiative. http://www.soros.org/openaccess/index.shtml<br />
* Creative Commons. http://www.creativecommons.org<br />
* Directory of Open Access Journals. http://www.doaj.org<br />
* Electronic Frontier Foundation. http://www.eff.org<br />
* Foundation for Free Internet Infrastructure. http://www.ffii.org<br />
* Free Art License. http://artlibre.org/licence/lal/en/<br />
* Free Culture. http://www.freeculture.org<br />
* Free Software Foundation. http://www.fsf.org<br />
* Jargon File. http://www.catb.org/jargon/<br />
* MIT OpenCourseWare. http://ocw.mit.edu/index.html<br />
* Open Source Initiative. http://www.opensource.org<br />
* Science Commons. http://sciencecommons.org</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=The_Playful_Cleverness_Reading_List&diff=3577The Playful Cleverness Reading List2010-10-21T13:18:41Z<p>Kakk: /* Books */</p>
<hr />
<div>This list of literature was initially born as a companion material to our paper [http://www.kakupesa.net/kakk/docs/sense2009.pdf Playful Cleverness Revisited: Open-Source Game Development as a Method for Teaching Software Engineering] (presented at the [http://www.prolearn-academy.org/Events/sense09 SENSE09 workshop] in Kaiserslautern, Germany on March 3, 2009). However, the list will probably be of interest to everyone studying hackers, hacker ethic and free/open-source software.<br />
<br />
__NOTOC__<br />
<br />
== Books ==<br />
<br />
* BARNES, Peter. Capitalism 3.0: A Guide to Reclaiming the Commons. San Francisco: Berrett-Koehler Publishers, 2006 http://www.onthecommons.org<br />
* BENKLER, Yochai. The Wealth of Networks: How Social Production Transforms Markets and Freedom. New Haven and London: Yale University Press, 2006 http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf<br />
* BERRY, David M. Copy, Rip, Burn: The Politics of Copyleft and Open Source. Pluto Press, 2008<br />
* BOLDRIN, Michele, LEVINE, David K. Against Intellectual Property. 2007. http://www.dklevine.com/general/intellectual/againstnew.htm<br />
* BOLLIER, David. Viral Spiral. http://www.viralspiral.cc/sites/default/files/ViralSpiral.pdf<br />
* CASTELLS, Manuel, HIMANEN, Pekka. The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model. Oxford University Press 2004.<br />
* FELLER, Joseph (ed) et al. Perspectives on Free and Open Source Software. MIT Press 2005. <br />
* GOLDMAN, Ron, GABRIEL, Richard. Innovation Happens Elsewhere: Open Source as Business Strategy. Morgan Kaufman Publishers 2006. http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
* GRAHAM, Paul. Hackers and Painters: Big Ideas from the Computer Age. O'Reilly 2004. Available also at http://www.paulgraham.com/articles.html<br />
* HIETANEN, Herkko, OKSANEN, Ville., VÄLIMÄKI, Mikko. Community Created Content: Law, Business and Policy. Turre Publishing 2007. http://turre.com/images/stories/books/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
* HIMANEN, Pekka. The Hacker Ethic and the Spirit of the Information Age. Random House Inc. New York, 2001.<br />
* von HIPPEL, Eric. The Sources of Innovation. Oxford University Press 1988. http://web.mit.edu/evhippel/www/sources.htm<br />
* von HIPPEL, Eric. Democratizing Innovation. The MIT Press 2005. http://web.mit.edu/evhippel/www/democ1.htm<br />
* KELTY, Christopher. Two Bits: The Cultural Significance of Free Software Duke University Press, 2008. http://twobits.net<br />
* KOCH, Stefan. Free/Open Source Software Development. Idea Group, 2005<br />
* LEVY, Steven. Hackers, Heroes of the Computer Revolution. New York, NY: Bantam Doubleday Dell Publishing Group, 2001. Two first chapters are available at http://www.gutenberg.org/etext/729<br />
* LESSIG, Larry. Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. The Penguin Press 2004. http://www.free-culture.cc/freecontent/ <br />
* LESSIG, Larry. The Future of Ideas. Random House 2001. http://the-future-of-ideas.com<br />
* LESSIG, Larry. Code v. 2.0. Basic Books, 2006. http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
* LOCKE, Christopher et al. The Cluetrain Manifesto: The End of Business as Usual. Perseus Books Group 2001. http://cluetrain.com/book/index.html<br />
* MARTIN, Brian. Information Liberation: Challenging the Corruptions of Information Power. Freedom Press, London 1999. http://www.bmartin.cc/pubs/98il/<br />
* MCLEOD, Kembrew. Freedom of Expression: Overzealous Copyright Bozos and Other Enemies of Creativity. Doubleday/Random House 2005. http://kembrew.com/documents/mcleod-freedomofexpression3.pdf <br />
* MOODY, Glyn. Rebel Code: Inside Linux and the Open Source Revolution. Perseus Publishing, Cambridge MA 2001<br />
* STALLMAN, Richard Matthew. Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay. GNU Press 2002. http://www.gnu.org/doc/TOC-FSFS.html<br />
* THEOBALD, Robert. The Rapids of Change: Social Entrepreneurship in Turbulent Times. Knowledge Systems Inc. 1987. <br />
* TORVALDS, Linus, DIAMOND, David. Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins 2001<br />
* WILLIAMS, Sam. Free as in Freedom: Richard Stallman's Crusade for Free Software. O'Reilly 2002. http://www.oreilly.com/openbook/freedom/<br />
* WILLINSKY, John. The Access Principle: The Case for Open Access to Research and Scholarship. MIT Press 2005. https://mitpress.mit.edu/books/willinsky/TheAccessPrinciple_TheMITPress_0262232421.pdf<br />
* WYNANTS, Marleen, CORNELIS, Jan. How Open is the Future? Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free & Open-Source Software. CrossTalks, VUB Brussels University Press 2005. http://crosstalks.vub.ac.be/publications/howopenisthefuture/crosstalks_book1.pdf<br />
* [http://www.informit.com/promotions/promotion.aspx?promo=135563&redir=1&rl=1 Bruce Perens Open Source Series]<br />
* [http://www.oreilly.com/openbook/ O'Reilly Open Books]<br />
<br />
== Articles, papers and reports ==<br />
<br />
* BENKLER, Yochai. Coase's Penguin, or Linux and the Nature of the Firm. http://www.benkler.org/CoasesPenguin.html<br />
* BERNERS-LEE, Timothy. Net Neutrality: This is serious. http://dig.csail.mit.edu/breadcrumbs/node/144<br />
* HIMANEN, Pekka. Challenges of the Global Information Society. report for the Committee for the Future in Parliament of Finland 2004. http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf<br />
* LEONARD, Andrew. Free Software Project. http://dir.salon.com/topics/free_software_project/ <br />
* MOGLEN, Eben. Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. First Monday, Vol. 4, Issue 8, 1999. http://firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
* NEWMAN, Nathan. The Origins and Future of Open Source Software. A NetAction Whitepaper. http://www.netaction.org/opensrc/future/<br />
* POYNDER, Richard. The Basement Interviews. http://poynder.blogspot.com/2006/03/basement-interviews.html<br />
* RAYMOND, Eric Steven. The Cathedral and the Bazaar. http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/<br />
* RAYMOND, Eric Steven. How to become a Hacker. http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html<br />
* RISAN, Lars. Hackers produce more than software, they produce hackers. http://folk.uio.no/lrisan/Linux/Identity_games/<br />
* SALUS, Peter. The Daemon, the Gnu, and the Penguin. A History of Free and Open Source Software. http://www.groklaw.net/staticpages/index.php?page=20051013231901859<br />
* SDForum. The Future of Commercial Open Source. Think Tank Summary Report 2006. http://lwn.net/images/pdf/OpenSourceThinkTank2006_FinalReport.pdf<br />
<br />
== Movies ==<br />
<br />
* Revolution OS. Wonderview Productions 2001 http://www.revolution-os.com/ (available at [http://video.google.ca/videoplay?docid=7707585592627775409 Google Video] and [http://www.youtube.com/view_play_list?p=D8C1D6C6C9305DD4&search_query=revolution+os YouTube])<br />
* Steal This Film. League of Noble Peers 2006/2007. http://www.stealthisfilm.com (both parts are available as torrents)<br />
* Good Copy, Bad Copy. Rosforth 2007. http://www.goodcopybadcopy.net/ (available as torrent)<br />
<br />
== Websites ==<br />
<br />
* Budapest Open Access Initiative. http://www.soros.org/openaccess/index.shtml<br />
* Creative Commons. http://www.creativecommons.org<br />
* Directory of Open Access Journals. http://www.doaj.org<br />
* Electronic Frontier Foundation. http://www.eff.org<br />
* Foundation for Free Internet Infrastructure. http://www.ffii.org<br />
* Free Art License. http://artlibre.org/licence/lal/en/<br />
* Free Culture. http://www.freeculture.org<br />
* Free Software Foundation. http://www.fsf.org<br />
* Jargon File. http://www.catb.org/jargon/<br />
* MIT OpenCourseWare. http://ocw.mit.edu/index.html<br />
* Open Source Initiative. http://www.opensource.org<br />
* Science Commons. http://sciencecommons.org</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3571IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T13:17:05Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
* Nicky Hager. [http://www.nickyhager.info/ebook-of-secret-power/ Secret Power - New Zealand's Role in the International Spy Network]. Craig Potton Publishing 1996. ISBN: 0-908802-35-8 - põhjalik jutustus Uus-Meremaa osast UKUSA ja Echeloni kujunemises. <br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
* Dmitri Vitaliev. [http://www.frontlinedefenders.org/manual/en/esecman/ Digital Security and Privacy for Human Rights Defenders]. Front Line 2007 - lihtne maalähedane turvakäsiraamat meediainimestele<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast<br />
* [http://www.identityblog.com/?p=354 Kim Cameron's Identity Weblog] - temaatiline ajaveeb</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3570IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T13:16:30Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
* Nicky Hager. [http://www.nickyhager.info/ebook-of-secret-power/ Secret Power - New Zealand's Role in the International Spy Network]. Craig Potton Publishing 1996. ISBN 0-908802-35-8 - põhjalik jutustus Uus-Meremaa osast UKUSA ja Echeloni kujunemises. <br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
* Dmitri Vitaliev. [http://www.frontlinedefenders.org/manual/en/esecman/ Digital Security and Privacy for Human Rights Defenders]. Front Line 2007 - lihtne maalähedane turvakäsiraamat meediainimestele<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast<br />
* [http://www.identityblog.com/?p=354 Kim Cameron's Identity Weblog] - temaatiline ajaveeb</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3569IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T13:03:48Z<p>Kakk: /* Raamatud võrgus */</p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
* Dmitri Vitaliev. [http://www.frontlinedefenders.org/manual/en/esecman/ Digital Security and Privacy for Human Rights Defenders]. Front Line 2007 - lihtne maalähedane turvakäsiraamat meediainimestele<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast<br />
* [http://www.identityblog.com/?p=354 Kim Cameron's Identity Weblog] - temaatiline ajaveeb</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3568IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T13:01:34Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast<br />
* [http://www.identityblog.com/?p=354 Kim Cameron's Identity Weblog] - temaatiline ajaveeb</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3567IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:59:31Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* PORT, O., RESCH, I. Echelon: They're Listening to Your Calls. Business Week, May 31, 1999, pp.110-111 - väike ülevaade Echelonist<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3566IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:56:49Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
* TALBOT, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html China's Internet Paradox]. MIT Technology Review, May/June 2010 - hea ülevaade Suurest Hiina Tulemüürist ja muustki.<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3565IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:54:01Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* MAY, T. [http://www.cryptoanarchy.net/index.html Cyphernomicon] - krüptoanarhismi manifest.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3564IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:51:12Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist<br />
* [http://www.privacyinternational.org/ Privacy International] - huvitavaid raporteid privaatsuse olukorrast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3563IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:50:01Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* Privacy International. [http://www.privacyinternational.org/article.shtml?cmd[347]=x-347-65435&als[theme]=Privacy%20and%20Human%20Rights%202004 Privacy and Human Rights Report 2006].<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3562IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:48:15Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ja raportid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
* Privacy International. [http://www.privacyinternational.org/index.shtml?cmd[342][]=c-1-Privacy+and+Human+Rights&als[theme]=Privacy%20and%20Human%20Rights%202004&conds[1][category........]=Privacy%20and%20Human%20Rights Privacy and Human Rights Report 2006].<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT_turva-_ja_privaatsusk%C3%BCsimused&diff=3561IT turva- ja privaatsusküsimused2010-04-21T12:45:58Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>"Sina ei pea kasutama oma Windowsi adminina" ja muud sedalaadi asjad. :)<br />
<br />
=== Raamatud (paberil) ===<br />
<br />
<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Deception. John Wiley & Sons Inc. 2002. ISBN: 0-4712-3712-4<br />
* Kevin D. Mitnick, William L. Simon. The Art of Intrusion. John Wiley & Sons Inc. 2005. ISBN: 0-7645-6959-7<br />
* Johnny Long. No Tech Hacking - A Guide to Social Engeering, Dumpster Diving, and Shoulder Surfing. Syngress Publishing Inc. 2008. ISBN: 978-1-59749-215-7<br />
<br />
<br />
=== Raamatud võrgus ===<br />
<br />
<br />
* Tony Howlett. [http://www.phptr.com/content/images/0321194438/downloads/0321194438_book.pdf Open Source Security Tools]. Prentice Hall 2004.<br />
* Swayam Prakasha. [http://www.oreillynet.com/pub/a/security/2006/03/30/what-is-wireless-security.html What Is Wireless Security]. OnLamp, 30.03.06<br />
* Rafiq Rehman. [http://www.phptr.com/content/images/0131407333/downloads/0131407333.pdf Intrusion Detection with SNORT]. Prentice Hall 2003.<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992. - räägib pigem gray hat'idest ehk siis segase motivatsiooniga küberanarhistidest.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Artiklid ===<br />
<br />
* KIRSCHENBAUM, I., WOOL, A. [http://www.eng.tau.ac.il/~yash/kw-usenix06/index.html How to Build a Low-Cost, Extended-Range RFID Skimmer]. 15th USENIX Security Symposium, Vancouver, Canada, August 2006 - karm lugu lihtsatest võimalustest igasugu vidinaid ära petta ja identiteeti varastada. Sabas veel palju linke.<br />
<br />
<br />
=== Muud veebiviited ===<br />
<br />
* [http://www.zone-h.org Zone-H] - turvaportaal, eri varjunditega häkkerid<br />
* [http://www.tietoturvaopas.fi/ Tietoturvaopas] - soomlaste turvateemaline veebileht tavakasutajatele<br />
* [http://www.schneier.com/blog/ Schneier on Security] - Bruce Schneieri turvablog<br />
* [http://www.sans.org/reading_room/ SANS Reading Room] - palju turvateemalist lugemist</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3559Open Source management2010-01-26T06:23:36Z<p>Kakk: /* Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 */</p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: Read the arguments of both schools (FSF and OSI) at<br />
** http://www.gnu.org/philosophy/free-software-for-freedom.html (FSF view)<br />
** http://www.catb.org/~esr/open-source.html (OSI view)<br />
and write a comparison (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a game review (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Team homework: the first draft of the campaign, milestones, team member roles etc (up to 5 points to all members). Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: Write a case study about three IT companies using Open Source as a part of their business strategy (one of them could do it a its main business, e.g. Red Hat). Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: Study the principle of copyleft and write an analysis about its three variants (strong, weak, none) with real-life examples. Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: FREE CULTURE CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) - 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3558Open Source management2010-01-26T06:22:23Z<p>Kakk: /* Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 */</p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: Read the arguments of both schools (FSF and OSI) at<br />
** http://www.gnu.org/philosophy/free-software-for-freedom.html (FSF view)<br />
** http://www.catb.org/~esr/open-source.html (OSI view)<br />
and write a comparison (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a game review (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Team homework: the first draft of the campaign, milestones, team member roles etc (up to 5 points to all members). Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: Write a case study about three IT companies using Open Source as a part of their business strategy (one of them could do it a its main business, e.g. Red Hat). Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: LEGAL CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: FREE CULTURE CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) - 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3557Open Source management2010-01-23T10:07:17Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: Read the arguments of both schools (FSF and OSI) at<br />
** http://www.gnu.org/philosophy/free-software-for-freedom.html (FSF view)<br />
** http://www.catb.org/~esr/open-source.html (OSI view)<br />
and write a comparison (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a game review (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Team homework: the first draft of the campaign, milestones, team member roles etc (up to 5 points to all members). Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: SOME BUSINESS CASE STUDY (UP TO 5 POINTS) Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: LEGAL CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: FREE CULTURE CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) - 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3556Open Source management2010-01-23T10:06:46Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: Read the arguments of both schools (FSF and OSI) at<br />
** http://www.gnu.org/philosophy/free-software-for-freedom.html (FSF view)<br />
** http://www.catb.org/~esr/open-source.html (OSI view)<br />
and write a comparison (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a game review (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Team homework: the first draft of the campaign, milestones, team member roles etc (up to 5 points to all members). Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: SOME BUSINESS CASE STUDY (UP TO 5 POINTS) Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: LEGAL CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: FREE CULTURE CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 60%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 10%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 30%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3555Open Source management2010-01-22T21:49:57Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: Read the arguments of both schools (FSF and OSI) at<br />
** http://www.gnu.org/philosophy/free-software-for-freedom.html (FSF view)<br />
** http://www.catb.org/~esr/open-source.html (OSI view)<br />
and write a comparison (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a game review (can be blogged or e-mailed; up to 5 points). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: SOME BUSINESS CASE STUDY (UP TO 5 POINTS) Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: LEGAL CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: FREE CULTURE CASE STUDY (UP TO 5 POINTS). Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 60%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 10%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 30%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3554Open Source management2010-01-20T12:06:30Z<p>Kakk: /* Grading */</p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* Literature reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3553Open Source management2010-01-20T12:04:57Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
==== Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Course intro - what is going to happen<br />
* Lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
* Homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
* Links:<br />
** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
<br />
==== Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
* Links:<br />
** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
<br />
==== Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
* Homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
* Homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
* Links:<br />
** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
<br />
==== Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth and tools lab.<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: FLOSS as business: different models<br />
* Homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
* Links:<br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
==== Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Wesnoth lab<br />
<br />
==== Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
* Homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
* Links:<br />
** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
<br />
==== Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: community building and management<br />
* Homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
* Links: <br />
** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45 ====<br />
<br />
* Lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
* Homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
* Links:<br />
** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
<br />
==== Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45 ====<br />
<br />
* Lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3552Open Source management2010-01-20T11:59:03Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
#** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
#** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
#** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
#** ''The Cluetrain Manifesto'' by Christopher Locke, Rick Levine, Doc Searls and David Weinberger http://cluetrain.com/book/index.html<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links: <br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
#** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
#** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
#** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
#** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
#** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
#** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
#** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
#** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3551Open Source management2010-01-20T11:54:44Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
#** Building Maps http://www.wesnoth.org/wiki/BuildingMaps<br />
#** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
#** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links: <br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "Homesteading the Noosphere") <br />
#** ''Characterizing the OSS Process'' by Andrea Capiluppi, Patricia Lago and Mauricio Morisio http://opensource.ucc.ie/icse2002/CapiluppiLagoMorisio.pdf<br />
#** ''The Politics of Survival and Prestige'' by E. Gabriella Coleman http://www.healthhacker.org/biella/masterslongversion.html<br />
#** ''The Future of Work in a Changing World'' by Charles Handy http://jmm.aaa.net.au/articles/8679.htm<br />
#** ''New Community Networks: Wired For Change'' by Douglas Schiffer http://www.scn.org/ncn/<br />
#** ''Internet Psychology'' by John Suler http://www.selfhelpmagazine.com/articles/internet/index.shtml<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
#** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
#** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
#** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3550Open Source management2010-01-20T11:44:02Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
#** Building Campaigns http://wiki.wesnoth.org/BuildingCampaigns<br />
#** ''Battle for Wesnoth Campaign Design How-To'' by Eric S. Raymond http://catb.org/~esr/wesnoth/campaign-design-howto.html<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
#** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
#** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
#** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3549Open Source management2010-01-20T11:33:41Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forum/<br />
#** MORE WML LINKS NEEDED!<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** The Trac User and Administrator Guide http://trac.edgewall.org/wiki/TracGuide<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Innovation Happens Elsewhere'' by Ron Goldman and Richard P. Gabriel http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
#** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
#** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
#** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3548Open Source management2010-01-20T11:30:57Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forums/<br />
#** MORE WML LINKS NEEDED!<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
#** ''Free Culture'' by Larry Lessig http://www.free-culture.org/freecontent/<br />
#** ''Code 2.0'' by Larry Lessig http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf<br />
#** ''Giving It Away'' by Cory Doctorow (@Forbes) http://www.forbes.com/2006/11/30/cory-doctorow-copyright-tech-media_cz_cd_books06_1201doctorow.html<br />
#** ''Scholarly Journals at the Crossroads'' by Ann S. Okerson and James J. O'Donnell http://www.arl.org/scomm/subversive/toc.html<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3547Open Source management2010-01-20T11:27:22Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forums/<br />
#** MORE WML LINKS NEEDED!<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
#* Links:<br />
#** ''The Cathedral and the Bazaar'' by Eric S. Raymond http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/ (especially "The Magic Cauldron")<br />
#** ''Why Free Software/Open Source Software? Look at the Numbers!'' by David A. Wheeler http://www.dwheeler.com/oss_fs_why.html (a bit outdated for now)<br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
#* Links:<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''Community Created Content: Law, Business and Policy'' by Herkko Hietanen, Ville Oksanen and Mikko Välimäki. http://www.turre.com/wp-content/uploads/webkirja_koko_optimoitu2.pdf<br />
<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3546Open Source management2010-01-20T11:20:22Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forums/<br />
#** MORE WML LINKS NEEDED!<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
#* Links:<br />
#** World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int<br />
#** FSF license page http://www.fsf.org/licensing/licenses/<br />
#** OSI license page http://www.opensource.org/licenses/<br />
#** Creative Commmons http://www.creativecommons.org <br />
#** ''A New Economic System for the Information Era'' by Josè Malaquias http://www.malaquias.net/en/joseluis/articles/copyright.pdf<br />
#** ''Information Liberation'' by Brian Martin http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/<br />
#** ''Anarchism Triumphant'' by Eben Moglen http://www.firstmonday.org/issues/issue4_8/moglen/index.html<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3545Open Source management2010-01-20T11:13:46Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** Free Software Foundation http://www.fsf.org<br />
#** Open Source Initiative http://www.opensource.org<br />
#** Debian Social Contract http://www.debian.org/social_contract<br />
#** ''Hackers'' by Steven Levy http://www.gutenberg.org/etext/729 (two first chapters; the full book is available from IMKE library)<br />
#** Wikipedia articles (for quick reference and further links):<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software<br />
#*** http://en.wikipedia.org/wiki/Hacker_culture<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
#* Links:<br />
#** The Battle for Wesnoth home page http://www.wesnoth.org<br />
#** Wesnoth Forum http://www.wesnoth.org/forums/<br />
#** MORE WML LINKS NEEDED!<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
#* Links:<br />
#** Trac home page http://trac.edgewall.org<br />
#** Subversion FAQ http://subversion.tigris.org/faq.html<br />
#** Version Control with Subversion (aka "The Subversion Book") http://svnbook.red-bean.com/<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3544Open Source management2010-01-20T11:05:43Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
#* Links:<br />
#** http://www.fsf.org<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3543Open Source management2010-01-20T10:26:08Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework: some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Wesnoth lab, formation of the teams, accounts for Trac and Subversion<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed). Due: next Monday, February 1.<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework: the first draft of the campaign, milestones etc. Due: Wednesday, February 3 (the last meeting)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab.<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15 <br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies. Due: Monday, February 15<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies. Due: Monday, March 1.<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Due: Monday, February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course). The campaign should be finished and the final version made available for download (in order to let others review it).<br />
* Playtesting another team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3542Open Source management2010-01-20T09:58:15Z<p>Kakk: /* Lecture notes */</p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework – some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework – initial project the campaign, milestones etc (deadline at the last meeting on February 3)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building. Campaign deadline: December 10)<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Deadline - February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course)<br />
* Playtesting the other team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Community building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3541Open Source management2010-01-20T09:49:17Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
== Course Schedule ==<br />
<br />
The course runs in three parts:<br />
* Lecture/lab session - end of January / beginning of February<br />
* Independent work - February - April<br />
* Final seminar - April 12.<br />
<br />
=== Lecture/lab session ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro - what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework – some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework – initial project the campaign, milestones etc (deadline at the last meeting on February 3)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth and tools lab<br />
# Thursday, January 28, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Thursday, January 28, T-321, 12.15 - 13.45<br />
#* Wesnoth lab<br />
# Monday, February 1, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Tuesday, February 2, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies<br />
# Wednesday, February 3, T-321, 11.15 - 13.45<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building. Campaign deadline: December 10)<br />
<br />
<br />
=== Independent work ===<br />
<br />
* Campaign project - story outline, main characters, rough overview of scenarios - should be put up to the team's Trac page. Deadline - February 22 (3 weeks from the end of the lectures)<br />
* Beta milestone - end of March (should be ready/playable with minor omissions)<br />
* Final milestone - April 5 (a week before the end of the course)<br />
* Playtesting the other team's campaign. Write a review (can be blogged or e-mailed). During the final week - deadline April 12 (the final day of the course)<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 15%<br />
* reviews/reflections/case studies - 35%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Commmunity building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Open_Source_management&diff=3540Open Source management2010-01-20T08:51:07Z<p>Kakk: </p>
<hr />
<div>NB! This page now reflects the Spring 2010 course! The stuff is under construction.<br />
<br />
<br />
=== Course Schedule ===<br />
<br />
# Monday, January 25, T-321, 10.15 - 11.45<br />
#* Course intro – what is going to happen<br />
#* lecture: FLOSS definition, differences from proprietary models. Free Software vs Open Source vs Freeware. FSF vs OSI<br />
#* homework – some readings (Stallman vs Raymond). Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Monday, January 25. T-321, 12.15-13.45<br />
#* lecture/demonstration/practice: Battle for Wesnoth as our playground. Main ideas of the game, overview of the wesnoth/data directory. Creating a scenario and a campaign. WML.<br />
# Tuesday, January 26. T-321, 10.15 – 11.45<br />
#* homework: installing and playing Wesnoth. Write a review (can be blogged or e-mailed; deadline: next Monday)<br />
# Wednesday, January 27, T-321, 8.15-9.45<br />
#* lecture: FLOSS development: environments, tools and methods. Trac (wiki, tickets, versioning) and Subversion (with possible tools).<br />
#* homework – initial project the campaign, milestones etc (Deadline: 20.09)<br />
<br />
<br />
<br />
E 25.01 - 2 paari - kursuse tutvustus, vaba tarkvara tutvustusloeng, Wesnothi mängimine<br />
T 26.01 - 1 paar - Wesnothi labor<br />
K 27.01 - 2 paari - arendusmudelite loeng, töövahendite labor (Trac, Subversion) <br />
N 28.01 - 2 paari - ärimudelite loeng, Wesnothi labor<br />
E 01.02 - 1 paar - juura loeng<br />
T 02.02 - 1 paar - kogukondade loeng<br />
K 03.02 - 2 paari - vaba kultuuri loeng, Wesnothi labor<br />
<br />
<br />
# Tuesday, September 18, P-321, 8.15-9.45<br />
#* legal framework of FLOSS. Licenses, patents etc.<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Thursday, September 20, P-321, 8.15-9.45<br />
#* lecture: FLOSS as business: different models<br />
#* homework: case studies (Deadline: 2 weeks)<br />
# Thursday, September 20, P-321, 10.15-11.45<br />
#* lecture: community building and management<br />
#* homework: readings, analysis of the Wesnoth community (based on the forum), ideastorming on better campaign building<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building<br />
# Friday, September 21, P-321, 13.15-16.45<br />
#* lecture: Free Culture: the wider social impact of FLOSS<br />
#* homework: readings, case studies<br />
#* lab/discussion: Wesnoth campaign building. Campaign deadline: December 10)<br />
<br />
Independent work: playtesting the other team's campaign, blog it! (Deadline: December 20).<br />
<br />
==== in January ====<br />
<br />
# Monday, January 7, P-321, 14.15-15.45<br />
#* lab/discussion: reflections on the campaign building. Demonstration of the campaign 1<br />
# Tuesday, January 8, P-321, 14.15-15.45<br />
#* lab/discussion: reflections on the campaign building. Demonstration of the campaign 2<br />
<br />
<br />
=== Grading ===<br />
<br />
* Wesnoth campaign (participation in team; everyone writes a short report about his/her role and contribution) – 50%<br />
* Campaign testing/review (for another team's work) - 10%<br />
* Blog reviews/reflections – 20%<br />
* Case studies – 20%<br />
<br />
<br />
=== Lecture notes ===<br />
<br />
* [[FLOSS - history and concepts]]<br />
* [[A practical example: Battle for Wesnoth]]<br />
* [[FLOSS development: tools and methods]]<br />
* [[The legal framework of FLOSS]]<br />
* [[FLOSS in business]]<br />
* [[Commmunity building and management]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Suur_vend:_v%C3%B5rgutsensuur_ja_privaatsus&diff=3539Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus2010-01-14T20:33:13Z<p>Kakk: New page: == "Pole midagi uut päikese all" (Koguja) == Tsensuur kui nähtus pole muidugi midagi uut. Sedasorti nähtus oli olemas juba vanas Egiptuses, seda leiame Piiblist (prohvetite tagakiusami...</p>
<hr />
<div>== "Pole midagi uut päikese all" (Koguja) ==<br />
<br />
Tsensuur kui nähtus pole muidugi midagi uut. Sedasorti nähtus oli olemas juba vanas Egiptuses, seda leiame Piiblist (prohvetite tagakiusamine) ja antiikajaloost. Ikka on leidunud neid, kelle võim lubab teisitimõtlejate suud kinni panna (või siis need koos peaga amputeerida).<br />
<br />
Katoliku kiriku ''[http://en.wikipedia.org/wiki/Index_librorum_prohibitorum Index librorum prohibitorum]'' on väga pikaealine dokument, mille kirik ametlikult hülgas alles 1966. aastal. NL koristas riiuleilt Piibli, Koraani ja muu usukirjanduse (ja paljud eesti vaimulikud teavad rääkida üsna bondilikke lugusid Piiblite salaveost omaaegsesse Eestisse). Eriti "viljakas" oma keelamistes oli USA [http://en.wikipedia.org/wiki/Comstock_act Comstocki seadus] (ametlikult ''Federal Anti-Obscenity Act''), mis oma kehtestamisest 1873. aastal kuni tänaseni (mil ta enam seaduse jõudu ei oma) kandis "pahade" nimekirja sellised tegelased nagu Voltaire'i, Aristophanese, Chauceri, Boccaccio ja teised. USA nüüdisvariseridele on hakanud hambusse ka dr. Dolittle'i lood, "Onu Tomi onnike", "Tom Sawyer" ja "Huckleberry Finn" ning palju muudki. Huvitaval kombel on just demokraatia suurim eestkostja USA selleks paigaks, kust levivad maailma ka kõige jaburamad mõtteavaldused tsensuuri vallas. Möödunud sajandi [http://www.ala.org/ala/issuesadvocacy/banned/frequentlychallenged/challengedclassics/index.cfm 100 skandaalseima ameerika kirjandusteose] hulgast leiame sellised teosed nagu "Kärbeste jumal", "Lilled Algernonile", "Kuristik rukkis", sellesama "Huckleberry Finni" ja ka Harry Potteri (huvitav, et Tolkieni pole siia siiski kantud).<br />
<br />
Interneti puhul anti tsensuurile stardipauk 1995. aasta juulis "Time Magazine'is" ilmunud kaanelooga "Cyberporn" (tagantjärgi [http://www.well.com/~hlr/tomorrow/cyberporn.html leitakse], et nii artikkel kui ka selle aluseks olnud uurimus sisaldavad jämedaid möödalaskmisi ega ole seetõttu tõsiseltvõetavad).<br />
<br />
Nagu iga meediakanali arengu juures, on ka Interneti puhul tekkinud mitmesuguseid erinevaid arvamusi selle kaudu edastatava info "sobilikkuse" suhtes. On neid, kes pooldavad absoluutset vabadust - Internet on neile sõnavabaduse etaloniks, mille mistahes piiramine võrduks diktatuuri kehtestamisega. On teisi, kes tahaksid näha kontrollitud Internetti - kompetentsed instantsid peaks üldiselt lubama vaba infolevi, kuid eemaldama äärmuslikud mõtteavaldused ja sündsusetused. Ja on ka kolmandaid, kes kogu kupatuse parema meelega üldse kinni paneksid.<br />
<br />
Miks see temaatika üldse nii tähtis on? On selge, et tänapäeva tingimustes on informatsioonile juurdepääs üheks täisväärtuslikuks kodanikuks olemise eeltingimuseks. Igasugune piiramine seab selle tingimuse täitmise küsimärgi alla. Infost on saanud jõud, sageli toob info kaasa võimu ja ka raha. Ning ka demokraatia traditsioon on asi, mis ei käi eriti hästi kokku mistahes arvamuste mahasurumisega (näiteks USA konstitutsiooni Esimene Täiendus - ''First Amendment'' - on klassikaline sõnavabadust toetav seadusesäte).<br />
<br />
== Sõnad... ==<br />
<br />
Ka kasutatavate meetmete (peamiselt vastava tarkvara) kohta pruugitakse mitmeid ilusaid sõnu, nagu näiteks:<br />
<br />
* filtreerimine (''filtering'') - tähenduses "mustus võetakse välja, puhas asi jääb"<br />
* blokeerimine (''blocking'') - tähenduses "juurdepääsu keelamine või sulgemine"<br />
* tsensorvara (''censorware'') - tähenduses "võimu kasutamine juurdepääsu sulgemiseks"<br />
<br />
Viimatist defineerivad [http://www.eff.org EFF] ja [http://www.censorware.net Censorware.net] järgmiselt: "software which is designed to prevent another person from sending or receiving information (usually on the web)."<br />
<br />
Üldiselt mõeldakse nende kõigi all tarkvaralist mehhanismi, mis on mõeldud võrguliikluse jaotamiseks kategooriatesse ning erinevate juurdepääsuviiside kehtestamiseks eri kategooriatele. Samas aga kannavad need mõisted eri hinnanguid.<br />
<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
Järgnevalt vaatleme mõningaid blokeerimiseks kasutatavaid vahendeid ja nende pakkujaid ning ka nende efektiivsust.<br />
<br />
Mõned tootenäited:<br />
<br />
* Bess ([N2H2])<br />
* CyberSitter ([Solid Oak Software])<br />
* CyberPatrol ([SurfControl] - USA-s kasutatavaim pakett)<br />
* Net Nanny ([Net Nanny Software])<br />
* NetRated ([PC DataPower])<br />
* Smartfilter ([Secure Computing Corporation])<br />
* Surfwatch ([SurfControl])<br />
* I-Gear ([Symantec])<br />
* Websense ([Websense])<br />
* X-Stop ([f8e6 Technologies])<br />
<br />
Nagu näha on neid päris palju. Paar huvitavat nüanssi:<br />
<br />
* Kõik on klassikalised kommertspaketid - ilmselt ei haaku vaba tarkvara juba ka oma ideaalidelt kuigivõrd tsensuuriga.<br />
* Kõik on USA päritolu.<br />
* Hoolimata eelmistest punktidest on sealne turg ikkagi ilmselt nii suur, et sinna mahub ära nii palju tegijaid.<br />
<br />
Veidi ka kasutatavatest tehnilistest lahendustest.<br />
<br />
Blokeerida võib aadressi baasil - tihti toimitakse nii rämpspostitajatega. See on lihtne ja robustne meetod - kõik teatud aadressilt tulev saadetakse automaatselt eikuhugi. Sellise meetodi rakendamisel on tark oma blokeeritud aadressid üsna tihti üle vaadata. Siia kategooriasse kuulub enamik n.ö. lapselukke - Net Nanny jt. Kui sellist tehnikat rakendab lapsevanem oma koduarvutis, pole hullu. Kui aga sama vitsaga on löödud avalikud asutused, on lugu paha.<br />
<br />
Võib blokeerida võtmesõnu - veidi intelligentsem meetod, kuid samas on piisavalt häid näiteid, kus on rakendatud jaburaid blokeeringuid (Yahoo "breast"-juhtum). Paraku on ka keel enamasti nii keeruline nähtus, et ühe või teise sõna tabukspidamine sõltub kontekstist (N: väike Richard, eesel või pisike kiisu). Seega on raske otsustada, kas põhjustatud kahju on ikka saadud kasust väiksem. Võtmesõnu kasutatakse ka materjali sorteerimisel, nagu näiteks eri aadressilt tulnud kirju eri kaustadesse suunav meiliprogramm.<br />
<br />
Keerukamad kontekstipõhised tehnoloogiad - kõige "targem" meetod, harilikult põhineb tehisintellektil. Probleemiks on sageli kõrge hind.<br />
<br />
"Valge nimekiri" - võib ka üldse keelata ära kogu Interneti ja lasta sisse vaid valitud seltskonda. Sel meetodil on oma kasutuskohad, kuid kahtlemata ei ole see laiema internetiteenuse korral rakendatav.<br />
<br />
Suur probleem on asjaolu, et kõik ülalnimetatud on sisuliselt omandvara kategooriasse kuuluvad süsteemid - s.t. kogu nende tuvastusmehhanism ja ka andmebaas on enamasti ärisaladus. See aga loob hea baasi kogu demokraatia peale vilistamiseks - firma keelab ära selle, mida tema vajalikuks peab.<br />
<br />
<br />
== Mida, kus, kuidas ja kes? ==<br />
<br />
Mida annab blokeerida/tsenseerida?<br />
<br />
* veebilehti (nii loomist kui ka lugemist<br />
* E-posti (kirjutamine ja lugemine)<br />
* Jututuba, teadetetahvlit või suhtlusprogrammi (ICQ, MSN jt)<br />
* Kasutajanimesid<br />
* Lähitulevikus ka graafikat, audiot ja videot<br />
<br />
<br />
== Kus blokeeritakse? ==<br />
<br />
Võrgus:<br />
<br />
* kohalik masin<br />
* faili- või veebiserveri upstream<br />
* teenusepakkuja<br />
<br />
Füüsiliselt:<br />
<br />
* kodud<br />
* koolid<br />
* raamatukogud<br />
* kontorid<br />
<br />
Oma kergemaid tsensuurivahendeid kasutavad AOL, Altavista ja Lycos (filtrid) ning mitmed teised suured. Hardcore-tsensuur aga on vähemalt USA-s üsna spetsiifiliselt kindla seltskonna käes - selleks on ultraparempoolsed äärmuskristlastest konservatiivid (nn. ''Religious Right''), kes oma tegevust väga sageli õigustab perekondlike väärtustega ("Family-Oriented", FamilyClick) jt.<br />
<br />
Probleemid:<br />
<br />
* kes otsustab? Solvamist saab tuvastada vaid kohus, isegi räige porno pole otseselt illegaalne<br />
* kuidas infot kategooriatesse jagada?<br />
* Kuidas käituda muutuva sisuga (Delfi)?<br />
* Lastele vajalik info, mille kahtlase väärtusega põhimõtteid järgivad vanemad ära keelanud<br />
* Vastuolud privaatsusnõuetega<br />
<br />
Veel üldisi hädasid:<br />
<br />
* ei blokeeri kõike, mida peaks blokeerima<br />
* blokeerivad palju sellist, mida ei peaks blokeerima ("ass", "pussy" jm mitmetähenduslikud sõnad)<br />
* ei ole piisava haardega<br />
* ei pea ajaga sammu<br />
* võimalik haneks püüda<br />
* pidurdavad süsteemi tööd<br />
<br />
Mida siis reaalselt blokeeritakse:<br />
<br />
* mõningaid (kuid kaugelt mitte kõiki!) porno- ja ebasündsa tekstiga saite<br />
* paljusid "vastuolulisi" - kodanikuõiguste eest võitlejad, rohelised, seksuaalvähemused, sünnikontrolli eestkõnelejad, puuetega inimesed, isegi USA demokraate blokeeritakse palju enam kui vabariiklasi. [http://slashdot.org/article.pl?sid=03/11/02/1729239 Üks Slashdoti uudis] räägib vaba relvakandmisõiguse pooldajate tsenseerimisest Symanteci Internet Security paketi poolt.<br />
* suurt hulka asjassepuutumatuid<br />
<br />
Päris huvitaval kombel näevad mitmed "täiskasvanute saidid" vaeva selle nimel, et blokeerijate nimekirjadesse sattuda. Nii on selleotstarbeline erilehekülg olemas [http://www.playboy.com/articles/parental-controls/index.html Playboyl] ja mitmetel teistel. Ühelt poolt ehk üritatakse mõnel juhul tõsimeeli hoida lapsed sedalaadi infost eemal, ilmselt on aga märgatavalt tähtsam positiivne publicity ja sisuliselt tasuta reklaam.<br />
<br />
Paar tippjaburat näidet (allikaks on Censorware.net).<br />
<br />
* CyberPatrol blokeerib ära Useneti grupi soc.feminism, NetNanny ja CyberSitter USA rahvusliku naisteorganisatsiooni, X-Stop blokeerib Ameerika ülikoolide naisorganisatsiooni... Mis nende naistega lahti on???<br />
* Sama programmi tulemused uudisegruppidest:<br />
** misc.headlines --- SexActs Violence/Profanity<br />
** misc.health.injuries.rsi.moderated --- SexActs Violence/Profanity<br />
** soc.feminism --- SexActs Violence/Profanity<br />
** talk.abortion --- SexAct<br />
** rec.games.chess.analysis --- Quest/Illegal/Gamble/Violence/Profanity Intol<br />
* Bess jättis katsetustel rahumeeli blokeerimata www.hardcoresex.com'i. Selle asemel blokeeriti terve hulk täiesti seostamatuid veebisaite.<br />
* Hulk Linuxi veebisaite sattus alkoholi alla... Süüdi oli WINE.<br />
<br />
Veel üks sarnane juhtum - [http://yro.slashdot.org/article.pl?sid=02/11/23/1912212&mode=thread&tid=133 Slashdoti lugu] raamatukogu tsensorprogrammist, mis sellesama raamatukogu veebisaidi ebasoovitavaks luges.<br />
<br />
2002. aastal [http://cyber.law.harvard.edu/filtering/china/China-highlights.html blokeeris] Hiina võrgust igasugu värki - arusaadavate kommunismivastaste, religioossete jms. saitide kõrval pandi kinni ka NASA, MIT ja isegi "Deep Impacti" ulmefilmi koduleht.<br />
<br />
Samal suvel tuli Slashdoti [http://yro.slashdot.org/article.pl?sid=02/07/01/1944241&mode=thread&tid=153 teade] maailma ühe suurima tarkvaraarenduskogukonna Sourceforge.net-i blokeerimisest SmartFilteri poolt. Põhjendus? MP3...<br />
<br />
<br />
== Pada & katel ==<br />
<br />
[http://www.humanrightswatch.org/ Human Rights Watch] avaldas juunis 1999 huvitava ülevaate Interneti olukorrast araabiamaades. Jättes kõrvale kolm tolleaegset (suuresti ka praegu) äärmusriiki - Iraagi, Liibüa ja Süüria -, oli kõigis maades võimalik Internetti kasutada, kuid absoluutne enamus maadest rakendas mingis vormis tsensuuri.<br />
<br />
Mõned meetodid:<br />
<br />
# proxy'de tsenseerimine<br />
# hinnapoliitika - hoitakse laia avalikkuse käeulatusest väljas<br />
# vastav seadustik<br />
# pealtkuulamine<br />
<br />
Kolm tehnikat, mis teevad blokeerimise väga raskeks ja mida seepärast enamik diktatuuririike ja ka araabiamaad üritavad tabuks kuulutada:<br />
<br />
* Otseühendus satelliiti<br />
* krüpteerimine<br />
* anonüümsed remailerid<br />
<br />
HRW 1999. a. soovitused araabiamaadele kõlasid järgmiselt:<br />
<br />
* garanteerida üldine väljendusvabadus ning seejärel veenduda, et kõik kommunikatsioonivormid seda toetavad<br />
* võimalus Internetist saada ja sinna saata infot on väljendusvabaduse oluline osa<br />
* Blokeerimismehhanismid, kui neid üldse kasutatakse, peavad olema üksikisikute, mite valitsuste hallata.<br />
* Andmeedastajad (näiteks ISP-d) ei peaks üldiselt vastutama edastatava info sisu eest.<br />
* Tugevad krüpteerimisalgoritmid peavad olema avalikult kättesaadavad<br />
* Riigi sekkumine ei tohiks rikkuda mainitud õigusi ja peab igal juhul alluma õiguskontrollile<br />
* Üksikisikul peab olema õigus saata ja saada infot anonüümselt<br />
<br />
AGA: USA C(H)IPA (Children's Internet Protection Act 2000) on nendest nõuetest küll väga kaugel... Araabia riikidele soovitatu oleks väga aktuaalne ka mõnes muus maailma paigas. Siia lõppu paar asjakohast tsitaati:<br />
<br />
"When the Declaration of Independence is banned from the citizens of Saudi Arabia so that they won't get ideas, we call it culturally backward. And when it's banned from our own libraries by our own government, then what do we call it?" - [L] Michael Sims, the Censorware project .<br />
<br />
"Sir, request permission to read about molecular medicine, sir! " - kriitilisest artiklist nimega [L] "Kill people, break things, stop looking at that".<br />
<br />
Uut hoogu igasugustele kontrollijatele ja reguleerijatele on lombi taga andnud 11. septembri sündmused ning sellele järgnev "sõda terrorismiga". 2001. aasta oktoobris võeti USA Kongressis suure häälteenamusega vastu Patriot Act, mida paljud peavad väga suureks tagasilöögiks sõnavabaduse ja demokraatia pihta. Muu toreda kõrval [L] sätestatakse sektsioonis 217 ka võimalus Internetti ilma kohtuniku sanktsioonita pealt kuulata. Interneti sõnavabaduse pikaajaline eestvõitleja Electronic Frontier Foundation on samuti [L] väljendanud muret seoses hiljutiste arengutega selles vallas. Eriti ärevaks teeb nn Patriot Act II (ka "Son of the Patriot Act"), mis [L] teatud tingimustel sätestab krüpteerimise kasutamise eraldi kuriteona.<br />
<br />
Lollusi tehakse ka lähemal - Belgia keelas 2001. aastal ära anonüümse netikasutuse (täpsemalt, "teenused, mis ei identifitseeri kasutajat"). Ja arvestades meie riigiisade halba traditsiooni kõik eurolollused piinliku täpsuse ja euroopaliku kiirusega järele teha, peab ka meil sarnasteks asjadeks paraku valmis olema.<br />
<br />
<br />
== Sogases vees on hea kala püüda ==<br />
<br />
Nüüd aga läheme privaatsusküsimuste poole peale. Iga päev läbib Võrku meeletu hulk informatsiooni - alates äriinfost ja lõpetades lollide naljadega. Arenedes sõjasaladusest ja teaduseteenrist iga inimese igapäevaseks töövahendiks, on mahud pidevalt kasvanud. Privaatsusküsimuste roll on seejuures olnud üsna erinev:<br />
<br />
* Algusajad - Võrk oli sõjalise tähtsusega nähtus ja sellisena ülimalt range salastamise objekt.<br />
* Teaduse aeg - saladuskate kadus, Internet muutus koostöövahendiks. Selles liikuv info aga jäi enamasti küllalt piiritletud ringkonna pärusmaaks.<br />
* "Vana hea võrgu" aeg enne Interneti avamist ärile 1991. aastal - võrgukultuuri esmane õitseaeg, Internet on teaduse ja mittetulundussfääri mängumaa ning kogu info on üsna avalik (Information wants to be free!).<br />
* Äriaeg - algul kontrollimatu "võrguturundus" ja tänaseni kestev sodiuputus, hiljem järk-järgult ka tõsisemad rakendused. Firmasisene info ja ärisaladused vajavad paremat kaitset asjassepuutumatute eest - privaatsustehnoloogia areng.<br />
* Tavainimeste aeg - Internet muutub tarbeasjaks. Tähtsaks muutub üksikisiku privaatsus.<br />
<br />
Internet on kahtpidine nähtus. Ühelt poolt Võrk kui suhtlemiskanal võimaldab ja mingis mõttes isegi soodustab anonüümsust. Jututubades ja mujalgi on sellise "varjuteatriga" juba paljud inimesed kokku puutunud. Teisalt aga - Interneti puhul ei pruugi kõigi järel luurav ja olukorda kontrolliv Suur Vend päris muinasjutt ka olla. Igapäevane meilikasutaja ei mõtle sageli sellele, et e-kiri läbib enne saaja juurde jõudmist rea teisi vahejaamu, kus põhimõtteliselt on võimalik seda vahelt lõigata. Jututoas süüdimatult "kammi ajavat" tegelast võib admin pealt kuulata ja vaid oodata parajat võimalust tülikast tegelasest vabaneda.<br />
<br />
Internet seab traditsioonilise privaatsuse silmitsi mitmete ohtudega:<br />
<br />
* Erinevalt paljudest muudest kontaktiliikidest on olukorra kontrollimine väga raske<br />
* Ründe tuvastamine on reeglina võimalik vaid siis, kui kusagil midagi kärssab<br />
* "Kõike, mida sa ütled, võidakse kasutada sinu vastu"<br />
* Identiteedivargusest on saanud kohati üsna tõsine probleem - alates "Nigeeria kirjadest" ja lõpetades end telefonifirma esindajana tutvustanud Kevin Mitnickiga on suur hulk pahandusi toime pandud kellegi teisena esinedes.<br />
* Seadusandlus jääb ajast maha või on muidu ebaefektiivne.<br />
<br />
Privaatsus on muutunud omalaadseks äriobjektiks. Ühelt poolt pakutakse uusi filtreid ja tulemüüre, teisalt on paljude pingutused suunatud kaaskodanike privaatsuse teadlikule rikkumisele reklaami sildi all.<br />
<br />
Väga palju sõltub kasutajatest endist. Näiteks saab isikuandmete kogumit luua nii inimeste teenimiseks kui inimeste pealt teenimiseks - harvad ei ole ka näited, kus need kaks on läbi põimunud.<br />
<br />
<br />
== Miks sellest nii suurt numbrit teha? ==<br />
<br />
Suurimateks ohtudeks on ikkagi kaks Interneti pakutavat võimalust - a) inimese tegevust on võimalik salaja jälgida ja b) talletada ja kasutada tema vastu ka pikema ajavahemiku möödumisel.<br />
<br />
Ideaaljuhul oleks privaatsuse tagamine lihtsalt üks üldise infoturbe alamliike. Paraku aga eeldab võrguprivaatsuse edukas toimimine mingit kindlat üldist küpsusastet (võiks ka öelda, et kriitilise eetilise massi olemasolu) - privaatsus ei tohiks olla infoturbe rikkujale mugav kattevari. Paraku on reaalsus veidi teistsugune ning tulemuseks on andmeturbe ja privaatsuse vägikaikavedu.<br />
<br />
Pikaajaline infosäilitus kergitab üles nii mõnegi probleemi. Info kogumine on tehniliselt lihtne, salvestamine muutub aina odavamaks. Nii ongi tänase tüüpilise koduarvuti peal võimalik "jooksutada" suuri, paljude andmetega andmebaase. Igal inimesel aga on elus juhtumeid ja aegu, mida parem püütakse unustada. Nende "väljakaevamise" fakt ainuüksi avaldab suurt mõju. Kui aga seda kasutatakse santaazhiks või omakasu eesmärkidel, on tegu raske eetilise probleemiallikaga.<br />
<br />
Viimastel aastatel on tohutult arenenud võimalused andmekaevandamiseks, s.t. kõikvõimaliku huvipakkuva info kogumiseks ja süstematiseerimiseks. See aga kergendab info kogumist objekti teadmata (näiteks saadakse inimese kohta infot tema noorema venna koduleheküljelt). Imre Perli omaaegne andmebaasijuhtum oli muidugi suurema riikliku infolekke peegeldus, kuid samalaadseid asju annab vähe suurema vaevaga koguda ka peaaegu seaduslikul teel - piisab vaid vaadata erinevate firmade kampaaniaid, kus mingi kireva auhinna võitmise võimaluse nimel on suur hulk kodanikke lahkesti nõus jagama firmale kõikvõimalikke isikuandmeid.<br />
<br />
Üheks murettekitavaks asjaoluks on "toimikuefekt" - Võrk soodustab mitmesuguse info kogumist eri allikatest ning süstematiseerimist nüüd juba ühtsesse paika, "toimikusse". Võrgus ilmuvast materjalist saab koostada korraliku isikuprofiili. Tihti meelitab sellise info olemasolu aga seda ka ära kasutama.<br />
<br />
Üheks sedalaadi "Suureks Vennaks" on kindlasti ka riigivõim. Mitte ainult Afganistan ja Nigeeria - ka demokraatia kantsiks peetav USA pole puhas. Privaatinfo lekkimine on olnud rea skandaalide allikaks. Näiteks avaldas üks sell 1997. aastal teksti, kus kirjeldab võimalust "vabaneda föderaalagentidest" digitaalraha ja anonüümsete edastuskanalite abil. Tulemuseks oli ca 20 FBI agendi tormijooks tema korterile ja süüdistus mõrvakatses (muidugi ei läinud läbi).<br />
<br />
Anonüümsus on enne Interneti-ajastut olnud enamasti väljendusvahendiks. Sageli on anonüümsus kaitsnud autorite elu ja tervist tagakiusu eest. Mitmes sotsiaalses kontekstis on ano- ja pseudonüümsus tavalised ja aktsepteeritavad. Kes on Annie Mae Bullock? Jean Claude van Varenberg? Reginald Kenneth Dwight? Kõiki neid tuntakse pea eranditult vaid pseudonüümide kaudu - vastavalt Tina Turneri, Jean Claude van Damme ja Elton Johnina (tõsi, kuulsaks saades vahetas viimane ka ametlikult sünnijärgse nime kuulsa pseudonüümi vastu).<br />
<br />
Ka igapäevaelus kohtame anonüümsust - politsei vihjetelefonid on anonüümsed, mitmete haiguste testimine käib anonüümselt. Anonüümne telefonikõne käib kõnekaardiga, isegi harilik sularaha teenib anonüümsuse huve - võimaldades osta ilma isikut tuvastamata. Muidugi ei ole anonüümsus ka siin 100% aktsepteeritav nähtus - näiteks on äbi aegade suhtumine anonüümkirjadesse olnud tauniv. Kuid just selle aspektiga võrreldakse Interneti anonüümsust kõige sagedamini.<br />
<br />
Interneti anonüümsus on kahtpidine. Ühelt poolt on just see aidanud kaasa Interneti kujunemisele selliseks, nagu me seda tunneme täna. Ka siin on anonüümsusel palju positiivseid tahke - võimalus julgelt avaldada oma arvamust, tõstatada teravaid ühiskondlikke probleeme. Mõnel juhul on anonüümsus koguni hädavajalik (kriisi- ja ohvriabi, AA). Ühesõnaga, Interneti üks suurimaid plusse on kirjeldatud Dilberti karikatuuril Dogberti ütlusena "Internetis ei tea keegi, et sa oled koer".<br />
<br />
Miinuspool on samuti selgesti nähtav - autoriõiguse probleemid, kräkkimine, ja palju muud, millest on juba palju räägitud. Anonüümkiri oli halva maiguga asi juba ammu enne Võrku ning tõsisemates võrgukogukondades on see seda tänase päevani (häkkerite jaoks on see tihti "alama eluvormi" tunnuseks, ka klassikaline netikett peab seda halvaks). Viimasel ajal on see suhtumine küll veidi muutunud - kogu ühiskonna muutumisega anonüümsemaks ja pinnapealsemaks on ka anonüümsuhtlus leidnud laiemat tunnustust, samuti on sagenenud juhtumid, mil anonüümseks jäämisel on tõsised põhjused.<br />
<br />
<br />
== Areng ==<br />
<br />
Esimese laine privaatsusküsimused Interneti arengus lähtusid E-postist kui esimesest laiaulatuslikust teenusest. Varsti peale meili väljakujunemist hakati otsima ka viisi, kuidas seni saatja kindlalt identifitseerinud süsteemi anonüümseks muuta.<br />
<br />
Lihtsaim viis anonüümselt meilida on leida usaldusväärne sõber, kellele kirja saadame ning kes peale kõigi tegeliku saatja jälgede hävitamist saadab kirja oma nime all. Teine võimalus on ära kasutada väljasaadetava meili nõrka turvamehhanismi ning võltsida meilipäist. Neid tehnikaid kasutatakse vahel sõnumite saatmiseks Usenetti, kuid millegi tõsisema jaoks nad ei sobi.<br />
<br />
Anonüümse meili tehnoloogia areng tegi tubli hüppe anonüümsete edastussüsteemide kasutuselevõtuga. See on põhimõtteliselt kahe eelneva tehnika kombineerimise ja automatiseerimise tulemus.<br />
<br />
Soomes Johan "Julf" Helsingiuse poolt loodud ja 1996. aastal suure kära ja kohtuvaidluste järel kinni pandud anon.penet.fi edastussüsteem on ehk üks tuntumaid. See varajast tüüpi (0-tüüpi) süsteem eemaldas väljaminevatelt meilidelt päised ja asendas need fiktiivsetega. Penet toetas ka vastuvõtja anonüümsust - iga kasutaja sai suvalise pseudonüümi, millele saabuvad kirjad edastati reaalsetele aadressidele. Oma kasutuslihtsuse tõttu võitis Penet suure populaarsuse, kuid viimaks suleti seadusandjate suureneva surve tõttu (asi sai jällegi alguse "sensatsioonilisest" artiklist Londoni Observeris, kus Helsingiuse süsteemi süüdistati 90% Interneti lasteporno levitamises. Samas olid enamik võimalikke uudisegruppe ja kanaleid selles serveris blokeeritud).<br />
<br />
Peneti probleemiks oli küllalt nõrk turvalisus. Kogu ano- ja pseudonüümsus seisnes salajases seostetabelis, mille kättesaamine oleks tähendanud kõigi kasutajate andmete teadasaamist. Samuti oli nõrk kaitse meilide võltsimise eest (man in the middle -tüüpi rünne).<br />
<br />
Järgnesid nn. Cypherpunk-tüüpi (tüüp 1) edastajad, milles oli neid ohte arvesse võetud. Esiteks kaotati ära kõik pseudonüümid, mingit seosetabelit enam ei olnud ja meililogisid ei peetud - see vähendas tagantjärele avastamise riski. Sai kasutada ka krüpteerimist - kasutaja andis süsteemile krüpteeritud sõnumi, mille süsteem enne saatmist deshifreeris. See aitas võidelda võltsimise vastu. Lõpuks kasutati ka ahelmeilimist, kus üks anonüümne edastaja saatis kirja läbi mitme teise - iga järgmine lüli ahelas "nägi" vaid eelmist saatjat, mitte kirja autorit. Praktikas tähendas see seda, et autorini jõudmiseks tuli lahti muukida kogu ahel.<br />
<br />
Seejärel ilmusid Mixmaster-klassi (tüüp 2) edastajad, mis lisasid eelmisele tüübile täiendavaid kaitseabinõusid. Aheledastus ja iga lüli krüpteerimine said oluliseks osaks protsessist. Huvitavaks asjaoluks on kõigi kirjade ühtne maht - vältimaks võrdlust ja järelduste tegemist väljuvate kirjade mahu põhjal. Ka ei olnud ühtki kirja võimalik teiste süsteemi läbivate kirjade seast üheselt tuvastada. Lisandus ka muid keerulisemaid tehnikaid. Mixmasteri kasutamine eeldab vastava tarkvara paigaldamist arvutisse.<br />
<br />
Viimane seeria on Mixminion-tüüpi (tüüp 3) edastajad, mis on varustatud täiendavate võimalustega ning tugevama krüptokaitsega (etapiviisiline krüpteering).<br />
<br />
Veebi puhul on kasutatud analoogilisi päise eemaldamist ja edastamist kasutavaid veebi-vaheserverid (proxy), mis võimaldavad veebi lugeda ilma omapoolseid andmeid serverile avaldamata. Anonüümse veebilugemise areng on aga oma E-posti analoogidest mõnevõrra aeglasem.<br />
<br />
Üks suur probleemvaldkond on ka digitaalraha anonüümsus. Senised maksesüsteemid on olnud veel küsitavad, ehkki mõnede puhul rakendati paljusid eespoolkirjeldatud tehnikaid. Olukorda raskendab asjaolu, et turvalisus on nii tugev, kui on seda kogu ahela kõige nõrgem lüli - kaup tuleb võrgust tellida (ühendus võib olla ebaturvaline) ja ka kätte saada (kuhu füüsiliselt toimetatakse, sealt võib ka edasist infot hankida). Ka on praegusel tasemel keeruline saavutada anonüümsuse kahesuunalisust - maksja võib jääda anonüümseks, saaja mitte. Seega välistab see digiraha kasutamise anonüümsete teenusepakkujate puhul. Ja muidugi on üheks peamiseks probleemiks ka kasutajate kriitiline mass.<br />
<br />
Nagu üks tõrvatilk rikub meepoti, nii on ka edastajatega - peamised nuhtlused on rämps- ja vihameil. Enamik edastussüsteeme kasutab mahukontrolli, blokeerides suured infokogused (tuhanded rämpskirjad, mis tavaliselt korraga teele lähevad) ja pannes nende allika musta nimekirja - kuid alati on võimalik leida lahendus filtri vältimiseks. Nii ongi anonüümsüsteemid sattunud paljudes kohtades (eriti USA-s) tugeva poliitilise surve alla (mitte ainult riik - Peneti sulgemisel mängis olulist rolli saientoloogiakirik).<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõtteks ==<br />
<br />
Paraku on sajandialgus toonud kaasa tsensuuri järsu kasvu paljudes riikides. Põhjusi on erinevaid - maailm käärib üksjagu ning seda põhjustavad paljud faktorid alates kliimasoojenemisest ja osooniaukudest ning lõpetades terrorismi ja terrorismivastase sõjaga. Seejuures koorub välja palju sellist materjali, millest võimumehed parema meelega vaikiks - nii ongi käimas tsensuuri pealetung, seda ka võrgus.<br />
<br />
Mis puutub privaatsusesse, siis on see võrgus üsna suhteline ja anonüümsus kahe otsaga. Sellest hoolimata tuleks ilmselt pöörata sellesuunalistele arengutele rohkem tähelepanu. Ilmselt on tegemist samalaadse probleemiga nagu tulirelvad - ühelt poolt on selge, et täielikku isevooluteed ei saa lasta asjal areneda. Teisalt aga tundub, et "pahadel poistel" on need niikuinii olemas. Küsimus ongi, kumb on tähtsam - kas vähendada piirangutega juhuslike kuritarvitajate (mõeldud-tehtud) arvu või anda ka korralikule kodanikule vabamad käed enda kaitseks? Eks seda näitab tulevik.<br />
<br />
Mõtlemisainet on siin küllaga...<br />
<br />
<br />
== Viiteid ==<br />
<br />
* EFF Blue Ribbon Campaign - http://www.eff.org/br/<br />
* Electronic Privacy Information Center - http://www.epic.org/free_speech/censorship/<br />
* The Internet Censorship FAQ - http://www.spectacle.org/freespch/faq.html<br />
* Forbidden Library - http://links.forbiddenlibrary.com/<br />
* Silenced - Privacy Internationali raport. http://www.privacyinternational.org/survey/censorship/silenced.pdf<br />
* Goldberg, I., Wagner, D., Brewer, E. [http://www.cypherpunks.ca/~iang/pubs/privacy-compcon97.pdf Privacy-enhancing technologies for the Internet]. University of California, Berkeley 1997.<br />
* Goldberg, I. [http://www.cypherpunks.ca/~iang/pubs/pet2.pdf Privacy-enhancing technologies for the Internet, II: Five years later].<br />
* [http://aspe.hhs.gov/datacncl/privacy/PromotingPrivacy.shtml Options for Promoting Privacy on the National Information Infrastructure]. Information Policy Committee National Information Infrastructure Task Force, April 1997<br />
* [http://mixmaster.sourceforge.net/faq.shtml Official MixMaster Remailer FAQ] <br />
* [http://sethf.com/anticensorware/ Seth Finkelstein's Anticensorware Investigations]<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Katseta mõnd eespool mainitud filtertarkvara ja avalda selle kohta ajaveebis arvamust.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:ET]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Infotehnoloogia_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=3538Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2010-01-14T20:32:41Z<p>Kakk: /* Teemad */</p>
<hr />
<div>=== Lühidalt ===<br />
<br />
* Ainekood: I008 (ITK) / HIK6900 (TLÜ)<br />
* Maht: 4,0 EAP<br />
* Lõpeb: Hindeline arvestus või eksam<br />
* Arvestuslikud tööd: Wiki-põhine kirjatöö, foorumiarutelu, ajaveebireflektsioonid ja -kommentaarid, retsenseerimine<br />
<br />
<br />
=== Põhiidee ===<br />
<br />
Laiaprofiilne üldhariv kursus erinevatest IT-ga piirnevatest valdkondadest - IT ajalugu, juriidika (autoriõigus, litsentsid, patendid), privaatsus, tsensuur, häkkerikultuur ja -eetika jpm. <br />
<br />
<br />
=== Teemad ===<br />
<br />
Järjestus pole veel paigas!<br />
<br />
# [[Noppeid IT ajaloost]]<br />
# [[Info- ja võrguühiskond]]<br />
# [[Uus meedia ja sotsiaalne tarkvara]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid]]<br />
# [[IT, riskid ja ergonoomika]]<br />
# [[Mänglev tarkus: häkkerite lugu]]<br />
# [[IT-professionaal - mis loom see on?]]<br />
# Lollide vabastamine nende rahast: võrgupättide töömailt<br />
# [[Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned]]<br />
# [[Teistmoodi IT: erivajadused ja -lahendused]]<br />
# Üldine arvutistumine või digitaalne lõhe?<br />
# [[Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus]]<br />
# Asotsiaaltarkvara ja võrgusigadused<br />
# Kääbikutest, amishitest, häkkeritest ja tehnoloogiast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Teistmoodi_IT:_erivajadused_ja_-lahendused&diff=3537Teistmoodi IT: erivajadused ja -lahendused2010-01-14T20:32:22Z<p>Kakk: New page: == Aga kui ei saaks...? == Tavaline arvutikasutaja jaoks on tema tööviis niivõrd endastmõistetav, et ei saagi aru, kui paljusid asju see inimeselt eeldab. Aga mis siis, kui * Me ei n...</p>
<hr />
<div>== Aga kui ei saaks...? ==<br />
<br />
Tavaline arvutikasutaja jaoks on tema tööviis niivõrd endastmõistetav, et ei saagi aru, kui paljusid asju see inimeselt eeldab. Aga mis siis, kui<br />
<br />
* Me ei näe, seega ei saa kuvarit kasutada?<br />
* Meil on ainult üks käsi - või pole kumbagi?<br />
* Meie sõrmed ei paindu?<br />
* Meil on nii halb liigutuste kontroll, et isegi kogu klaviatuuri tabamine on raske, konkreetsest klahvist rääkimata?<br />
* Me ei jaksa klahve vajutada?<br />
* ...<br />
<br />
Tegelikult kasutavad väga paljud sellised inimesed tänapäeval arvutit. Kuidas, see ongi tänase loengu teema.<br />
<br />
<br />
== Tavaline vs eriline ==<br />
<br />
Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees - kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse - see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Ka tekib erilahendusega probleeme mitme inimese poolt aktiivselt kasutatava süsteemi korral. Vahel tasuks tavaliste IT-seadmete tootjatele erivajaduste osas ideid ja infot saata - ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et eraldi puuetega inimestele mõeldud asju polekski vaja (täpselt samuti nagu oleks parimaks lahenduseks kõigi õpilaste õpetamine integreeritult, ilma erikoolideta).<br />
<br />
Puht-tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eeskätt kaht liiki erivajadustega inimesed - nägemispuuetega ning liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Võrdluseks näiteks kuulmispuue - ehkki arvuti edastab infot ka heliliselt, on tänase seisuga kuulmise teel teabe osakaal selles vallas suhteliselt väike ning reeglina piisab lihtsatest vahenditest. Vaimsete puuete ning käitumisprobleemide korral aga asetub palju suurem rõhk õppemetoodikale kui tehnoloogilistele abivahenditele.<br />
<br />
<br />
== Nägemispuuded ==<br />
<br />
Võrreldes mitme muu puudegrupiga on nägemispuude puhul kasutatav üsna kallis ja keerukas tehnoloogia. Kolmeks peamiseks kategooriaks on vaegnägemise korral kasutatav ekraanisuurendus (vahel ka koos heliväljundiga) ning pimeduse korral kasutatavad heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).<br />
<br />
Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks<br />
<br />
* '''Keelespetsiifilisus''' - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.<br />
* '''Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast''' - enamik rakendusi on loodud üksnes MS Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.<br />
* '''Nõuavad muu tarkvara standardsust''' - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.<br />
<br />
Nüüd aga ülevaade mõningatest konkreetsetest lahendustest.<br />
<br />
<br />
=== Ekraanilugeja ===<br />
<br />
Ekraanilugeja (''screen reader'') on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile saadetavat teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.<br />
<br />
Suur osa lugemissüsteemidest on kinnine omandvara (üks levinuimaid on [http://en.wikipedia.org/wiki/JAWS_%28screen_reader%29 JAWS]), vaba tarkvara peamised esindajad on [http://en.wikipedia.org/wiki/Emacspeak Emacspeak] (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja [http://www.linux-speakup.org/speakup.html Speakup] (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Narrator Microsoft Narratori] (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - [http://en.wikipedia.org/wiki/VoiceOver VoiceOver]. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.<br />
<br />
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi [http://www.laegas.ee/ MTÜ Jumalalaegas], kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval [http://www.freedomscientific.com/downloads/jaws/JAWS-whats-new.asp#download tasuta testiversioon], mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka [http://www.phon.ioc.ee/synt/ eesti kõnesüntesaatoriga].<br />
<br />
Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval [http://live.gnome.org/Orca/ Orca], mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.<br />
<br />
[[File:Orca_panel_ee.png|800px|alt="Orca ligipääsutarkvara Ubuntu Linuxil"]]<br />
<br />
<br />
=== Kõnesüntesaator ===<br />
<br />
See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvuti laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (kõrilihaste spastika ehk kramplikkuse) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik [http://www.lux.ee/ Meelis "Mella" Luks]. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee. Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil.<br />
<br />
<br />
=== Ekraanisuurendus ===<br />
<br />
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel - vajalikku ekraaniosa suurendatakse (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.<br />
<br />
Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:<br />
<br />
* suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.<br />
* "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.<br />
* juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.<br />
<br />
Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta. Linuxile on olemas juba eespool mainitud Orca (pildil on kujutatud ekraani ülaosas asuv luup; Orca luubifunktsioonid on aga esialgu kohati ebastabiilsed) ja veel paar vaba rakendust (GMag, KMagnifier).<br />
<br />
[[File:Orca_mag_ee.png|800px|alt="Orca ekraaniluup Ubuntu Linuxil"]]<br />
<br />
<br />
=== Punktkirjamonitor ===<br />
<br />
Seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, levinuim on 40 märgiga monitor. Kõneväljundiga võrreldes on kallim ja selle kasutamist on raskem omandada, kuid samas võimaldab punktkirjamonitor palju suuremat paindlikkust (näiteks programmeerimisel, kus on pidevalt tarvis tekstis manööverdada). Punktkirjamonitor on ka pea ainus sobiv väljundvahend pimekurtidele (raske nägemis- ja kuulmispuue koos) arvutikasutajatele.<br />
<br />
[[File:Refreshable_Braille_display.jpg|alt="Punktkirjamonitor"]]<br />
<br />
<br />
=== Punktkirjaprinter ===<br />
<br />
Seade punktkirja väljastusseks paberile. Uute printerite kiirus on kuni 2000 märki minutis ja nad võimaldavad printida nii ühele kui mõlemale poole paberit. Enamasti vajab punktkirjaprinter eripaberit, mis on varustatud servades oleva perforatsiooniga (sarnaneb vanadele tavaprinteritele, mis kasutasid samalaadset lahendust). Printimine on üsna mürarikas. Paremad mudelid suudavad väljastada ka lihtsamat graafikat.<br />
<br />
=== Punktkirjaklaviatuur ===<br />
<br />
Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast (vt pilti). See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid. Eeliseks on paljudel juhtudel väiksemad mõõtmed kui tava-arvutiklaviatuuril - nii on teda lihtsam kaasas kanda. Paljud pimedad inimesed aga kasutavad ikkagi tavaklaviatuuri, et vähem sõltuda eritehnoloogiast.<br />
<br />
[[File:Braille_Writer.jpg|alt="Punktkirjaklaviatuur BrailleWriter"]]<br />
<br />
BrailleIn-klaviatuuri võib näha näiteks lehel http://www.braillex.de/rehatechnik/produkte/blinde/brailletastaturen/index.html (saksakeelne).<br />
<br />
=== Reljeefne hiir ===<br />
<br />
See on arvutihiire sarnane seade, mis lisaks tavahiire funktsioonile annab tagasisidet reljeefsete elementide kaudu hiire seljal või ka erinevate vibreerivate osade kaudu. Plussiks on seadme väiksed mõõtmed ja mobiilsus. Ühe prototüübi mõningaid fotosid näeb aadressil http://www.nise.go.jp/research/kogaku/twatanab/Tactile/TactileMouse/TactileMouseEn.html . Üks sedalaadi projekte, VirTouch VTPlayer, jõudis ka Linuxi toeni (http://vtplayer.sourceforge.net/ - sealt näeb ka seadme pilti), paraku tundub, et firma on nüüdseks tegevuse lõpetanud.<br />
<br />
<br />
=== Eriotstarbelised elektronmärkmikud ===<br />
<br />
Need asendavad nägemispuudega inimesele süle- või pihuarvutit. Väljundiks on riistvaraline kõnesüntesaator ja/või punktkirjamonitor, sisestuseks kas kõnesisend, tavaline või punktkirjaklaviatuur (6- või 8-punktiline). Mõned näited:<br />
<br />
* GW Micro VoiceSense (http://www.magiclaptop.com/rugged-laptops/voicesense-pda-blind-people.php - ka pilt)<br />
* BrailleNote (http://www.humanware.com/en-europe/products/blindness/braillenotes)<br />
<br />
Tänapäeval on piirid hägustumas - ühelt poolt nii süle- ja pihuarvutite, elektronmärkmike ning mobiil- (nuti-) telefonide vahel, teisalt aga toimub areng ka tavatehnoloogia suurema ligipääsetavuse suunas, muutes paljud senised erilahendused järk-järgult ebaotstarbekaks.<br />
<br />
<br />
== Liikumis- ja koordinatsioonipuuded ==<br />
<br />
=== Suur valdkond ===<br />
<br />
Probleemiskaala on siin väga lai - lihasnõrkus, piiratud liigutused, erinevad koordinatsioonihäired (näiteks tserebraalparalüüs ehk PCI), puuduvad või halvatud jäsemed, haaramisraskused (artriit). Raskusi võib tekkida andmekandjatega (CD, mälupulga või disketi vahetamine), kiireid liigutusi nõudvate tegevustega (tõsi, suurem osa reaalajas tegutsemist nõudvaid momente on seotud põhiliselt arvutimängudega), peenkoordinatsiooni nõudvate sisendseadmetega (eelkõige hiir, aga ka harilik klaviatuur, kui tarkvara nõuab klahvikombinatsioonide kasutamist). Reeglina kuuluvad selle rühma ligipääsuvahendid riistvara hulka, tarkvaral on siin sageli vaid täiendav funktsioon. Samas aga ei saa ka väikeste detailide osatähtsust alahinnata (näiteks tarkvara disaini osas - sageli sõltub konkreetse tarkvararakenduse ligipääsetavus disainietapil tehtud otsustest). Sisestuse abivahendite hulgas leiame pealegi ka mõned tarkvaratooted, mis on peamiselt seotud standardklaviatuuri kohandamisega. Üldine põhimõte on järgmine:<br />
kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada.<br />
<br />
<br />
=== Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ===<br />
<br />
Paljudel juhtudel, mil inimene ei suuda kasutada arvutit tema tavalises tööasendis, saab abi klaviatuuri asukoha muutmisest ning sobivate sisestusvahendite kasutamisest. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur (näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_keyboard MS Natural Keyboard]), kuid vahel on need hoopis ebamugavamad.<br />
<br />
Kui laual asetsev klaviatuur osutub ebamugavaks, on võimalik klaviatuuri asukohta muuta. Näiteks võib mõne inimese jalakoordinatsioon osutuda käte omast märksa paremaks - sel juhul ongi otstarbekas kasutada jalgu ka arvutiga töötamiseks. Mõnel juhul läheb tarvis erilist, jalaga töötamiseks mõeldud klaviatuuri, vahel võib olla aga tarvis üksnes pikema juhtmega tavaklaviatuuri. Tähelepanuks - sellise inimese töökoht esitab täiendavaid ergonoomilisi nõudmisi, kuna tööasend jpm on tavapärasest erinev!<br />
<br />
Juhul, kui ka jalgade kasutamine on probleemne, on võimalik klaviatuuri paigutamine mõne muu sobiva kehaosa juurde. Selleks võib kasutada nii spetsiaalseid konsoole - need sarnanevad muudetava asendiga laualampide kinnitustega (vt näiteks http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/universal_switch_mountings.html). Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid - erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. Tihti võib aga jällegi piisata kõige harilikumast puupulgast.<br />
<br />
Suus hoitava sisestuspulga alternatiiviks on näiteks otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatav pulk. Mõlemal juhul tuleb aga olla tähelepanelik kaelalihaste võimaliku ülekoormamise suhtes ja leida klaviatuurile parim võimalik asend. Peaga arvuti juhtimiseks on ka selliseid lahendusi nagu [http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/trackerpro.html Tracker Pro], mis kasutab pealiigutuste registreerimiseks ja nende abil arvuti juhtimiseks otsaesisele kinnitatud markerpunkti.<br />
<br />
Arvutihiir on tihti liikumispuudega arvutikasutaja üks peamisi komistuskive. Kui head koordinatsiooni hiire kasutamine tegelikult nõuab, selles võib veenduda üsna lihtsalt - võtame hiire vasakusse (vasakukäelised paremasse) kätte... Kuid ka hiire puhul võib vahel olla abi üsna lihtsatest kohandustest.<br />
<br />
Asi algab hiire valikust - neid on erineva kuju ja nuppude arvuga, rattaga ja ilma, juhtmega ja ilma... Mõnel juhul on kasulik juhtmeta hiir tema kergema liikumise tõttu, vahel aga hoopis juhtmega variant. Näiteks võib hiire asetamine sobiva nurga all kaldpinnale olla suureks abiks, sel juhul aga aitab juhe vältida hiire mahalibisemist. Mõnel juhul tasuks vältida kõige odavamaid (~25kr) mudeleid, mille vastupidavus jätab tihti soovida - puudest tulenev täiendav koormus võib tekitada vajaduse iga kuu uus hiir osta.<br />
<br />
Kindlasti tasuks uurida ka hiire lähisugulasi - '''kursorikuuli''' (''trackball'') ja '''mängukangi''' (''joystick''). Lisaks spetsiaalselt puudega inimestele mõeldud erimudelitele (mis on reeglina kordades kallimad!) võib piisata ka laiatarbemudelist. Kursorikuuli keerutamine on põhimõtteliselt võimalik ka sisestuspulgaga või mistahes kehaosaga (nina, küünarnukk) - sel juhul tuleb taas mängu läbimõeldud paigutus.<br />
<br />
Et ka skannerist on tänaseks saanud üsna igapäevane tööriist (viimastel aastatel on ka Eestis levinud odavad kombineeritud seadmed, mis täidavad nii printeri, skanneri kui koopiamasina funktsioone), siis on üheks võimalikuks sisestusvahendiks "tavalise IT" vallast ka harilik skanner (eeldab arvutisse paigaldatud optilise tekstituvastuse tarkvara olemasolu), mis võimaldab vähendada vajadust näiteks referaadi kirjutamise korral raamatu teksti uuesti sisestada. Paraku aga ei ole eestikeelne tekstituvastus veel 100% toimiv nähtus, ka võib probleeme tekkida skanneri kasutamisel (raamatu skannerisse asetamine, leheküljevahetus jne).<br />
<br />
<br />
=== Tavaseadmete kohandamine ===<br />
<br />
Inimestele, kes ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Enamik tänapäevaseid operatsioonisüsteeme sisaldab utiliite, mis lisavad klaviatuurile hulga väikesi, kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga). Vaatleme mõningaid selliseid utiliite, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis.<br />
<br />
* '''StickyKeys''' võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.<br />
* '''RepeatKeys''' muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada.<br />
* '''SlowKeys''' kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.<br />
* '''MouseKeys''' võimaldab kasutajal juhtida hiirekursorit nooleklahvide abil. Kehvema koordinatsiooni korral on sellest üsna palju abi.<br />
<br />
'''Klaviatuuriemulaator''' on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt - kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil - lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp). See on aeglane sisestusviis, mis aga mõnel juhul võib osutuda ainuvõimalikuks (vt. lähemalt allpool). Pildil on vabatarkvaraline GOK ehk Gnome On-Screen Keyboard, mis on kasutusel mitmetes Linuxi variantides - samalaadsed rakendused on olemas ka Windowsi ja MacOS X süsteemides.<br />
<br />
<br />
[[File:GOK_ee.png|alt="Gnome On-Screen Keyboard, Ubuntu ja GEdit"]]<br />
<br />
Üheks riistvaraliseks abivahendiks, mida sageli kasutatakse koos eespoolkirjeldatud tarkvaraliste vahenditega, on klaviatuuriraam (keyguard). Tegemist on aukudega raamiga, mis kinnitatakse klaviatuuri peale nii, et klahve tuleb vajutada raami aukudes (vt näiteks http://www.inclusive.co.uk/catalogue/acatalog/compact_and_guard.html). Augud aitavad ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tulenevaid valesid klahvivajutusi, kuid kümnesõrmesüsteemi pruukiva tavakasutaja jaoks muudavad töö tublisti aeglasemaks. Seetõttu on klaviatuuriraam väga sobiv sisestuspulga kasutajatele, kuid juhul kui arvutit kasutavad ka teised inimesed, peaks see olema kergesti eemaldatav (samas kui kasutajaid on ainult üks, tasub kaaluda külgeehitatud raamiga klaviatuuri hankimist).<br />
<br />
<br />
=== Erikujulised seadmed ===<br />
<br />
Kui tavalised juhtseadmed ei sobi, tuleb pöörduda erivahendite poole. Mõned tähtsamad lahendused on järgmised:<br />
<br />
* '''Membraanklaviatuur''' sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (multiskleroos, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.<br />
* '''Suurendatud e. maksiklaviatuur''' on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. <br />
* ''' Vähendatud e. miniklaviatuur''' sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.<br />
* '''Akordklaviatuur''' on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.<br />
<br />
[[File:Microwriter.png|x600px|alt="Microwriteri akordklaviatuur"]]<br />
<br />
Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.<br />
<br />
Veel on variantideks<br />
* '''Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur''' (''concept keyboard''; vt näiteks http://www.overlaykeyboard.com/) on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.<br />
* '''Puutekuvar''' (''touchscreen, touch monitor'') on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga (varasematel aegadel kasutati ka eraldi paneeli, mis asetati tavakuvari ette) ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.<br />
* '''Pedaalhiir''' on tavahiire suurem ja turskem variant, mis on mõeldud jalaga töötamiseks - tugevam konstruktsioon aitab tal paremini taluda "päheastumist" ja tugevamat survet. Vt näiteks üht huvitavat kodukootud varianti YouTube'i videos: http://www.youtube.com/watch?v=If-jkWIa1mg .<br />
* '''Kõnesisestus''' aitab juhul, kui inimese kõnemehhanism on kahjustamata, kuid muude seadmete kasutamine on puude tõttu ebaotstarbekas. Paraku on eesti keele tugi ka siin nõrgavõitu, kasutada tuleb muude keelte abi.<br />
<br />
Eraldi teema moodustavad lülitisüsteemid, mida vaatleme lähemalt viimases alapeatükis.<br />
<br />
=== Lülitid - raske puudega inimese abilised ===<br />
<br />
Termin "lüliti" manab meile ilmselt esimese hooga silma ette seinal oleva nupu, mis meie laelambi põneva paneb, või teleka küljes oleva samalaadse nublaka - igatahes ei taha see tavainimesel eriti haakuda IT-valdkonnaga. Samas on lülitisüsteemid mõnegi inimese jaoks ainus võimalus arvutit kasutada.<br />
<br />
Ka klaviatuuri ja hiirenuppe võib mingis mõttes vaadelda lülititena - ka need käivitavad mingi konkreetse tegevuse. Arvuti juhtimiseks kasutatavad lülitid on reeglina aga lihtsad - tüüpilised on vaheldumisi käima/seisma -vajutustega nupplülitid. Raskema puude korral aga tulevad mängu kõikvõimalikud erikujulised lülitid - niikaua kui inimesel on säilinud mistahes tahtele alluv funktsioon, saab seda kasutada ka lülitite aktiveerimiseks. Lüliti võib paigutada kaenla alla, küünarliigesesse, jala alla...<br />
<br />
[[File:Access_device.JPG|600px|alt="Ratastooli juhtimiseks kasutatav suur lüliti"]]<br />
<br />
Sageli kasutatakse lüliteid koos ekraanil oleva klaviatuuriemulaatoriga. Esmane lülitivajutus paneb kursori liikuma mööda klaviatuuriridu, järgmine fikseerib rea ja kursor hakkab hüppama mööda reas olevaid märke, kolmandaga valitakse konkreetne märk, mis saadetakse näiteks tekstitoimetisse. Selline tööviis on küll aeglane, kuid võimaldab ka üliraske puudega inimesel arvutiga toime tulla.<br />
<br />
Ka hiire liikumist saab emuleerida lülitite abil - näiteks on eraldi lülitid kursori liigutamiseks ekraanil kõiki nelja suunda (käima-seisma), lisaks eraldi lülitid vasaku, keskmise ja parema hiirenupu jaoks ning lisaks veel topeltklõpsu ning hiirega lohistamise tarvis.<br />
<br />
Väga asjalik abiline paljudele puudega inimestele on '''morsesisend'''. Morset võib arvutisse sisestada enam-vähem traditsioonilisel viisil morsevõtmega (mis sisuliselt on erikujuline lüliti), kuid sageli kasutatakse selleks ka '''puhumistoru''' (''puff switch''). Torusse puhutavad õhuimpulsid registreeritakse punktide ja kriipsudena vastavalt nende pikkusele ning transleeritakse sümboliteks. Tänapäevane kahepoolse toimega puhumistoru (''sip-and-puff switch''; vt näiteks http://www.axistive.com/what-are--sip-n-puff--mouth-controlled-joysticks-.html) võimaldab oskajal inimesel sisestada teksti üsna arvestatava kiirusega.<br />
<br />
Puhumistorusid saab kasutada ka teisiti - näiteks mingi kokkulepitud signaali edastamiseks süsteemile. Sarnaseid rakendusi on olemas näiteks ka vilele reageerivatena (eri kestuse ja kõrgusega vile tähistab erinevaid käske).<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõtteks ==<br />
<br />
Nägemispuuetega inimestele mõeldud tugitehnoloogia on viimastel aastatel kiirelt arenenud. Mitmed lahendused (nagu eespool kirjeldatud elektronmärkmikud) võimaldavad pimedal inimesel tööturul edukalt võistelda nägijaga. Probleemiks on aga endiselt kõrge hind, Eestis ka kättesaadavus. Lähitulevikus tuleb Eestis kindlasti luua korralik tugitehnoloogia-alane seadusandlus - praegune võimaldab liiga vaba tõlgendamist vastavalt ametnike soovile.<br />
<br />
Liikumispuudega inimestele on tugitehnoloogia vallas loodud äärmiselt palju erinevaid lahendusi. Ehkki paljudel juhtudel taandub probleem sobiva sisendseadme leidmisele, võib mõnel juhul olla tarvis ka eritarkvara. Mida raskem on puue või mida enam komponente on liitpuudel, seda rohkem tuleb sobivaima lahenduse leidmisel tööd teha. See on tänuväärne tööpõld kõigile tuleviku MacGyveritele...<br />
<br />
<br />
== Viiteid ==<br />
<br />
* Microsoft Accessibility Guides. http://www.microsoft.com/enable/guides/default.aspx<br />
* MacOS X Universal Access. http://www.apple.com/macosx/features/universalaccess/<br />
* Linux Accessibility HOWTO. http://www.tldp.org/HOWTO/Accessibility-HOWTO/<br />
* GNOME Accessibility Project. http://developer.gnome.org/projects/gap/<br />
<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Kirjelda lähemalt mõnda huvitavat IT-tugilahendust.</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Infotehnoloogia_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=3536Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2010-01-14T20:32:16Z<p>Kakk: /* Teemad */</p>
<hr />
<div>=== Lühidalt ===<br />
<br />
* Ainekood: I008 (ITK) / HIK6900 (TLÜ)<br />
* Maht: 4,0 EAP<br />
* Lõpeb: Hindeline arvestus või eksam<br />
* Arvestuslikud tööd: Wiki-põhine kirjatöö, foorumiarutelu, ajaveebireflektsioonid ja -kommentaarid, retsenseerimine<br />
<br />
<br />
=== Põhiidee ===<br />
<br />
Laiaprofiilne üldhariv kursus erinevatest IT-ga piirnevatest valdkondadest - IT ajalugu, juriidika (autoriõigus, litsentsid, patendid), privaatsus, tsensuur, häkkerikultuur ja -eetika jpm. <br />
<br />
<br />
=== Teemad ===<br />
<br />
Järjestus pole veel paigas!<br />
<br />
# [[Noppeid IT ajaloost]]<br />
# [[Info- ja võrguühiskond]]<br />
# [[Uus meedia ja sotsiaalne tarkvara]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid]]<br />
# [[IT, riskid ja ergonoomika]]<br />
# [[Mänglev tarkus: häkkerite lugu]]<br />
# [[IT-professionaal - mis loom see on?]]<br />
# Lollide vabastamine nende rahast: võrgupättide töömailt<br />
# [[Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned]]<br />
# [[Teistmoodi IT: erivajadused ja -lahendused]]<br />
# Üldine arvutistumine või digitaalne lõhe?<br />
# Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus<br />
# Asotsiaaltarkvara ja võrgusigadused<br />
# Kääbikutest, amishitest, häkkeritest ja tehnoloogiast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Tarzan_suurlinnas:_v%C3%B5rgusuhtluse_erijooned&diff=3535Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned2010-01-14T20:31:30Z<p>Kakk: New page: == Ega ma meelega... ma heameelega == Sageli arvavad just algajad (ja nooremat sorti) võrgukasutajad, et Interneti näol on neil tegemist piiramatu mängumaaga, kus pole ei õpetajaid, p...</p>
<hr />
<div>== Ega ma meelega... ma heameelega ==<br />
<br />
Sageli arvavad just algajad (ja nooremat sorti) võrgukasutajad, et Interneti näol on neil tegemist piiramatu mängumaaga, kus pole ei õpetajaid, politseinikke ega pahast vanaema. Netis võib ju teha kõike - keegi ei tule keelama ja keegi ei saagi teada, mida ma seal teen? Tegelikult saab küll - Internet pole üldse nii anonüümne nagu paljud arvavad. Arvutite ja kasutajate tuvastamine on enamikul juhtudel võimalik ja sihiteadlikud pahategijad saavad varem või hiljem oma vitsad kätte.<br />
<br />
Siiski, sarnaselt tavaeluga saab ka Internetis enamik konflikte alguse mitte sihiteadlikust rünnakust (kuigi esineb ka seda) - hoopis sagedamini on põhjuseks vääritimõistmine, vahel ka kultuurilised erinevused. Nii ongi ka Internetis püütud selle arengu jooksul leida kindlamaid suhtlemisjuhiseid, mis selliseid juhtumeid vältida aitaks.<br />
<br />
Internetikontakti profiil on tavakontaktiga võrreldes teistsugune. Olulise erinevusena võib mainida verbaalset esmamuljet - täiesti võõrast inimesest saadakse esimene pilt vaid tema (kirjutatud) sõnade põhjal. Võrk annab edasi küll teate sisu, kuid lõikab ära suure osa kontekstist - situatsiooni, miimika, kehakeele, hääletooni. Sõbrale mõnusa lõõpjutu sees nähvatud: "Oled ikka eriline tropp!" ei haava kuigivõrd, sama lause telefonis öelduna mõjub ilmselt palju otsesema solvanguna, E-kirjana saadetult või jututoas öelduna (kui ei lisata konteksti, mis öeldu naljaks pöörab) jätab see ilmselt ütleja oma sõbrast ilma. Hoopis hulluks keerab asi aga juhul, kui sõnum kannab mingis vormis ametlikku pitserit.<br />
<br />
Seepärast tsiteerime veel kord klassikuid - korra oleme seda tsitaati Kurt Vonneguti raamatust "Tšempionide eine" juba loengus maininud, kuid siia sobib ta oma mõtte poolest sama hästi:<br />
<br />
<blockquote><br />
Lendava taldrikuga saabus Maale olend Zog, et selgitada, kuidas sõdasid ära hoida ja vähktõvest võitu saada. Need teated tõi ta planeet Margolt, kus elanikud vahetavad mõtteid peeretuste ja stepptantsu abil. Zog maandus öösel Connecticutis. Vaevalt oli ta õhulaev maad puutunud, kui ta nägi, et lähedal põleb maja. Ta tormas majja, püüdes peeretuste ja stepptantsuga inimesi hoiatada kohutava ohu eest, mis neid ähvardab. Perekonnapea lõi Zogil golfikepiga pea lõhki. <br />
</blockquote><br />
<br />
Siin on taas tegu äärmusliku olukorraga, kus ebaõnnestunult valitud suhtlemisviis nullib ära kogu hea tahte ning suure tarkuse...<br />
<br />
<br />
=== Sama tekst, erinev mõju ehk lobajutust tuumasõjani ===<br />
<br />
Võrdleme järgmisi konkreetseid juhtumeid veidi eespool näitena toodud lause esitamisel:<br />
<br />
* sõbrad joovad saunas õlut ja lõõbivad, üks ütleb teisele peale kolmandat pudelit<br />
* samad sõbrad, kuid telefonivestluses ja ilma õlleta<br />
* samad sõbrad jututoas või MSNis<br />
* lause saadetakse e-postiga<br />
* lause saadetakse faksiga firmablanketil<br />
* lause saadab EV President riiklikul blanketil, pitsati ja allkirjaga<br />
<br />
<br />
== Kas võrgus suheldakse samamoodi kui igapäevaelus? ==<br />
<br />
Vastata võiks - nii jah kui ei. Suhtluse põhiolemus - sõnumi, aga ka emotsioonide jms. kaasneva info edastamine - on sama nii tavapärase näost näkku suhtlemise kui ka mitmesuguste tehniliste abivahendite (sh. võrgu) kasutamise korral. Erinevused aga tulevad mängu just sekundaarsete näitajate osas.<br />
<br />
Sageli unustatakse, et igasugusel kommunikatsioonil on vähemalt kolm osalist - lisaks suhtlejaile endile avaldab mõju ka suhtlemiseks kasutatav kanal (olgu siis tegu õhuga tavalise jutuajamise puhul, telefoniga või massimeediaga). Interneti eripäraks on just väga mitmete kanalite paralleelkasutus - siit leiame nii telefoniga võrreldavaid asju (näiteks MSN), tavakirja moodi lahendusi (e-post), ajaleheformaati (veeb) ja ka täitsa eripäraseid kanaleid.<br />
<br />
Niisiis on "lõppjaamaks" inimene, erinevus on ainult kommunikatsioonikanalis. See erinevus võib olla näiteks<br />
<br />
* ajaline - näiteks eri edastuskiirustega tavaline kiri, E-kiri ja telefon.<br />
* suunaline - "üks ühele" (telefon), "üks mitmele" (ajaleht, meililist), "mitu ühele" (E-post tagasisidevahendina), "mitu mitmele" (jututuba). Suunalise erinevusena võib vaadelda ka ühe- või kahesuunalisust (ajalehed ja raadio on valdavalt ühesuunalised - tootjalt tarbijale - , telefon kahesuunaline).<br />
* mahtuvuslik - korraga kanalit läbiv infohulk on eri kanalites erinev.<br />
* filtreerivuslik - eri kanalid "lõikavad" sõnumist ära erineva koguse taustainfot. Videokonverents annab edasi nii sõnumi kui ka suure osa taustainfot - miimika, žestid, intonatsiooni. Telefon edastab tausta tunduvalt vähem (visuaalne osa "jääb kanalisse kinni"), võrgusuhtlus enamasti aga veelgi vähem.<br />
<br />
Mida siis tuleks võrgusuhtluse puhul arvestada? Mitmeid erinevaid tegureid, millest mõningaid vaatlekski tänases loengus.<br />
<br />
<br />
=== Kontekstipuudus ===<br />
<br />
Võtame veel ühe iseloomuliku näite. Väljavõte netidialoogist:<br />
<br />
A: Eilne grillpidu oli lahe! Sinki ja vorsti oli nii et tapab!<br />
B: Söödki sihukest sitta vä?<br />
A: ???? !!!!! #1&%%¤##$½%# !<br />
(läheb madinaks)<br />
<br />
Milles asi oli? A oli tavaline "keskmine noor kutt", B aga rõhutatult alternatiivne isemõtleja ja muu hulgas ka veendunud taimetoitlane. Mis oli A jaoks mõnus muljeteavaldamine, kostis B-le kui täiesti vastuvõetamatu tegevusega edvistamine. Ja omakorda tajus A teise reaktsiooni kui täiesti õigustamatut rünnakut.<br />
<br />
Ainus lahendus on siin a) jääda viisakaks, b) väljendada ennast läbimõeldult ja selgelt. Kui B oleks grillijutu peale öelnud: "Miks sa mulle sellest räägid? Sa ei tea, et ma liha ei söö või?" ja A ei tahtnud teda narrida, siis oleks ta viisakalt vabandanud ja asi oleks korras. Ning kui A oleks B kurja vastuse peale imestunult küsinud "Miks sa nii ütled? Mina räägin sulle eilsest peost - mis selles halba on?", oleks ilmselt ka asja olemus välja tulnud ja tüli olemata jäänud.<br />
<br />
<br />
=== Avatus, sõna- ja mõttevabadus ===<br />
<br />
Need omadused on aidanud Interneti levikule kõvasti kaasa, andes sellele täiendava tähtsa rolli paljude muul viisil vaikimasunnitute hääletoruna. Igasugusele katsele võrgus leiduvat tsenseerida on suur osa kogukonnast vastanud väga häälekate protestidega - tulgu tsensuuritaotlus siis mõne äärmusrühmituse poolt või USA Senati eelnõu vormis (kahel korral on Interneti üle kontrolli kehtestamist taotlenud seaduseelnõud kutsunud esile üldsuse tugeva pahameele).<br />
<br />
Sõnavabadus nagu ka iga teine vabadus võib kalduda äärmustesse ja Internet pole siin erand. Põhilistele inimõigustele lisandub Netis sageli justkui veel üks - õigus kakelda. Seega ei tohiks võrgutülitsemisi ja isegi -sõimu otseselt maha suruda, küll aga on kolmandatel, asjast mittehuvitatud osapooltel alati õigus öelda: "Palun tehke seda kusagil mujal".<br />
<br />
<br />
=== Kirjutamata seadused ===<br />
<br />
Esmase "küberkogukonna" moodustasid inimesed, kes suhtlesid E-posti vahendusel. Kasvav kogukond vajas mingit üldiselt aktsepteeritavat käitumisreeglistikku - kujunes võrguetikett ehk netikett. Suures osas tugineb see tavalistele hea käitumise tavadele, kuid esineb ka võrgule ainuomaseid reegleid (näiteks suur- ja väiketähtede ning erisümbolite kasutamine emotsioonide väljendamiseks, samuti nõuded, mis reguleerivad võrguühenduse kasutamist). Täpsemalt vaatleme netiketti allpool.<br />
<br />
<br />
=== Identiteet või anonüümsus? ===<br />
<br />
Ehkki Interneti üldpõhimõtted eeldavad kasutajatelt teatud identiteedimäärangut (arvuti aadress, kasutajanimi), on seal väga levinud ka anonüümne või <br />
''incognito'' (võõra nime all, tundmatuna) esinemine. Üht arvutit, E-posti aadressi või jututoanime võib reaalselt kasutada mitu inimest. Kokkuleppel teise inimesega (ja paraku vahel ka ilma selleta) võib esineda temana - sellel baseerub ka suur osa küberkuritegudest. Isegi tavalist E-kirja on võimalik saata anonüümselt, kasutades selleks mõnd spetsiaalset serverit (tõsi, see praktika on sattunud kõikjal löögi alla ja seda loetakse üsna üheselt väga halvaks tooniks). Näib, nagu oleks Internet igasuguse peituse ja pettuse jaoks ideaalne paik.<br />
<br />
Ometi pole see nii. Anonüümsus toimib praktiliselt vaid senikaua, kuni vastaspoole huvi meie vastu on uudishimu tasandil. Eriti Eesti-suuruses väikeriigis ja piiratud keelekeskkonnas ei ole enda varjamine piisavalt motiveeritud otsijate eest netis oluliselt lihtsam kui reaalelus peitupugemine. E-postil baseeruvates suhtlemissüsteemides lendavad anonüümkirjad enamasti ilma lugemata virtuaalprügikasti. Meililistides ja uudisegruppides kutsub igasugune anonüümkiri pea alati esile hulga vihaseid reaktsioone. Seda on veelgi soodustanud Interneti kommertsialiseerumine - suur osa rämpspostist on anonüümne.<br />
<br />
Ka neis valdkondades, mis näiliselt sallivad ja soodustavad anonüümset esinemist, ei ole see alati tegelikult parim mõte. IRC ja jutukate puhul on hoolimata anonüümsete kasutajate suurest osakaalust siiski keskne roll neil inimestel, kelle reaalne isik on üldiselt teada. Anonüümsus tekitab enamasti petliku turvatunde - "teen mis tahan, keegi nagunii teada ei saa", see omakorda julgustab käituma palju kontrollimatumalt kui seda tehtaks reaalselt inimeste ees. Sellise inimese anonüümsus on aga nagu petlik võlusõrmus Tolkieni "Sõrmuste isandas" - ta võib sõrmest lipsata just kõige ebasoodsamal hetkel. Võrgul on aga pikk mälu.<br />
<br />
Traditsiooniline häkkerikultuur on anonüümsusse suhtunud taunivalt juba kasvõi seetõttu, et see takistab häkkeri ühe suurema sihi - erialase tuntuse ja respekti - saavutamist. Pea kõik selle sfääri inimesed teavad nimesid nagu Richard Stallman, Linus Torvalds, Eric Raymond, Bruce Perens jt. Võõra inimese suust sõnade "Aa, sina oledki selle-ja-selle raamatu (veebisaidi, dokumendi, tarkvarapaketi vms) autor! Vinge!" kuulmine on pea iga häkkeri unistuseks. Anonüümsus aga töötab sellele sihile risti vastu.<br />
<br />
<br />
=== ''Homo interneticus'' - plussid ja miinused ===<br />
<br />
See inimliik on Internetiga pea ühevanune. Omad "võrguhullud", kelle kogu elu koosnes Internetist, olid olemas juba kõige esimeste võrgukatsetuste juures. Edasi viis tee läbi tekstipõhiste MUDide ja jututubade tänaste multimeedia- ja VR-rakendusteni. Selles seltskonnas on inimesi, kes "elavad" Netis peamiselt tööülesandeid täites, kuid suurem osa on siiski keskendunud juba mainitud ajaviiteviisidele. Need inimesed vastandavad oma harilikult küllalt hallile ja rõõmutule igapäevaelule seiklemise virtuaalmaailmas - seda enam, et uuenevad tehnilised võimalused pakuvad heale fantaasialennule üha uusi ja täiuslikumaid vahendeid nende maailmade loomiseks.<br />
<br />
Asja positiivseks küljeks on nende inimeste loovuse ja fantaasia arendamine, samuti erinevate suhtlusviiside kasutamine. Virtuaalmaailm, kus väljamõeldud keskkonnas seiklevad väljamõeldud tegelased, võib olla omamoodi "päästerõngaks" raske puudega inimesele - tema reaalne kehaline olukord kaotab oma tähenduse ning ta vabaneb seal olles oma sõnakuulmatust kehast.<br />
<br />
Enamasti aga on selline positiivne efekt lühiajaline - "päris" maailma tagasi jõudes ootab seda inimest "reaalsuspohmell", kõik on veel hallim ja koledam kui enne. Nii püütaksegi põgeneda uuesti ja uuesti - tulemuseks aga on narkomaaniaga sarnanev seisund. Rahu ja heaolu on vaid virtuaalmaailmas, side pärismaailmaga nõrgeneb. Halvimal juhul kaasnevad identiteedikriisid ja isegi vaimsed häired - võrgumaailmas tegutsev ilus, tugev ja võluvõimetega haldjas ning reaalse maailma üksildane inimene võivad üsna saatuslikul viisil sõlme minna.<br />
<br />
Seega järeldus: virtuaalreaalsus ja võrgukeskkond areneb üha suurema realismi suunas, võimaldades nii reaalsete nähtuste kui ka fantastiliste sündmuste kujutamist. Mistahes virtuaalmaailm aga ei hakka kunagi asendama tegelikke inimestevahelisi kontakte.<br />
<br />
<br />
=== Teistmoodi inimesed võrgus - Internetiga eelarvamuste ja komplekside vastu ===<br />
<br />
Siiani oli juttu peamiselt ohtudest, mida Neti anonüümsus endas peidab. Siiski on sellel ka oma positiivne pool - leidub palju erinevaid inimgruppe, kelle kohta on kujunenud välja ebasoodsad stereotüübid ja kellega suhtlemine on väga paljudel nn. korralikel kodanikel raskendatud. Siia kuuluvad kindlasti mitmesuguste puuetega inimesed, aga ka homod, mitmesuguste religioonide esindajad, paljudes kohtades eri rahvustest inimesed jne jne.<br />
<br />
Siin ei olegi niivõrd tegu anonüümsuse, kuivõrd just filtreerimisega - võrk filtreerib välja muuhulgas ka paljud eelarvamused ja kompleksid. Võrgus uudiseid lugev korralik õpetajast vanaema ei tea, et paljude teravmeelsete kirjutiste autor on üks punkarist noorhärra naabermajast, kes oma elusuuruses (needid, ketid ja leekivpunane kukehari) vastu tulles eaka pedagoogi alati hirmunult eemale tõmbuma paneb. Keegi ei oska enamasti aimata, et ühe jututoa kõikvõimas pealik on tegelikult raske liikumispuudega, peaaegu kõnevõimetu noormees. Ja kedagi ei peaks huvitama, milline on selle või selle ülihuvitava võrgulehekülje autori sooline orientatsioon. Niisiis, nagu Barrett ja Wallace oma "Internet Worldi" artiklis juba 1994. aastal kirjutasid:<br />
<br />
<blockquote><br />
"Internetis võivad kasv, kaal, rass ja sugu jäädagi tundmatuks. Ilu ei võlu meid, inetus ei peleta eemale. Me muutume lihtsalt ja puhtalt oma sõnumiteks." <br />
</blockquote><br />
<br />
Sageli on millegipoolest "teistmoodi" inimeste jaoks suurimaks probleemiks esmase kontakti saavutamine. Me kõik kardame eemaletõukamist teiste inimeste poolt, see võimendub veelgi juhul, kui inimene ise on teadlik enda teistsugususest ja teadvustab seda kui puudujääki. Enamik psühholooge on ühel nõul selles, et esmase kontakti puhul mängib väga suurt osa teise inimese välimus - tõsi, mitte niivõrd klassikaline ilu, kuivõrd meeldiv käitumine, kuid ka esimesel on oma osa. Nii tekibki sageli olukord, kus inimene on juba ette teadlik oma "alaväärsusest", krampliku olekuga võimendab seda veelgi ja tulemuseks on kontakti ebaõnnestumine.<br />
<br />
Mida annab siin Internet? Esmalt muidugi vaba foorumi oma ideede levitamiseks ja probleemide teadvustamiseks. Kuid ka otsese kontakti abivahendina ei saa võrgu rolli alahinnata. Küberkontakti puhul, toimugu ta siis E-kirja vormis või reaalajas, ei ole esmamulje mitte visuaalne vaid verbaalne - inimene on see, mida ta kirjutab või ütleb. Kogemused näitavad, et isegi juhul, kui üks osapool on mingis mõttes "teistmoodi", on esmasele võrgukontaktile järgnev reaalne kontakt palju lihtsam - ja seda mõlemale osapoolele. Siin on aga üks tingimus - ausus. Küberkontakt toimib väga hea eeldusena reaalkontaktile ainult juhul, kui mõlemad osapooled teavad algusest peale, kellega neil on tegemist.<br />
<br />
Niisiis on olukord mõneti paradoksaalne - võrk annab meile kõik võimalused teeselda ja näidelda, kuid tõelised tulemused saavutatakse vaid sellest loobumisel.<br />
<br />
<br />
=== Küberkosjade võimalikkusest ===<br />
<br />
Mis seal salata - väga paljud noored käivad mööda jututube ja IRC-d just sooviga "leida kedagi". Meedia kasutamine selleks otstarbeks on samuti juba väga vana nähtus - ajakirjandust ja telefoni kasutatakse sedalaadi ettevõtmisteks ammusest ajast.<br />
<br />
Enamik eelmises peatükis kirjutatust kehtib ka siin. Võtmesõnaks on ausus. Leidub muidugi ka inimesi, kes elavad Internetis täielikku fantaasiaelu ja kes eales ei mõtlegi oma võrgututtavatega reaalselt kohtuda. Sel juhul võib muidugi nimetada end ka Batmaniks, rääkida jutukas Gotham City viimaseid uudiseid ja vesta lugusid võitlusest Kassnaisega. Kui aga on soov leida häid sõpru ka reaalse elu tarvis, tuleks oma käitumine hästi läbi mõelda.<br />
<br />
Niisiis - kaks inimest kohtuvad Interneti vahendusel. Mis edasi saab? Üldiselt oleks ehk kasulik jätta tutvus küberstaadiumi veidi pikemaks ajaks - võrgu kaudu suheldes saab inimese loomusele tihti isegi lähemale kui reaalkontakti puhul. Kui kohtutakse silmast silma, hakkavad maksma reaalkontakti kohta käivad seaduspärasused. Valedele ootustele ja luiskelugudele rajatud kontakt lihtsalt ei toimi ja osapooled lahkuvad pigem antipaatia- kui sümpaatiatundega. Küberstaadiumis ausad olnud inimesed, kelle ootused on juba paika pandud, saavad aga tasuks palju kiirema kontaktivõtu - nende jaoks on raskeim töö, "fassaadist" läbimurdmine, juba tehtud.<br />
<br />
Miks tekib Interneti-kontakti puhul lähedus sageli kiiremini? On arvatud, et inimesed avaldavad arvamusi ja tundeid võrgu kaudu palju julgemini, kuna kuvar, mille taga nad istuvad, toimib otsekui kaitsekilbina teise inimese reaktsioonide (pilk, miimika) eest - võrkupidi vahetatav info on puhtam ega sisalda nii palju kahtpidi mõistetavat teavet. Jututeemad võivad minna väga isiklikuks, samal ajal on vestlejad ise "peidus" oma kuvarite taga ja tunnevad end seal turvaliselt, mistõttu reaalkontaktiga kaasnevate kaitsevahendite ja -meetodite järgi pole sageli vajadust ning sellevõrra areneb kontakt palju kiiremini.<br />
<br />
Seega märksõnadeks jäävad<br />
<br />
* ausus<br />
* viisakus<br />
* selgus<br />
<br />
<br />
== Mängureeglid: netikett ==<br />
<br />
Nagu nägime, on võrgus "ämbrisse astuda" teinekord üsnagi lihtne. Nii ongi vaja võtta appi mängureeglid, mis võrgukontakti omapärast tingituna on veidi spetsiifilisemad kui tavaelu käitumisreeglid. Termin "netiquette" kujunes üsna loomulikult sõnade "net" ja "etiquette" kokkuliitmisel ja on pärit juba üsna võrgu algaegadest, kui kujunesid esimesed Useneti uudisegrupid.<br />
<br />
Üht osa heast netiketist kasutavad viimasel ajal sageli ka päris algajad võrgusuhtlejad - nimelt emootikone ehk smiley'sid. Need on klaviatuuri eri märkide kombinatsioonid, mis paigutuvad lause või sõna järele ja mille lugemiseks on tarvis pöörata kas kuvarit 90 kraadi paremale või pead 90 kraadi vasakule. :-) Emootikonid on üheks küllalt õnnestunud katseks lisada kuivale võrgutekstile emotsionaalne kontekst. Emootikone võib igaüks ise kombineerida, kindlat standardit ei ole. Elementaarsed :-) ja :-( on aga ilmselt mõistetavad igaühele.<br />
<br />
Hea soovitus "Kui oled Roomas, tee nagu roomlased" kehtib täiel määral ka Internetis. Kerkib aga küsimus: kes on roomlane?? Kas MIT-i teadlane, kes saadab oma uurimistulemusi kvantmehaanika uusimaid teooriaid käsitlevasse uudisegruppi? Või vinnilise ninaga kräkker, kelle eluunistuseks on lasta esimesena võrku lahti uue action-mängu lahtimuugitud piraatversioon? Või fanaatilisest looduskaitsjast ''new-ager'', kes oma vaateid veebilehel propageerib? Või keegi maavillane Mati, kes pakub neti kaudu oma koduse majapidamise tooteid? Kõik need on netis olemas - Issanda loomaaed on tõesti kirju.<br />
<br />
Sellest hoolimata võib võrgusuhtlemise 10 käsku sõnastada nii, nagu seda teeb Virginia Shea oma raamatus "Netiquette":<br />
<br />
# Ole inimene (''Remember the human'').<br />
# Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (''Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life'').<br />
# Tea, kus sa oled (''Know where you are in cyberspace'').<br />
# Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (''Respect other people's time and bandwidth'').<br />
# Näe võrgus hea välja (''Make yourself look good online'').<br />
# Jaga oma teadmisi (''Share expert knowledge'').<br />
# Aita piirata sõimusõdu (''Help keep flame wars under control'').<br />
# Austa teiste inimeste privaatsust (''Respect other people's privacy'').<br />
# Ära kuritarvita oma võimu (''Don't abuse your power'').<br />
# Andesta teistele nende eksimused (''Be forgiving of other people's mistakes'').<br />
<br />
Vaatame neid punkte veidi lähemalt.<br />
<br />
1. '''Ole inimene''' - just nimelt seda see tähendabki. Internet on eelkõige inimesed, alles siis kastitäied elektroonikat ja juhtmeid. Nii et lasteaias, koolis ja kirikus korrutatav "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" kehtib ka siin. Enne Enter-klahvi vajutamist mõtle end teise inimese nahka. Asja raskendab ka ülalpool kirjeldatud kontekstivabadus - meie täiesti siiralt mõeldud sõnu võib teine osapool hoopis omamoodi tõlgendada. Siin aitab ainult ausus ja asjade selgeksrääkimine. Pluss veel - võrgus liikuv tekst on kirjutatud kuhugi ja väga sageli ka salvestatud kuhugi. Salajas tehtud lollus võib hakata kõva kisa tehes järele jooksma...<br />
<br />
2. '''Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus''' - eelmise punkti järg. Eetikastandard võib mõnes Interneti grupis olla teistsugune kui tavaelus, kuid ta ei ole madalam. Üldiselt on seaduskuulekas käitumine ka hea netiketi järgimine ja vastupidi.<br />
<br />
3. '''Tea, kus sa oled''' - see punkt on omakorda seotud eelmisega. Täiesti lubatav käitumine ühes kohas võib osutuda totaalseks "ämbriks" teisal. Tarzani jaoks oli oma kodudžunglis kose all pesemine täiesti igapäevane asi, New Yorki sattudes oli ta aga väga ebameeldivalt üllatunud, kui soliidses ülikonnas duši alla minek teistele šokeerivaks osutus. Enne vaata, siis astu - ehk enne diskussiooni sukeldumist vaata veidi aega kõrvalt, harju stiili ja kommetega ja siis võid julgesti kaasa lüüa.<br />
<br />
4. '''Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust''' - "Aeg on raha ja raha on vähe". Seepärast<br />
<br />
* Iga võrgukodaniku kohuseks oleks hoolitseda, et tema poolt võrku läkitatav ei oleks lugejate jaoks ajaraiskamine. Tühja jutu jaoks on võrgus omad paigad (''alt.bullshit'' jms), seda ei tohiks aga lasta asjalike nähtuste sekka.<br />
* Ühenduse probleem muidugi kaotab võrkude ja arvutite võimsuse kasvuga oma aktuaalsust, kuid on siiski ka tänapäeval oluline - püsiühendus pole seni kaugeltki mitte igaühele taskukohane.<br />
* Ei tasu saata tohutuid VB-s tehtud pula- ja pilaprogesid, Flashi animatsioone, PPS-slaidiseeriaid ja hiigelsuuri BMP-faile inimesele, kel on kodune modemiühendus või kes kasutab GSM Data -teenust - võib-olla ootab tal kümme asjalikku kirja meie suure "junni" taga järjekorras, telefonimaks aga muudkui tiksub.<br />
* Ka kõikvõimalike tekstide edasisaatmine ja kopeerimine võib olla kurjast - enne mõne "killu" saatmist kogu oma tutvusringkonnale tuleks mõelda, kas see ikka on kõigi nende inimeste puhul kohane.<br />
* Ja viimaks käib selle punkti alla ka suhtlemine ümbritsevate inimestega - liiga tihti jõuab ema või abikaasa hasardis netifänni viis korda sööma kutsuda :-(<br />
<br />
5. '''Näe võrgus hea välja''' - Internet aitab paljusid inimesi, kelle väljanägemine kaaskodanikes sageli eelarvamusi põhjustab (vt juttu eespool). Võrgus esineb igaüks vaid oma sõnade kaudu, sõnad annavad "virtuaalinimesele" kas parema või halvema "väljanägemise". Suures osas kujundab selle inimese väljendusoskus, stiilitunne ja ka korrektne keelekasutus (jutukate "kle klemm, et miswärk on?" on veidi teine teema - kuid ka jututubades hinnatakse inimesi, kes suudavad end hästi väljendada). Võrku sattunud "ma arvan, et? khm?.. äää? ööö?" -stiilis eneseväljendused saavad halastamatult vastu päid-jalgu. Väga soovitav oleks enne tõsisemate faktide diskussioonigruppi saatmist need faktid veel kord üle kontrollida või vähemalt anda algallikas. Sõimukirjad on veidi teine teema, kuid kindlasti ei käi hea netiketi alla sõimusõja tahtlik esilekutsumine ("Visake Piibel ahju!" kristlikus uudisegrupis või "Linux imeb vilinal, kasutage Windows 7-t!") Linuxi rahva seas).<br />
<br />
6. '''Jaga oma teadmisi''' - See mõte on Interneti alustala. Pole ühtegi inimest, kes oleks lõpuni ebahuvitav - igaühel on midagi teistele jagada. Internet on sündinud ja kasvanud just nimelt info jagamise teel. Mehed nagu Linus Torvalds ja Tim Berners-Lee on saanud suurteks just midagi valmis tehes ja jagades. Kui valdad mingit teemat, kirjuta sellest ja lase võrku - ja võrk üldiselt ei jää võlgu.<br />
<br />
Ka oma teadmatust võib jagada - viisakat nõuküsijat Internetis suu pihta ei lööda (üksikuid upsakaid leidub, kuid need pannakse varem või hiljem ka ise paika). Küll aga võiks näiteks uudisegruppi küsimust postitades kaaluda, kas vastused huvitaks kogu gruppi või mitte - viimasel juhul on viisakas paluda vastata isiklikul E-aadressil, mitte grupi kaudu.<br />
<br />
7. '''Aita piirata sõimusõdu''' - just nimelt piirata, sest teatud määral on ''flaming'' ehk võrgusõim võrgusuhtluse paratamatu osa. ''Flame'''i eestikeelne vaste "võrgusõim" (Delfist alguse saanud "leim" ei ole eriti hea termin - see ei vasta otseselt ''flame'''ile ning kipub seostuma hoopis teise angloameerika slängisõnaga ''lame'') ei anna tegelikult termini sisu täielikult edasi - ''flame'' võib sisaldada ka humoorikat tögamist või satiiri (eestikeelne vaste võiks olla "kobisemine"). Samas on suur osa neist ka tõeline sõim. Üldine tava uudisegruppides on lubada üht-kaht "kurja kirja", mitte aga nende kasvamist sõimusõjaks (''flamewar'') - terveks tigedaks kirjavahetuseks paari inimese vahel, mida teised asjasse mittepuutumatud nõutu näoga lugema peavad ja grupi tegeliku teema jaoks enam aega ja ruumi ei olegi.<br />
<br />
8. '''Austa teiste inimeste privaatsust''' - küllalt enesestmõistetav teema, kuid selle vastu eksitakse sageli. Kellelgi ei tule naljalt pähe sorida teise inimese riidekapis või lauasahtlis, teise E-postkasti vaatamine aga ei tundugi erilise pahateona (uudishimu ju!). Klass hullem on muidugi E-kirjade "vaheltlõikamine" või küberspionaaž - nende tegevuste eest võib autor pääseda juba ka täiesti reaalsete rootsi kardinate taha.<br />
<br />
9. '''Ära kuritarvita oma võimu''' - see punkt on mõeldud eelkõige neile, kel võrgus rohkem volitusi antud (kontorite IT-spetsid, serverite administraatorid, jutukate "jumalad" jt). Õigused ja vastutus peaksid käima käsikäes. Serveri administraatori käes on piiramatu võim, ka kasutajate E-kirjade, failide, kettaruumi ja kasutusaja üle. Vahel on kiusatus midagi "natuke piiluda" päris suur, kuid tuleb endale aru anda, et see võib viia järjest suuremate "piilumisteni" ja tulemuseks on [http://bofh.ntk.net/Bastard.html The Bastard Operator From Hell].<br />
<br />
10. '''Andesta teistele nende eksimused''' - igaüks on olnud algaja. Mõni jääb selleks pikemaks, mõni lühemaks ajaks. Trükivead (või ka nendele näpuga näitamine - "Näää, ei oska kirjutada!"), liigpikad kirjad, asjassepuutumatud ja rumalad küsimused - kõike seda teevad algajad rohkesti. (Vahemärkus: üks Murphy seaduste tuletisi ütleb: "Trükivigade üle irisevas kirjas on alati trükiviga.") "Vanema tegija" vastused peavad alati jääma viisakaks ja korrektseks - viga tuleb täpselt kätte näidata ja selgitada, mida teine valesti tegi. Selgitus peaks alati olema eraviisiline (mitte näiteks läbi uudisegrupi).<br />
<br />
Lisaks eespooltoodud headele reeglitele tasub näiteks uudisegruppide kasutajatel järgida Useneti kirjutamata seadusi, nagu näiteks:<br />
<br />
* Enne kirjutamahakkamist loe läbi vastava grupi dokumentatsioon (KKK-d jms)<br />
* Ära postita teemaväliseid asju<br />
* Ära ristpostita ehk saada üht kirja mitmesse eri gruppi<br />
* Ära tsiteeri tervet kirja, et öelda "Mina ka!"<br />
* Ära kirjuta tsitaadist ettepoole (top-post vs bottom-post)<br />
* Ära tee reklaami (v.a. selleks mõeldud kohas)<br />
<br />
Kõrvalepõige ajalukku: mitmetes võrgukogukondades peetakse tänini septembrit halvaks kuuks - selles on süüdi õppeaasta algus, mis toob võrku palju uut rahvast. Iseenesest on see tervitatav nähtus, kuid kahjuks on suur osa uustulnukaid mängureeglitest sügavas teadmatuses. Tänaseni on paljudel Useneti veteranidel aga meeles 1993. aasta septembrikuu, mida tuntakse nime all ''The September that never ended'' - 1993. aasta septembris avanes AOLi ([L]America Online) kasutajatele ligipääs Usenetti. AOL on paraku omandanud kurva kuulsuse oma kasutajaskonna põhimassi võhiklikkuse ja ebaküpsusega ning tol septembrikuul tabas uudisegruppe kasvatamatute uustulnukate uputus...<br />
<br />
Veel mõned soovitused:<br />
<br />
* E-kirjaga tekstifaili saatmine - küllalt sageli esinev praktika on saata meiliga Wordi dokument, selle asemel et kogu tekst Wordist meili sisse kopeerida. Kui vähegi võimalik, tuleks siiski saata info kirja enda sees - esiteks jääb vastuvõtjal paar hiireklõpsu vähemaks ja langeb ära ka igavene tingel-tangel Wordi eri versioonidega ja üha enam ka üldse Wordi olemasoluga (tõsi, Wordi põhiline ohustaja OpenOffice.org suudab enamiku Wordi failidest kenasti ekraanile tuua).<br />
* E-kirjaga on väga lihtne isiklikuks minna ja solvata - kui selline meil saabub, siis esimene reegel: minna kohvikusse (soovitavalt kuhugi kaugemale) ja juua tass kohvi või teed. Vastamiseks läheb alles pärast mahajahtumist.<br />
* E-post aitab, kui tuleb koos töötada mõne väljakannatamatu iseloomuga inimesega - emotsioonid jäävad kaablitesse ja läbi pääseb ainult tööks vajalik asjalik info.<br />
* Tekstirõhutused - paksu kirja asemel võib kasutada suurtähti (NB! Mõõdukalt - suurtähtedes kirja tõlgendatakse karjumisena), kaldkirja asemel vastava teksti ümbritsemist tärnidega (*see siin on kaldkirjas*).<br />
* Signatuuri lisamine on hea idee, kuid signatuuri pikkus ei tohiks ületada 4-5 rida.<br />
* Üldiselt on väide "Rumalaid küsimusi pole olemas" küll õige, kuid uudisegruppides see mõnel juhul siiski ei kehti. Rumalaks ja kriitikaväärseks loetakse küsimusi, mis a) küsitakse vales kohas ("Milline Whiskas on parem, sinine või lilla?" ''alt.pets.dogs'' -gruppi saadetuna) või b) küsimusele saab väikese vaevaga vastuse vastava ala põhiallikatest (tüüpiline vastus uudisegrupist tuleb "RTFM" - ''Read The <censored> Manual'', uuemal ajal on lisandunud ka "STFW" ehk ''Search The <censored> Web'' ning selle leebem kuju "GIYF" ehk ''Google Is Your Friend'').<br />
* ÄRA SAADA MEILIGA MIDAGI, MIDA SA EI SOOVIKS NÄHA HOMSE PÄEVALEHE ESIKÜLJEL.<br />
<br />
== Kokkuvõtteks ==<br />
<br />
Võrk on üha enam muutumas meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Igasuguse suurema inimkoosluse jaoks aga on varem või hiljem vaja mängureegleid - vastasel juhul võib tekkiv segadus põhjustada palju pahandust. Nii on ka võrgus suhtlemiseks omad normid, mida võiks teada ja täita.<br />
<br />
Lisaks tuleks alati arvestada kasutatava kanali eripäradega. Väljend "see pole telefonijutt" on ammuilma kasutusel - ka netikanalite puhul oleks tarvis erinevate variantid erisusi teada ja teha sobiv valik. Selle tulemustest võib teinekord üsna otseselt sõltuda kogu suhtlemise edukus.<br />
<br />
<br />
== Viiteid ==<br />
<br />
* [http://www.catb.org/jargon/html/index.html Jargon File]<br />
* SHEA, Virginia. [http://www.albion.com/netiquette/ Netiquette]<br />
* SULER, John. [http://www-usr.rider.edu/~suler/psycyber/psycyber.html The Psychology of Cyberspace]<br />
<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too mõni hea näide omaenda kogemustest.<br />
[[Category:ET]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Infotehnoloogia_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=3534Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2010-01-14T20:30:54Z<p>Kakk: /* Teemad */</p>
<hr />
<div>=== Lühidalt ===<br />
<br />
* Ainekood: I008 (ITK) / HIK6900 (TLÜ)<br />
* Maht: 4,0 EAP<br />
* Lõpeb: Hindeline arvestus või eksam<br />
* Arvestuslikud tööd: Wiki-põhine kirjatöö, foorumiarutelu, ajaveebireflektsioonid ja -kommentaarid, retsenseerimine<br />
<br />
<br />
=== Põhiidee ===<br />
<br />
Laiaprofiilne üldhariv kursus erinevatest IT-ga piirnevatest valdkondadest - IT ajalugu, juriidika (autoriõigus, litsentsid, patendid), privaatsus, tsensuur, häkkerikultuur ja -eetika jpm. <br />
<br />
<br />
=== Teemad ===<br />
<br />
Järjestus pole veel paigas!<br />
<br />
# [[Noppeid IT ajaloost]]<br />
# [[Info- ja võrguühiskond]]<br />
# [[Uus meedia ja sotsiaalne tarkvara]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid]]<br />
# [[IT, riskid ja ergonoomika]]<br />
# [[Mänglev tarkus: häkkerite lugu]]<br />
# [[IT-professionaal - mis loom see on?]]<br />
# Lollide vabastamine nende rahast: võrgupättide töömailt<br />
# [[Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned]]<br />
# [[Erivajadused ja erilahendused]]<br />
# Üldine arvutistumine või digitaalne lõhe?<br />
# Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus<br />
# Asotsiaaltarkvara ja võrgusigadused<br />
# Kääbikutest, amishitest, häkkeritest ja tehnoloogiast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT-professionaal_-_mis_loom_see_on%3F&diff=3533IT-professionaal - mis loom see on?2010-01-14T20:30:21Z<p>Kakk: New page: == Mis asi see professionaalsus on? == Tegelikult ongi siin juba esimene suur probleem: mis on "professionaalne"? Teadlane, kes kirjutab põhjaliku artikli, mis avaldatakse vastava ala ju...</p>
<hr />
<div>== Mis asi see professionaalsus on? ==<br />
<br />
Tegelikult ongi siin juba esimene suur probleem: mis on "professionaalne"? Teadlane, kes kirjutab põhjaliku artikli, mis avaldatakse vastava ala juhtivas ajakirjas, on seda enamiku arvates. Kunstnik, kelle näitus tõmbab ligi hulga külastajaid, on seda ilmselt samuti. Nüüd aga küsimus - kui sama teadlane saadab sama artikli hoopis teise ajakirja toimetusse, mille profiil on erinev (näiteks kirjutab koeratoidu peensustest kassikasvatajate ajakirjas), kas teda ka siis profiks peetakse? Või avab seesama kunstnik oma Londonis nii suurt vaimustust tekitanud sürrealistlike idamaateemaliste aktimaalide näituse Teheranis? Viimasel juhul seab tema "ebaprofessionaalsus" ohtu mitte ainult tema renomee, vaid ka elu...<br />
<br />
Häda selles ongi, et mitte üksnes ei ole raske tõmmata joont professionaalse ja diletantliku (või amatöörliku) vahele, vaid on ka väga keeruline leida üldse neid norme või kriteeriume, millega professionaalsust määratleda. Äriedu? Paljud vaieldamatult tasemel asjad on olnud tagasihoidliku "minekuga" või hoopis edutud, paljud on aga üldse tavalisest ärimudelist erineva levikumehhanismiga. Raha? Nõukogude Eesti ilmselt enimteeninud ansambel oli rõhutatult madalaprofiilset "maainimeste muusikat" esitanud "Suveniir" ja ka vabas maailmas on palju neid, kes rikastunud mõne lausa ajuvaba ideega. Tuntus? Ajalugu säilitab ühesuguse innuga nii Newtoni kui Jaan Tatika...<br />
<br />
Seega, rangelt võttes saame midagi professionaalseks nimetades öelda vaid seda, et hinnatav vastab konkreetse aja, koha ja konteksti kriteeriumidele. Kuid eksisteerib siiski mingi kogum omadusi, mida enamik inimesi seostab professionaalsusega.<br />
<br />
Üheks näiteks võib pakkuda kolme arsti.<br />
<br />
Kirurg 1 teeb oma erakliinikus aastaid üht ja sama operatsiooni ning teenib sellega hulga raha. Kirurg 2 oskab kõiki standardseid protseduure, kuid on lisaks töötanud välja ka omapoolseid uuendusi. Need on aga võtnud aega ja seepärast teenib ta vähem kui esimene arst. Kirurg 3 on töötanud välja uudse meetodi ning rakendab seda regulaarselt, kuid leiab ka aega sõita vahetevahel maailmas ringi ning tutvustada teistele arstidele oma meetodit.<br />
<br />
Enamik arste leiab, et kolmas kirurg on neist "kõige professionaalsem". Ta kasutab oma eriala tipptaseme tehnikaid, leiutab uusi ning õpetab neid ka teistele. Küsimus - kas seda lähenemist saab rakendada ka IT-profi juures?<br />
<br />
<br />
== Mõned küsimused kaasamõtlemiseks ==<br />
<br />
# Kas ja mil määral võib inimene olla mingil alal kompetentne, olemata selle ala professionaal?<br />
# Kas ja mil määral võib inimene olla mingil alal professionaal, olemata samas selles valdkonnas kompetentne?<br />
# Kas ja mil määral võib inimene olla mingil alal professionaal, kui ta ilmutab valdava sotsiaalse käitumise osas halba etiketti (rikub üldiselt aktsepteeritud norme)?<br />
# Mis siis, kui eespooltoodud kirurginäites mainitud arst riietub räpakalt, haiseb, vannub kui meremees või tegeleb seksuaalse ahistamisega, olles samal ajal maailma parim professionaal seal esitatud kolme kriteeriumi järgi (tipptasemel oskused, uudsed lahendused, teiste juhendamine)?<br />
# Mis siis, kui kirurg riietub laitmatult, on viisakas, hea suhtleja, aupaklik ja hoolitsev ning üldiselt vastab toodud kriteeriumidele, kuid oma tulemuste poolest jääb teistele alla?<br />
<br />
Lisaküsimus: kui saaksite tööle võtta vaid ühe kahest viimasena kirjeldatud tegelasest, siis kumma valiksite?<br />
<br />
Tasub meenutada ka eelmises loengus tutvustatud heatahtliku tulnukat Zogi Kurt Vonneguti raamatust "Tšempionide eine"...<br />
<br />
<br />
== IT proff 1985 ja 200x ==<br />
<br />
Kaheksakümnendate II pooleks oli "tarkvarakonservide" tootmine saavutanud oma haripunkti. Tarkvara turustati traditsiooniliste kanalite kaudu, kanti füüsilisele andmekandjale, pandi ilusasse karpi ja saadeti jaemüüjatele laiali. Tolleaegne tarkvara sarnanes vooluliinilt tulnud sõiduautole, mille kallal oli sageli vaeva näinud mitukümmend inimest. Seega ei jäänud tolle aja tarkvarainsenerile kuigi suurt võimalust sarnaneda kolmanda arstiga kirurgidenäites - ta ei saanud kuigi palju "isetegevust" harrastada, kuna innovatsiooniga tegeldi "kõrgemal pool" ning ülejäänud meeskonna tööd ei tohtinud "taidlemisega" segi lüüa; ta ei jõudnud ja enamasti ei tohtinudki teistele oma tööd tutvustada - tarkvara oli suletud toode ja sisaldas ärisaladust. Seega oli tolle ajastu IT-mees tahes-tahtmata vaid tasemel käsitööline või liinitööline suures vabrikus, mitte aga professionaal meie eespool vaadeldud tähenduses. Ainus koht, kus IT-proff sai vabamad käed, oli ülikool - seal sai ta tutvustada oma tegemisi ilma piiranguteta, kuid samas jäid need kohad ka mujal maailmas oma IT-tipptaseme poolest firmadele alla.<br />
<br />
Kaks aastakümmet hiljem valitseb maailmas kaks erinevat arusaama. Paljude tarkvaratööstuse inimeste jaoks on IT-profi mõõdupuuks endiselt Bill Gates - mida sarnasem Billile, seda profim. Iga suurfirma töötajate jaoks on sageli ikooniks oma peadirektor.<br />
<br />
Teisalt aga omandab üha suuremat kaalu avatud lähenemine, mille puhul saab juba tõmmata otseseid paralleele alguses toodud arstidenäitega. Richard Stallman, Linus Torvalds, Alan Cox jt. on oma ala tippspetsialistid, kes on andnud suure panuse selle edasiarenemisse ning levitavad teadmisi ka teistele. Muidugi on väga suureks eelduseks olnud siin ka Interneti kui sõltumatu kanali areng. Seega on tänapäeva IT-inimese võimuses arendada töö kõrvalt ka oma professionaalset taset, mida võib siin juba võrrelda arstide näites tooduga.<br />
<br />
Omamoodi naljakas tõsiasi on see, et kui vaadata nn. Linuse seadust töömotivatsiooni kohta (inimene töötab esmalt äraelamiseks, siis positsiooni omandamiseks ja viimaks vaid oma lõbuks), siis kolmandale, kõrgeimale tasemele jõudnud inimene - kes eelmiste tasemete läbimiseks on kahtlemata end professionaalina tõestanud - vastab traditsioonilises mõistes hoopis amatööri, s.t. mitteprofi määratlusele: talle ei maksta tema töö eest!<br />
<br />
Nii võibki tänases IT-maailmas tuua välja kaks paralleelset lähenemist:<br />
<br />
{|<br />
!Suurfirma <br />
!Kogukond<br />
|-<br />
| Juhtimine, autoriteet, hierarhia <br />
| Konsensus, anarhia, meritokraatia<br />
|-<br />
| Kauba müük<br />
| Teenuse osutamine<br />
|-<br />
| Ärisaladus <br />
| Vaba teabelevi<br />
|-<br />
| Klienditugi<br />
| Diskussioon<br />
|-<br />
| Maksab kaup <br />
|Maksab oskusteave<br />
|}<br />
<br />
<br />
Traditsiooniline ettevõttemudel vs võrgumudel <br />
<br />
<br />
Siit nähtub mitu põhimõttelist erinevust. Esimesel juhul on struktuur paika pandud, teisel juhul kujuneb see paindlikult vastavalt osalejate võimetele, oskustele ja tööpanusele. Esimesel juhul teenitakse kasumit konkreetse kauba müügist, teisel "oma ajude" müügist, s.t. oskusteabelt ja täiendteenustelt. Esimesel juhu on info firma omand, kes jagab seda tarbijatele vastavalt vajadusele (klienditugi), teine mudel baseerub vabal infolevil, kus puudub range vahe lõpptarbijate ja tootearendajate vahel.<br />
<br />
Nagu juba mainitud, on vaba tarkvara mudel esitanud tõsise väljakutse kogu senisele professionaalsuse mõistmisele. Ühe hea sellealase näitena võib vaadata Slashdotis ilmunud [http://developers.slashdot.org/developers/05/09/18/1549249.shtml?tid=185&tid=8 viidet ühele traditsioonilise mõtteviisi esindajale] ning järgnenud diskussiooni- Tõsi ta on: vaba tarkvara tegijate hulgas on suur hulk traditsioonilises mõttes amatööre, lisaks täidavad ka sellega tegelevad IT-profid mõnel juhul oma põhikompetentsist küllalt kaugele minevaid funktsioone (näiteks kujundamine ja disain, muusika loomine mängudele vms). Ometi on sel viisil arendatud tooted tihti võrdväärsed või enamgi senise malli järgi proffide arendatutega. Parim indikaator on siin lõpptarbija - suurem osa neist ei pööra mingit tähelepanu konkreetse tarkvara arendusmudelile, neid huvitab vaid selle kvaliteet ja kättesaadavus.<br />
<br />
Eespooltoodud kirurginäite kolme kriteeriumi osas on vaba tarkvara puhul ehk suurimaks probleemiks teine - sageli üritatakse vaid piirduda vaba analoogi loomisega mingile hästi sissetöötatud kommertstootele ega julgeta piire edasi nihutada. Mis on aga kahtlemata väga hästi toimiv, on kolmas kriteerium - teadmiste edasiandmine. Vaba tarkvara traditsioon näeb ette, et mingi toote arendamise lõpetamisel tuleb senisel arendajal leida endale järeltulija - toodet niisama laokile ei jäeta. Üheks parimaks sellelaadseks näiteks on [http://www.gnu.org/software/emacs/emacs.html Emacs], mis sai alguse 1975. aasta paiku, on üle elanud rea erinevaid projektijuhte ning on tänase 21. versiooni juures ikka veel aktiivselt kasutatav tarkvara.<br />
<br />
<br />
== Diplom, kutsetunnistus või töökogemus? ==<br />
<br />
IT sai alguse kui kõrgtehnoloogia - ''computer science'' ja ''rocket science'' kõlasid pikka aega paljudele kõrvadele htmoodi. Arvutite loomisega tegelesid professorid, Internetile panid aluse ülikoolide arvutimehed. Diplom või vähemalt selle poole pürgimine oli üsna elementaarne.<br />
<br />
Läks aeg edasi, arvuti muutus kodusemaks ja igapäevasemaks. Lisaks kõrgetele kraadidele ilmusid ka kutsetunnistused ja sertifikaadid. PC ajastu saabudes tekkis massiliselt huvilisi, kes nüüd pääsesid oma kirjutuslaua taga tegema midagi, mis seni oli kuulunud vaid kõrgemasse sfääri. Nii kasvas uus põlvkond arvutiinimesi - teismelised, kes arvutiga maast-madalast sina peal ja kes tõesti suutsid sellega palju korda saata. Suureks saades hakkasid nad eelkõige väärtustama praktilist kogemust see oli asi, mis maksis. PC-programmeerimise kuldajastu (tinglikult 80-ndad) tegija oligi just selline iseõppinud professionaal ehk lihtsamalt öeldes käsitööline.<br />
<br />
90.-ndaid aga iseloomustab maailmas jällegi teistsugune trend. Esmalt on IT kiire areng hakanud esitama üha kõrgemaid nõudmisi, teisalt on selle ennenägematu tungimine pea kõigile elualadele tõstnud pjedestaalile mitte niivõrd fikseeritud kutseoskused, kuivõrd paindlikkuse, kohanemis- ja mõtlemisvõime. Ühesõnaga kõik selle, mida nimetatakse harituseks. Üha enam peab IT-spets olema ka ärimees, õpetaja, müügimees, kujundaja... Seetõttu on viimaste aastate raskuspunkt üha enam nihkunud kvaliteetsele haridusele. Lisaks paneb kogukonnapõhise mudeli levik üha enam rõhku sotsiaalsetele oskustele.<br />
<br />
Eestis toimus sama protsess ehk mõneaastase nihkega - poolharitlaste ületootmine on alles hiljuti hakanud taanduma, ent olukord, kus teiselt kursuselt ülikool pooleli jäetakse ja tööle minnakse, on meile kõigile siiani tuttav - ühe huvitava seltskonnana võiks siin mainida 80.-ndate lõpu ja 90.-ndate alguse "FoxPro põlvkonda", sageli iseõppinud või pooliku haridusega, peamiselt andmebaasidele kui tollal väga kuumale valdkonnale spetsialiseerunud programmeerijaid. Akadeemilise hariduse väärtustamine IT vallas aga ilmutab juba praegu taas kasvutendentsi ja ilmselt jääb nii ka lähiaastatel. Igal juhul oli ITK selle sügise vastuvõtt rekordiline...<br />
<br />
Mõned lisamomendid:<br />
<br />
Omal ajal kiire tõusu teinud, kuid investorite lolluste tõttu põhja läinud firma Ars Digita töötas välja soovitused programmeerijate professionaalsuse tõstmiseks - võib laiendada ka üldisemalt IT-spetsialistile. Hoolimata firma kurvast saatusest on soovitused tänini kehtivad.<br />
<br />
* firma võiks valida oma tootenishiks keerukad probleemid, mis huvitaks suurt hulka kasutajaid - seega siis laia profiiliga tarkvara. Kindlate jubinate tootmine on lihtne ja tulutoov, kuid 100402. lisavõimaluse lisamine põhitööna ei ole just kasuks tegijate taseme säilitamisel.<br />
* Maksimaalne rõhk nii firmasisesele kui -välisele koostööle - kursused, ühisprojektid, online-kogukond jne.<br />
* Tootearendajad on otsekontaktis veebmasteriga (tagamaks toote maksimaalset esindatust ja objektiivsust firma veebis) ja muidugi ka lõppkasutajatega.<br />
* Arendajatel on suured õigused ja sama suur vastutus lõpptarbija kasutuskogemuse kujundamisel.<br />
* Hea meeskond ja korralik palk. Arendajate testimine toimub kohapeal etteantud probleemi lahendamisega (s.t. Ei loe minevikus tehtud töö, vaid kiire kohanemine ja probleemilahendusvõime).<br />
* Innovatsioon on tähtsam kui pidev muretsemine selle üle, kuidas pikaajalised kasutajad muudatused vastu võtavad.<br />
* IT-inimese (eriti programmeerija) kirjutamisoskust tuleb eraldi arendada seda saab teha ka nädalalõpu-väljasõitudena (meeldiv+kasulik)<br />
* Firma oma ülikool - täienduskursused, kus keegi arendajatest on kuu aega lektori rollis.<br />
<br />
Lisaks veel üks kogum isiksuseomadusi:<br />
<br />
* Valib lahendamiseks sobiva probleemi<br />
* Teeb kvaliteetset tööd<br />
* On loov ja uuenduslik<br />
* Annab isiklikku eeskuju<br />
* Loob korraliku dokumentatsiooni<br />
* Õpetab teisi ka vahetult, mitte vaid võrkupidi<br />
<br />
== Mõned stiiliküsimused IT-profi juures ==<br />
<br />
=== Neljatäheline on profi tunnus? ===<br />
<br />
Esmalt hakkaks peale kaugemalt. Nimelt - professionaalse IT-mehe üks tunnuseid on ka teistega läbisaamine. Üksi keldris nokitseval progejaässal piisab vaid temast endast, suure IT-meeskonna koordineeritud töö seevastu eeldab teatavat sotsiaalset küpsust. Nii ongi teada juhtumeid, kus vähem kvalifitseeritud, kuid hea suhtlusoskusega programmeerijate tööpanus oli suurem kui tippmehel, kes aga sotsiaalse puude või ka lihtsalt ülbuse tõttu teistega ei suhelnud. Linus Torvaldsi originaal-Linuxi kerneli kood olla sisaldanud kommentaare, mis paistsid silma tagasihoidlikkuse, hea huumoritaju ja sõbralikkusega ning kutsusid seega teisi huvilisi oma panust andma. Väljendid "kitsi nagu juut" ja "rabele nagu neeger" võivad aga (muidugi eeskätt Ameerikas, kuid üha enam ka Euroopa suunal) põhjustada paksu pahandust ka siis, kui esialgu poleks ükski mainitud sorti kodanik pidanud tehtavale tööle peale sattuma. Eriti just uutes kogukonnapõhistes projektides on sedalaadi juhtumite vältimine üsna tähtis.<br />
<br />
Tavaelus määratletakse "ebasündsus" enamasti mingi grupi siseselt - grupi liikmed kuulutavad mingi sõnavara ebaviisakaks ning kiusavad taga või vähemalt põrnitsevad kurjalt selle pruukijaid. Ka IT-süsteemi arenduses on samuti - et enamasti on väljatöötajate kollektiiv piisavalt suur, saab ka keelekujundite lubatavuspiir pea alati viimaks samale tasemele "välisilma" hea tooni nõuetega. On muidugi ka erandeid.<br />
<br />
Kummalisel kombel on üheks selliseks küllaltki "ropuks" näiteks suured open-source projektid - Linux, Mozilla, Netscape. Enamasti ei kipu nende professionaalsuses keegi kahtlema, hoolimata suurest ja kirjust arendajatekambast. Samas võib iga Linuxi omanik sisestada oma süsteemi käsu ''grep -r fuck /usr/src/linux/*'' (otsing lähtekoodi kataloogist - täpne asukoht sõltub tegelikult distrost) ja leida sealsetest kommentaaridest hulganisti F-sõnu...<br />
<br />
Seega on neljatähelisus ilmselt kahe otsaga asi. Napaka poliitilise korrektsuse oht (hakata iga tarkvarapaketi lõppversiooni kommentaaritekste tsenseerima) ühes otsas ning paksu verd tekitavate ja seega ka koostööd mineerivate väljenduste täielik ignoreerimine teises - küllap on mõistlik lahendus kusagil vahepeal.<br />
<br />
<br />
=== Mõned soovitused ebaprofessionaalsena paistmise vältimiseks Internetis ===<br />
<br />
Üldiselt on siintoodud punktid eelkõige mõeldud E-posti kohta käivatena, kuid nad kehtivad enamasti ka veebilehtede sisu kohta.<br />
<br />
==== Sõnavara ====<br />
<br />
Väga ebaprofessionaalse mulje jätab tegelane, kes oma esimeses meilis mulle tarvitab räiget slängi ja vägisõnu. OK, mitte otseseid roppusi, kuid piisavalt, et olla häiriv. Harilikult ei tule inimestele pähe familiaaritseda "IRL" võõra inimese kallal - miks tehakse siis seda meilitsi?<br />
<br />
==== "Kle, ytle mulle, kuidas sellega on?" ====<br />
<br />
Enda tutvustamine pole mitte ainult professionaalne, see on viisakas. Ja millest on üldse jutt? Liiga palju meile sarnaneb ülaltoodud lausele. Jällegi võrdlus "päriseluga" - no kes helistab võõrasse firmasse ja lajatab kohe "Teil ikka kakinaatoripropellereid on vää??"<br />
<br />
Seega - enese tutvustamine esimeses meilis on elementaarne. Elementaarne on ka oma küsimuse selge esitus. Pluss veel võiks lisada korraliku Subject -teemarea. Kiri teemaga "Please tell me!" lendab praegusel spämmirohkel ajal palju tõenäolisemalt prügikasti kui teemaga "An inquiry about the capacity of the WTF-2001 battery" varustatud päring.<br />
<br />
<br />
==== Palun ära karju... ====<br />
<br />
"No ma üritasin KOLM KORDA teie serverist seda-ja-seda leida. EI LEIDNUD!!!! PALUN AIDAKE!"<br />
<br />
Esiteks ei olnud viga serveris, vaid hoopis sellele viidanud leheküljel Kükametsa Kultuurimaja veebilehel (serveri aadress oli valesti kirjutatud). Ja ausalt öelda ei oleks mul isegi siis erilist tahtmist selle tegelasega kontakteeruda, kui viga ka serveris oleks olnud. Pealetükkivus on suhteliselt ebameeldiv nähtus.<br />
<br />
<br />
==== Vabas vormis ====<br />
<br />
Soovitused kirjutada vabas vormis tähendavad eelkige seda, et kirjutis ei pea olema rangelt formaalne nagu doktoriväitekiri. See ei tähenda aga seda, et seal peaks pruukima jututoastiili. "Kle, see on jummalast winge asi!" või isegi "Einojah, see projekt on igati lahe!" jäägu eelkõige jutukasse või siis heade sõprade vahelisse kirjavahetusse.<br />
<br />
Asjaajamine on asjaajamine, ja kuigi see võib vahel minna mitteametlikumaks, ei maksa siiski riskida endast äsja põhikooli lõpetanu mulje jätmisega. Slängi kasutamine ei ole mitte üksnes ebaprofessionaalse mulje jätmine, vaid ka riskimine täieliku arusaamatuse põhjustamisega. Kui suheldakse teisest rahvusest inimesega, võiks olla ettevaatlik isegi keelekujundite ja idioomidega ("P-i-l-l (Bill?) tu-leb pi-ka i-lu pea-le"... What on earth does this "a musical instrument comes on tall beauty" mean???).<br />
<br />
<br />
==== Õigekeelsus ====<br />
<br />
Kohutavalt habemega teema, eriti muidugi ingliskeelses keskkonnas ("their" - "there", "lose" - "loose" jpt) - kuid see valdkond jõudis üksvahe isegi NY Timesi veergudele - noorem põlvkond ei oska enam kirjutada... Analoogiliselt eelmise punktiga jätab see mitte ainult halva mulje autori kohta, vaid sunnib lugejat kirja pea tähthaaval "läbi närima", uurides ja mõeldes hoolikalt iga sõna juures: kas sain nüüd ikka õieti aru?<br />
<br />
<br />
== Association of Information Technology Professionals'i koodeks aastast 1997 ==<br />
<br />
Siinkohal üks näide ühe ameerika kutseorganisatsiooni katsest defineerida IT-profi omadusi. Ehkki suur osa punkte on küllalt deklaratiivsed, annab see siiski küllaltki hea pildi tööstusliku mudeli puhul IT-profile esitatavatest nõuetest. Vaba võrgumudeli puhul on mõni asi natuke teisiti, kuid ka kokkulangevusi on üksjagu.<br />
<br />
Tunnetades oma kohustusi juhtkonna ees:<br />
<br />
* Värskendan oma teadmisi ja leian vajaduse korral tarviliku ekspertteabe.<br />
* Jagan oma teadmisi teistega ja informeerin juhtkonda faktidest.<br />
* Võtan täieliku vastutuse tehtava töö eest.<br />
* Ei kuritarvita oma võimu.<br />
* Ei moonuta ega varja infot tehnika, tarkvara või süsteemide võimaluste kohta.<br />
* Ei kasuta teiste teadmatust või kogenematust ära enda huvides.<br />
<br />
Tunnetades oma kohustusi kaastöötajate ja ameti ees:<br />
<br />
* Olen aus kõigis töösuhetes.<br />
* Märgates illegaalset või ebaeetilist tegevust, võtan tarvitusele vajalikud abinõud. Samas ei esita kontrollimatuid süüdistusi ega taotle omakasu.<br />
* Püüan jagada oma eriteadmisi.<br />
* Töötan koos teistega probleemide tuvastamise ja mõistmise suunas.<br />
* Ei kasuta ega esita teiste tööd, kui selleks pole antud eraldi viidet või luba.<br />
* Ei taotle omakasu teiste kogenematuse arvel.<br />
<br />
Tunnetades oma kohustusi ühiskonna ees:<br />
<br />
* Kaitsen endale usaldatud privaatset ja salastatud infot.<br />
* Informeerin avalikkust kõigest oma kompetentsialades toimuvast.<br />
* Püüan maksimaalselt tagada oma töötulemuste sotsiaalselt vastutustundlikku kasutamist.<br />
* Toetan, austan ja järgin kõiki kehtivaid seadusnorme.<br />
* Ei moonuta ega varja infot, mis võib avada mingi avaliku probleemi lahenduse.<br />
* Ei kasuta isiklikke ja salastatud andmeid enda huvides.<br />
<br />
Tunnetades oma vastutust tööandja ees:<br />
<br />
* Teen kõik endast oleneva, et omandada kõige värskemad teadmised ja vajalik kompetents.<br />
* Hoidun huvide konfliktist ja teavitan sellise konflikti võimalikkusest tööandjat.<br />
* Esitan kõigis asjus ausa ja objektiivse vaatenurga.<br />
* Kaitsen alati oma tööandja seaduslikke huve.<br />
* Kaitsen endale usaldatud info privaatsust ja salastatust.<br />
* Ei moonuta ega varja infot, mis võib avada mingi avaliku probleemi lahenduse.<br />
* Ei kasuta tööandja ressursse enda huvides ilma vastava loata.<br />
* Ei kasuta ära arvutisüsteemide nõrkusi, ei oma lõbuks ega kasu saamiseks.<br />
<br />
== Kokkuvõtteks ==<br />
<br />
Professionaalsus ei ole sama mis kutseoskused - tõelist proffi iseloomustab lisaks puhttehnilisele pagasile ka oskus seda "kohale viia". Ka konteksti ei saa unustada - vales kohas väljatoodud erialaoskused võivad pigem karuteene osutada.<br />
<br />
Uue aja võrgumudel on senist professionaalsuse käsitlust üksjagu kõigutanud - mõned asjad on hakanud muutuma.<br />
<br />
Tänane proff on märksa laiema ettevalmistusega kui mõnekümne aasta tagune: ta valdab lisaks kitsale erialale ka majanduse põhitõdesid, mitut võõrkeelt ja ka suhtlemise ning ettekandmise kunsti, lisaks kõigele eespoolöeldule on aga väga tähtis ka kohanemisvõime. Seega jõuame täpselt samade järelduste juurde kui infoühiskonda käsitlenud loengus.<br />
<br />
<br />
== Viiteid ==<br />
<br />
* http://www.aitp.org/<br />
<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2009 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)<br />
[[Category:ET]]</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=M%C3%A4nglev_tarkus:_h%C3%A4kkerite_lugu&diff=3532Mänglev tarkus: häkkerite lugu2010-01-14T20:29:52Z<p>Kakk: New page: == Kes nad on? == "Häkker" on vist üks vastuolulisemaid sõnu IT vallas. Vähe on teisi väljendeid, mille üle oleks nii palju diskuteeritud ja millel oleks nii palju erinevaid definit...</p>
<hr />
<div>== Kes nad on? ==<br />
<br />
"Häkker" on vist üks vastuolulisemaid sõnu IT vallas. Vähe on teisi väljendeid, mille üle oleks nii palju diskuteeritud ja millel oleks nii palju erinevaid definitsioone ja eri arusaamu. Selle ingliskeelse sõna esialgne tähendus on ilmselt "puusepp" või "mööblitisler", kuid seda on kasutatud ka raadioamatööride, telefonipättide, ebaseadusliku tarkvara levitajate, programmeerijate ning ka lihtsalt oma ala asjatundjate või andekate "pullivendade" kohta...<br />
<br />
Meedia jaoks on häkker tark, ent paha inimene, kes valdab arvutitesse sissemurdmise müstilist kunsti. BBS-kultuurist pärit küberpunkide jaoks on tegu võrguanarhistiga. Ebaseaduslikku tarkvara levitavate ''warez-d00d'''ide jaoks on häkker eelkõige isik, kes suudab koguda suure hunniku värskeimat (ebaseaduslikku) tarkvara ja siis seda vahele jäämata levitada. Ent ilmselt kõige autoriteetsem seisukoht kuulub inimestele, kes on Interneti arengus olulisimat osa mänginud. See seltskond nimetab häkkeriks oma ala tippspetsialisti, kel on originaalne mõttemaailm, piisav kompetents ning oma arvamus igas asjas. Selline arusaam ei piira häkkeri määratlemist vaid IT-valdkonnaga - hingesugulust tajuda ja nii ka samamoodi tituleerida võidakse ka mõne teise valdkonna inimest (olgu siis tegu muusiku või füüsikuga), kel olemas sarnased iseloomujooned. Eelkõige on aga häkker siiski mingitpidi arvutitega seotud tegelane.<br />
<br />
Niisiis on olemas mitmeid arvamusi, kuid siinkirjutaja lähtub eelkõige sellest viimasest lähtekohast. Põhjenduseks võib tuua asjaolu, et just nimelt selle definitsiooni järgi määratletud häkkerid on enim mõjutanud IT arengut - olgu siis tegemist uute standarditega (Ethernet ja Bob Metcalfe, veeb ja Tim Berners-Lee), programmeerimiskeelte (Perl ja Larry Wall, PHP ja Rasmus Lerdorf), operatsioonisüsteemide (Linux ja Linus Torvalds) või revolutsiooniliste ideedega (GNU ja Richard Stallman). Lõhkuda on alati lihtsam kui ehitada - ja seepärast tuleks suurte süsteemide loomist, standardite väljatöötamist ning ideoloogia kujundamist hinnata palju kõrgemalt kui kellegi tagant Windowsi näppamist, uudisegrupis pröökamist või kui tahes nutikalt sooritatud sissemurdmist.<br />
<br />
Tõsi, on olemas ka üks "hall tsoon", kus "hack"-tüvega sõna võib tõesti kasutada "nii-ja-naa"-tähenduses (kus hea ja halva piir on teinekord üsna hägune) - see on poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud "tehnoloogiline sekkumine", mida inglise keeles tähistatakse sõnaga "hacktivism" (hack + activism). See võib tähendada võitlust repressiivsete võimude või monopoolsete ettevõtete vastu (mis iseloomustab ka klassikalist häkkerikultuuri), kuid ka kaudset või otsest küberterrorismi. Üheks näiteks võiks tuua 2006. aastal toimunud rünnakut EeNETi serveri veebilehtedele, kus algne sisu asendati Lähis-Ida käsitlevate poliitiliste loosungitega. Teataval määral oli see nähtus kindlasti esindatud ka Eesti 2007. aasta ja Gruusia 2008. aasta rünnakutes, kuigi seal oli tõenäoliselt mängus ka teisi jõude.<br />
<br />
<br />
== Terminoloogiast ==<br />
<br />
Kui defineerida häkkerit kui originaalse ellusuhtumisega ja kompetentset spetsialisti, siis kerkib kohe üles küsimus - kuidas eristada selle definitsiooni häkkerit (keda võiks siis nimetada ka "päris" häkkeriks) muudest, kes kasutavad seda nimetust hoopis teistlaadi omaduste ja oskuste kohta? Nii ongi häkkerite seas käibel järgnevad nimetused seltskonna kohta, keda vahel "õnnistatakse" ka kollektiivse tiitliga "alamad eluvormid" (NB! Et eestikeelne arvutisõnastik enamiku siinse seltskonna kohta vasteid ei pakkunud - ka "kräkkerit" ei tuntud ning "häkkeri" all oli leida nii häkkeri kui kräkkeri definitsioon - , siis võttis siinkirjutaja endale vabaduse ise vastav eestikeelne termin välja käia):<br />
<br />
* '''kräkker''' (''cracker'') - kodanik, kes kasutab oma arvutit pahategemiseks, tüüpiliselt lubamatuks sisenemiseks teistesse süsteemidesse. Ehkki pärishäkkeri eetikakoodeks lubab sellist sisenemist õilsal otstarbel kasutada (ja otsesõnu ei välista ka "sportlikust huvist" sisenemist), on omakasu taotlev sissemurdmine Paha Asi. Paljud häkkerid usuvad tegude vastasmõjusse (nagu karma ida usundites) ja ei lähe juba seepärast sellisele tegevusele. Nii suhtutakse ka andekasse kräkkerisse kõigest kui noorde nolki, kes puberteediealisena tänavalaternaid puruks viskab. Mitmed kräkkerid kasvavadki lolluste east välja ning arenevad pärishäkkeriks, mõni jääb aga puberteeti elu lõpuni.<br />
* '''telefonimuukija''' (''phreaker'') - tänaseks on see lihtsalt kräkkeri eriliik, kelle jahimaaks on telefoniliinid. Sedalaadi tegevus oli arvuti algaastail sallitud ka pärishäkkerite seas, ent seda ei kasutatud kurjasti (telefonivõrgus kolamist harrastati võrreldavalt raadioamatörismiga - lihtsalt huvist kuskile huvitavasse kohta välja jõuda). Modemite lai levik ja nende muutumine "suurde võrku" lülitumise vahendiks muutis ka telefonimuukimise suunitlust - sellest sai kräkkimise eriliik, millega tõsisel häkkeril tegelda ei sobinud. Ühe sedalaadi tembuna, mis aga ilmselgelt pahatahtlikkuse pitserit kandis, kirjeldab näiteks Bruce Sterling oma Hacker Crackdown'is juhtu, kus USA üldisel hädaabinumbril vastas juunikuus 1989 hoopis keegi Tina-nimeline New Yorki telefoniprostituut...<br />
* '''skriptijuntsu''' (''script kiddie''; vahel kasutatakse eesti arvutislängis ka piprasemat vormi "skriptitatt") - kräkkeri alamõõduline versioon. Erinevalt päris kräkkerist, kel enamasti olemas küllalt sügavad (ehkki kitsalt "erialased") teadmised arvutite hingeelust, kasutavad need tüüpiliselt teismeeas poisipõnnid võrgust tõmmatud muukimisvahendeid ilma oma tegevust sügavamalt mõtestamata. "Vallutatud" server või veebileht soditakse enamasti lihtsalt täis stiilis "OMG L0L! K00l D00dz pwn3d dis s3rw4r. U sux0r n00b! R2ging F2rting B2dger", seega tihti ei põhjusta skriptijuntsud kuigi suurt kahju - seda tavaliselt põhjusel, et nad lihtsalt ei oska seda teha. Halvemal juhul võib aga selline rünnak lõppeda "tühjakslastud" kõvakettaga. Lisaks on viimastel aastatel muutunud levinumaks raskem stsenaarium, kus "juntsu" on mõne suurema tegija või organisatsiooni teenistuses ning annab vallutatud serverid üle märksa targematele ja ohtlikumatele inimestele. Sedalaadi kodaniku muudab ohtlikuks elu puudumisest tulenev peaaegu piiramatu ajavaru.<br />
* '''pirakutt''' (''warez d00d'', mitmuses ''d00dz'') - võrgus tegutsev harakasarnane kodanik, kelle kogu elumõte näib olevat tarkvara (enamasti just sellise tarkvara, mille eest raha küsitakse) kokkukogumine. Kasutamine on teisejärguline. Tüüp-pirakuti kõvaketta jaotus on umbes järgmine: 1% iga päev kasutatavat tarkvara (veebilehitseja, tekstitöötlusvahendid), 10% kordamööda mängitavaid uusimaid mänge (loomulikult mitte poest ostetud), 50% kõikvõimalikke ebaseaduslikult hangitud ja mitte kunagi kasutamist leidvat softi (näiteks kõik Photoshopi versioonid) ja ülejäänu on suvaline pahn (igivanad mängud, pornopildid jms). Teadlikumad pirakutid aga moodustavad omavahel võistlevaid grupeeringuid ning pühendavad end uute turuleilmuvate tarkvarapakettide "lahtimuukimisele" ning kõige suuremaks ninaks peetakse selli või rühmitust, kes poodi ilmunud tarkvara samal päeval "pirana" välja laseb. Vahel kasutatakse "pirakuti" asemel ka terminit "pirapätakas" (''warez kiddie''), kuna suur osa selle seltskonna esindajatest pole veel passiealised (esineb ka kattuvat seltskonda skriptijuntsudega). Väga iseloomulikuks jooneks on selle seltskonna juures ülimalt "isased" hüüdnimed (MegaKiller, Hellraiser, Doomhammer), mis on enamikul juhtudel pöördvõrdelised nimeomaniku olemusega.<br />
* '''küberpunk''' (''cyberpunk''; erinevalt Villu ja Co'st on siin jäetud tõlkeks "punk", mitte "punkar", kuna sel seltskonnal pole ingliskeelsele nimesarnasusele vaatamata kuigi palju ühist punkliikumise kui sellisega) - mõistele pani aluse William Gibsoni raamat "Neuromancer", mis esitas omalaadse (paljus tänu Gibsoni reaalsele ignorantsile arvutivallas) üsna paeluva visiooni "küberühiskonnast". Raamat leidis palju järgijaid pealiskaudselt tehnoloogiahuviliste trendiinimeste seas, kuid kujunes hiljem omalaadseks klassikuks ka mõnede häkkerite hulgas (mõneti sarnaselt filmiga "Hackers", mis tehnoloogilise ebarealismi kiuste samalaadse menu saavutas). Pärishäkkerite suhtumine on siin kahene - ühelt poolt soositakse huvi tekitamist tehnoloogiavõhikute seas, teisalt aga ei peeta paljast huvi ilma kompetentsuseta piisavaks.<br />
<br />
Lisaks eespoolkirjeldatud "madalamatele eluvormidele" on häkkeritega seotud veel:<br />
<br />
* '''Aktiivsed nohikud''' (''geeks'') - algselt tähendas "geek" laadal näidatavat tegelast, kes sõi elusaid kanu. Seetõttu tuli "computer geek" arvutivalda kui elukas, kes "sõi puuke" ehk kõrvaldas süsteemidest vigu. Hiljem hakkas sõna tähistama laia skaalat millegi poolest teistest erinevaid tegelasi, kelle jaoks oli oma eesmärkide saavutamine tähtsam kui ühiskonna poolne omaksvõtt ja heakskiit. Need inimesed on enamikus arvutitega sina peal, paljud end ise nõnda nimetavatest tegelastest on tegelikult ka pärishäkkerid. Samas on "geek" üldiselt laiema tähendusega ning paljud neist on alles arenemas häkkeriks. Üheks vähemlevinud sünonüümiks on "propellerpea" (propellerhead) - vastates levinud humoorikale kujutluspildile propelleriga nokkmütsi kandvast Jaan Tatika tüüpi sellist.<br />
* '''Passiivsed nohikud''' (''nerds'') - üldlevinud arusaama järgi isikud, kelle IQ areng on toimunud sotsiaalse lävimise arvel. Ingliskeelse vaste päritolu on ebaselge, on pakutud sõnamängu ühest 1950. aastal ilmunud ulmeraamatust. Analoogiliselt aktiivsema variandi nimega oli ka see sõna varem kitsalt negatiivne (umbes "asotsiaal") ning on viimastel aastatel omandanud positiivsema, tarkust väljendava ("taibu") aspekti. Sedasorti nohik on aga tihtipeale õnnetumas seisus kui tema aktiivsem suguvend - ta tahaks olla nagu teised, kuid kahjuks ei oska.<br />
<br />
Seega, kui vaadelda sellest vaatenurgast näiteks eespoolmainitud noortefilmi "Häkkerid" (''Hackers'') tegelasi, siis on tegu pigem nohikute, küberpunkide ja veidi ka kräkkerite, ''phreaker'''ite ja skriptijuntsudega - ehkki loodetavasti said neist sellidest mõnestki tulevikus pärishäkkerid. :)<br />
<br />
Peamiselt andmeturbega tegelevates ringkondades on kasutusel ka motivatsioonist lähtuvad terminid ''white hat'', ''grey hat'' ja ''black hat''. Siin vastab ''white hat'' pärishäkkerile, ''black hat'' kräkkerile ja ''grey hat'' "nii-ja-naa" tegelastele.<br />
<br />
<br />
== Juured ja kujunemine ==<br />
<br />
Alguses olid Tõelised Programmeerijad. Et varajane tarkvara oli riistvarast üsna lahutamatu, olid Tõelised Programmeerijad enamasti elektroonikud ja füüsikud. Üheks parimaks Tõelise Programmeerija näiteks võib pidada Cray suurarvutiseeria loojat Seymour Crayd, kes ühe pealtnägija sõnade kohaselt sisestas enda loodud arvutisse enda loodud operatsioonisüsteemi - paneelitäie nupplülitite abil, kaheksandsüsteemis ja ilma ühegi veata... Tõeliste Programeerijate ajastu kestis arvuti algaegadest kuni 70.-ndate alguseni. See oli pakett-töötluse ajajärk - arvutile anti hunnik materjali ette ja lasti see siis rahulikult läbi närida. Unixi saabumisega 1969. aastal hakkas see periood lõpule jõudma, kuid tänasesse häkkerifolkloori on sellest ajast jõudnud mitmed elemendid, tuntuimana neist Murphy seadused.<br />
<br />
Järgmist etappi võiks nimetada "pärishäkkerite" sünniajaks. IT konteksti tuli "häkkeri"-sõna arvatavasti Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist. Esmalt tähistas ''hack'' peamiselt andekat tempu (vt. allpool; Levy mainib muuseas ühe sellisena ülikooli peahoone kupli katmist läikiva hõbepaberiga), läbi esimeseks häkkerite kasvulavaks kujunenud ''Tech Model Railroad Club'''i (millest algselt mudelraudtee elektripoolega tegelenud poistest kasvas välja terve plejaad esimese põlvkonna arvutihäkkereid) aga hakkas ''hack'' ja ''hacker'' üha enam omandama arvutitega seotud tähendust. Tõsi, üheks vanemaks kõrvaltähenduseks (''tunnel hacking'') tuleb pidada ka omaaegsete tudengite maadeavastusretki MIT ülikoolilinnaku vanade hoonete pööningutele ja keldritesse, sageli avades omavoliliselt ka lukus uksi - siit polegi enam pikk maa mõisteteni ''phone hacking'' ja ''computer hacking''.<br />
<br />
Otseselt IT-välise häki näitena (mis vastaks Jargon File'is toodud ühele võimalikule definitsioonile ''creative practical joke'' ehk maakeeli "nutikas tüng") võiks tuua MIT'i tudengite vempu 20. novembril 1982 toimunud Harvardi ja Yale'i vahelise ameerika jalgpalli mängu ajal. Peale Harvardi teist touchdowni esimesel veerandajal kargas ühe väljakujoone juures maa seest välja pisike must pallike - ja kukkus kasvama ja kasvama. Palli küljele ilmusid suured tähed "MIT". Pall kasvas ligi kahemeetrise läbimõõduga keraks ning läks viimaks hirmsa pauguga lõhki, jättes maha valge suitsupilve. Tunnistajate sõnutsi võitis seeläbi Harvardi ja Yale'i mängu hoopiski MIT. :)<br />
<br />
Miks seda peetakse üheks perfektsemaks häkiks ajaloos - esiteks täitis see kõik tõelisele sedalaadi häkile esitatavad nõuded - üllatus, avalikkus, tehnoloogiline taip, ohutus ning heatahtlikkus (polnud suunatud kellegi vastu). Asja taga oli MIT'i korporatsioon Delta Kappa Epsilon, kel oli kulunud selle ettevalmistamiseks lausa nädalaid. Aparaat koosnes ilmavaatlusõhupallist, freoongaasil töötavast tõstukist palli väljalükkamiseks ning tolmuimeja mootorist selle täitmiseks. DKE liikmed külastasid Harvardi staadioni kokku kaheksal ööl kella 1 ja 5 vahel, leidsid kasutamata elektrikaabli ning vedasid ja matsid maasse vajalikud juhtmed sündmuskohani. Sobival ajal tuli kahel DKE liikmel lihtsalt pistik seina panna ja lülitile vajutada. Käsitsijuhtimine võimaldas trikki käivitada sobival ajal, mängu segamata (ameerika jalgpallis tekib jooksuvoorude vahele väike paus) ning hoolsad autorid olid isegi kinnitanud palli külge kirja, mis andis teada, et juhtunu ei ole mingit pidi ohtlik.<br />
<br />
Tagantjärele võiks muidugi arvata, et tänases Ameerikas jookseks kohale tohutu hulk eriagente, pandaks toime kapitaalne uurimine ning autorid lendaksid ilmselt ülikoolist välja...<br />
<br />
Sel ajajärgul kujunesid ka esimesed meililistid ja kogukonnad, hakkas kujunema omapärane "folkloor". Vastavalt tollasele ARPAnetile kujunesid ka häkkerite koondumiskohad USA ida- ja läänerannikul: MIT, Stanford, UCLA. Unixi loomisega tuli üks põhjapanev muutus - tarkvara muutus liikuvaks ja muutus omaette üksuseks. Unixi häkkerite kogukond eraldus vanemast PDP ja VAX-i seltskonnast ning vanemast häkkerifolkloorist tuntud "ususõjad" Unixi-kasutajate ja "vana kooli meeste" vahel toimusid just sel perioodil. Seitsmekümnendate keskel ilmus veel kolmaski rühmitus - BASICut (Fuhh! Öäk! ütlesid seepeale kõik teised) kasutavad noored häkkerid, kes kasutasid üha enam esile kerkivaid miniarvuteid.<br />
<br />
Kaheksakümnendad tõid kaasa murrangu - suur osa seni riigi toel tegutsenud projekte lõpetas töö, Steven Levy poolt "viimaseks tõeliseks häkkeriks" (nimetus, mis õnneks ei pidanud paika) nimetatud Richard Stallman asutas vastukaaluks pealetungivale kommertsile Vaba Tarkvara Sihtasutuse ja üritas jätkata vaba tarkvara loomist, keskendudes vaba Unixi (mida ta nimetas GNU ehk ''Gnu's Not Unix'') loomisele. Kommerts-Unixite osas olid peamised konkurendid BSD/Sun ning AT&T, mis hiljem aga üksteisele tunduvalt lähenesid. Tekkiv PC-kogukond läks kohe alguses DOS/Windows -tarkvara kaudu ühe firma diktaadi alla, välistades suure osa häkkerite osaluse selles. Näis, nagu oleks häkkerikultuur sunnitud taanduma tarkvaratööstuse ees.<br />
<br />
Mis aga saabus 1991. aastal, on teada. Esmakordselt tekkis reaalne šanss realiseerida Unixi suured võimalused tasuta tarkvarana odava ja laia levikuga riistvara peal. Lisaks Linuxile said samal ajal alguse ka BSD Unixi vabade kloonide loomine - FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD näol.<br />
<br />
Põhjuseks, miks Linux saavutas suurema populaarsuse, on ilmselt erinevas arendusmudelis - BSD kloone arendati sarnaselt kommertsprojektidega ühe kinnise, tihedalt omavahel seotud seltskonna poolt (tänaseks on ka BSD-lised läinud üle kogukonnamudelile ja seetõttu on neil kujunenud ka stabiilne kasutajaskond). Linux arenes aga sporaadiliselt kogu fännide kogukonna osavõtul. Linux pani reaalse aluse tervele uuele tarkvaramudelile, mida FSF oli seni suutnud vaid osaliselt välja käia - vabale tarkvarale. Ühtlasi sai uue hoo sisse 60.-ndate vaimu edasi kandev häkkerite seltskond. Kõigile üllatusena on esitatud tõsine väljakutse senistele tarkvaramaailma valitsejatele ning lähitulevik toob ilmselt kaasa hulga huvitavaid arenguid.<br />
<br />
== MIT häkkerikultuur ==<br />
<br />
Eespool mainitud mudelraudteeklubist kasvas välja terve plejaad esimese põlvkonna arvutiässasid ning hakkas kujunema ka omalaadne kultuurikontekst (mis laenas tublisti "häki" varasematest tähendustest, vt eespool). Siin võiks mainida järgmisi momente:<br />
<br />
* jagamiskultuur - tänase vaba tarkvara liikumise juured; lähtumine põhimõttest "information wants to be free" ning kogu loomingu ühise arendamise võimaldamine. Neil algpäevadel tähendas see näiteks listingute sahtlit, kust iga huviline võis edasiarendamiseks mõne programmi võtta.<br />
* ebastandardne tehnoloogiakasutus (muusika, male, ping-pongi mängiv robot, esimesi arvutimänge ''Spacewar'') - ajal, mil arvutit peeti vaid matemaatikute abivahendiks, oli see kahtlemata uudne lähenemine.<br />
* omapärane släng nagu küsimust tähistav sõnalõpp "-P", "Jah/ei" asemel kasutatav "T/NIL", "MU!" tähenduses "Sinu küsimusele ei saa nende lähteandmete põhjal vastata" jpm.<br />
* Hiina toidu häkkimine - mida piprasem, seda uhkem. Head kirjeldused sellel teemal leiab Steven Levy raamatust "Hackers".<br />
* sõnamängud nagu võtmehoidjatele kirjutatud lause "Government Property - Do Not Duplicate" asendamine variandiga "Government Duplicity - Do Not Propagate" jne. <br />
<br />
MIT algne häkkerieetika on Steven Levy poolt võetud kokku järgmistesse punktidesse:<br />
<br />
# '''Access to computers - and anything which might teach you something about the way the world works - should be unlimited and total. Always yield to the Hands-On Imperative!''' (ligipääs arvutitele ja kõigele muule õpetlikule peaks olema totaalne ja piiramatu. Alati rõhuta praktilist kogemust!) - moodustab koos järgmise punktiga vaba infoleviku alustala. Lisaks rõhutab teine pool elulist, reaalset kogemust teoreetilise targutamise asemel.<br />
# '''All information should be free''' (kogu info peaks olema vaba) - ehkki seda on tõlgendatud erinevalt, on see eeskätt siiski mõeldud erinevate piirangute vastu. Tänapäeva häkkerite vaen DRM-i vastu ongi just tingitud selle punkti rikkumisest.<br />
# '''Mistrust authority - promote decentralization''' (Ära usalda võimu, vaid pigem detsentraliseeri) - häkkerid pole kunagi eriti armastanud suuri hierarhilisi juhtimissüsteeme, mis piiravad indiviidi vabadust. Nad leiavad, et sama töö saab teha edukamaltki lõdvalt seotud üksuste koostöös.<br />
# '''Hackers should be judged by their hacking, not bogus criteria such as degrees, age, race, or position''' (häkkereid tuleb hinnata häkkimise, mitte libakriteeriumide nagu diplomi, vanuse, rassi või positsiooni alusel) - siin on arvatud, et häkkerite ükskõiksus välise vastu on paljus tingitud omaaegsest meediumist, nimelt toimus põhiline suhtlus tekstiterminali vahendusel ning inimese määratles tema poolt esitatud tekstiline info.<br />
# '''You can create art and beauty on a computer''' (arvutiga saab luua kunsti ja ilu) - eespoolmainitud Spacewar ja Bachi fuugasid mängiv arvuti on selle heaks tõestuseks.<br />
# '''Computers can change your life for the better''' (arvuti võib muuta elu paremaks) - ettenägelik väide, mis leidis üldisemat tõestust alles märksa hiljem.<br />
<br />
<br />
== Häkkerinatuurist ==<br />
<br />
Häkker on arenenud kassist. Või ka ümberpöördult, nagu seda ütleb Eric Raymond: häkkerid eelistavad kasse koertele, kuna kassil on häkkeri loomus. Häkker on iseteadev, veidi elitaarne, kuid samas kohe ka anarhiani demokraatlik - teise inimese positsiooni määrab häkkeri jaoks üksnes tolle iseloom ja teadmised, mitte aga rikkus, välimus või sotsiaalne staatus. Säärane kompromissitus on ilmselt ka põhjuseks, miks rikkaid häkkereid on suhteliselt vähe - sellele aitab kaasa ka terav sotsiaalne õiglustunne, mis sundis näiteks Steve Wozniaki andma suure osa oma Apple'i aktsiapakist nominaalhinna eest kaastöötajatele.<br />
<br />
Häkkerid ei taotle sotsiaalset heakskiitu. Häkker on sageli üksik inimene, kuid teisalt ei välista see natuur ka perekonda (võrgufolkloori on ilmunud ka sellised dokumendid nagu [http://gnu.kldp.org/cb/hacker-howto/the_girls_guide_to_geek_guys.html Girl's Guide to Geek Guys]). Kindlasti ei vali meeshäkker endale kaaslaseks beibet ega rikast ärinaist. Naishäkkerite puhul kohtab välist "üleslöömist" üliharva - pigem meenutavad nad Sandra Bullocki mängitud politseiplikat filmist "Miss Congeniality". Kõige tipuks aga selgub, et nad ei vajagi seda välist aspekti.<br />
<br />
Häkker ei armasta võimu. Väga tihti suhtuvad häkkerid otseselt negatiivselt kõigesse, mis piirab inimese vaba vaimu - olgu siis tegu riigivõimu, kiriku või massimeediaga. Häkkerid võivad omavahel tuliselt kakelda, kuid löövad mõlemad otsekohe hambad sisse neid lahutama läinud politseinikule.<br />
<br />
Häkker hindab üle kõige intellekti ja originaalsust. Temast lahtisaamiseks pole kindlamat viisi, kui panna ta, lips (mida on nimetatud ka "kägistusseadmeks, mis takistab vere pääsemist ajju ja kutsub seeläbi esile pöördumatuid muutusi") kaelas, mingisse boksikuubikusse jaburaid rutiinseid ülesandeid lahendama. Samas on loomulikus keskkonnas töötav häkker sageli oma bossi rahaveski - sellest on viimasel ajal ka igasugu suhtekorraldajad aru saanud ning ilmunud esimesed [http://www.plethora.net/~seebs/faqs/hacker.html häkkeripidamise õpetusedki].<br />
<br />
Niisiis - pole vahet, mis värvi on kass. Peaasi, et ta hiiri püüab.<br />
<br />
<br />
== Kes on häkker? ==<br />
<br />
Eric Raymond pakub kolme kriteeriumi, mis peavad kõik olema täidetud:<br />
<br />
# suhtumine: "Do you identify with the goals and values of the hacker community?" (kas samastad end häkkerikogukonna sihtide ja väärtustega?) - määrab, kas inimesel on üldse huvi/soovi olla häkker.<br />
# tehnilised oskused: "Do you speak code, fluently?" (kas programmeerid vabalt?) - määrab tehniliste teadmiste ja oskuste miinimumi.<br />
# staatus: "Has a well-established member of the hacker community ever called you a hacker?" (kas mõni silmapaistev häkkerikogukonna liige on sind häkkeriks nimetanud?) - määrab aktsepteerimise teiste poolt.<br />
<br />
<br />
== Häkkeri arusaamadest ==<br />
<br />
<br />
Eric Raymond on toonud välja viis mõtteavaldust, mis enamikku häkkereid ühendavad. Need on järgmised:<br />
<br />
'''1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist'''<br />
<br />
Siin on rõhutatud asjaolu, et tasemele jõudmine eeldab pingutust ja pühendumist. Nagu sportlane treenib oma keha, nii peab häkker treenima vaimu. Mõnel juhul eeldab see ka loobumist mõnest meeldivast asjast. Häkker peab uskuma oma võimetesse ja mitte põrkama tagasi esimeselt takistuselt - sammhaaval võib jõuda ka suurte probleemide lahenduseni.<br />
<br />
'''2.Ühtki probleemi ei tuleks lahendada kaks korda.'''<br />
<br />
Häkkerid peavad mõtlemisvõimelist aju ressursiks, mida ei tohi asjatult raisata. Jalgratta uuesti leiutamine on viimane lollus. See käib ka teiste inimeste ajude kohta - vältimaks jalgratta uuesti leiutamist, on iga häkkeri kohuseks jagada oma teadmisi ja infot, et teised häkkerid võiks lahendada juba uusi probleeme. Vaba tarkvara arusaamatult kiire arengu üks võtmeid on ilmselt siin.<br />
<br />
Häkkerikultuur ei eelda täielikku loobumist tasu nõudmisest, ehkki kõrgeimalt hinnatud on just suurte tasuta asjade loojad. Inimene peab saama süüa, riideid ja arvuteid ning toitma perekonda, seega ei ole tasuta töötegemine mingi nõue. Ei tohiks ainult täiesti unustada oma panuse andmist häkkerikogukonda.<br />
<br />
'''3. Igavus ja nüridus on kurjast'''<br />
<br />
Igavat ja nüri korduvat tööd ei tohiks häkkerile anda, see on ressursside raiskamine. See on masinate rida, seepärast tuleks nii enda kui teiste häkkerite töö maksimaalselt ära automatiseerida. Erandiks on juhus, kui häkker ise valib rutiinse töö - sel juhul on tal tarvis oma ajusid puhastada. Kuid seda ei tohiks iialgi kellelegi peale sundida.<br />
<br />
'''4. Vabadus on hea'''<br />
<br />
Igasugune käsutamine takistab häkkerit probleemi lahendamisel ja on seega takistav tegur. Mitte et kogu autoriteet oleks halb - lapsi tuleb kasvatada ja kaakide koht on pokris. See on aga vabatahtlik leppimine, mitte peale surutud.<br />
<br />
'''5. Suhtumine ei asenda kompetentsi'''<br />
<br />
Õige suhtumine on hea, aga ei tee kellestki häkkerit (nagu ei saa palja suhtumisega vormel 1 piloodiks või kosmonaudiks). Tühi poosetamine paistab kohe läbi, kuid häkkerid austavad tõelist kompetentsi mistahes alal. Lisaks ei tee paha arendada kontsentratsioonivõimet ja mõtteteravust.<br />
<br />
<br />
== Tehniline pool ==<br />
<br />
Eric Raymondi järgi on häkkeriks saamise tehnilised tingimused lühidalt järgmised:<br />
<br />
'''1. Õpi programmeerima'''<br />
<br />
See on häkkeri üks põhioskusi. Algajale soovitab ESR Pythonit või Javat, edasijõudnuile C-d, C++-i, Perli ja LISPi. Muidugi ei saa siin 100% retsepti anda - igaühe jaoks võib lahendus olla erinev. Siiski on üldiselt kehtiv soovitus hoiduda alustamast "kinnistest" ja ülemäära visuaalprogrammeerimisel baseeruvatest keeltest nagu Microsofti Visual-keeleperekond või Borlandi Delphi. Visuaalsus on teinekord kasulik abivahend, kuid mitte programmeerimise lahutamatu osa.<br />
<br />
'''2. Hangi üks vabadest Unixitest (Linux või BSD) ja õpi seda kasutama'''<br />
<br />
Vaba Unix kui kompleksne ja samas täiesti ligipääsetav operatsioonisüsteem on häkkeri jaoks möödapääsmatu töövahend ja ühtlasi õpikeskkond. ESR võrdleb DOSi, Windowsi või Maci taga häkkeriks püüdlejat inimesega, kes üritab tantsima õppida, raudrüü seljas (väikese möönduse võib teha MacOS X-ile, mis on ehitatud BSD Unixi põhjale ja nii osaliselt vaba). Ligipääs kõigile süsteemi funktsioonidele on primaarne, lisaks on Unix ka Interneti üks alustalasid.<br />
<br />
'''3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi'''<br />
<br />
Enamik häkkerikultuuri elutseb nurgatagustes, mitte peatänava äärsetes supermarketites. Veeb on üheks suureks erandiks - häkkerilooming, mida teab nüüdseks pea iga inimene. Veebilehe tegemise õppimine aga aitab kujuneda mitmetel headel harjumustel, mis aitavad edaspidises arengus. Üheks eriti oluliseks punktiks on oskus kirjutada head ja korrektset emakeelset teksti. Veebi puhul tuleks analoogiliselt programmeerimisega vältida alustamist graafiliste redaktoritega (eriti MS Frontpage, kuid ka Dreamweaver ei ole päris algajale sobiv tööriist!). HTMLi arengust tulenevalt peaks kaasas käima ka standardi arenguga - käesoleval ajal tähendab see XHTMLi ja CSSi, kuid miks mitte ka XMLi valdamist.<br />
<br />
'''4. Õpi selgeks inglise keel'''<br />
<br />
Varem seda punkti eraldi välja ei toodud - ESR mainib, et kartis selle tõlgendamist ameerika kultuuriimperialismina. Tänaseks on aga selge, et inglise keel on selles sfääris tõepoolest sarnases seisus ladina keelega keskajal - seda räägivad omavahel eri emakeeltega häkkerid ning ka terminoloogia on selles enim välja arendatud.<br />
<br />
Lisaks mainitud kutseoskustele mainib ESR ka n.ö. stiilipunkte, mis küll ei ole häkkerile otseselt kohustuslikud, kuid võivad kaudselt abiks olla. Näiteks:<br />
<br />
* harjuta oma emakeeles mitmekülgselt ja täpselt väljenduma<br />
* loe sci-fi -kirjandust ja käi vastavatel üritustel. Sedalaadi tegevus võib aidata mõnelgi sotsiaalse suhtluse raskustega häkkeril paremini endasugustega kontakteeruda<br />
* uuri Zeni ja/või võitluskunste. Allakirjutanu arvates võib Zeni asendada ka mõne muu maailmavaatelise süsteemiga - ka kristlastest häkkerite osa on arvatavasti suurem, kui seda ESR arvab (tippmeestest võib tuua näidetena Donald Knuthi, Ted Ts'o ja Larry Walli). Võitluskunstide harrastus aga on häkkerite seas tõesti laialt levinud - ilmselt on põhjus sarnases keskendumises ja enesearendamisele püüdlemises<br />
* õpi tundma, kuulama ja hindama erinevat muusikat. Laulu- või pillimänguoskus on samuti väga abiks<br />
* õpi hindama sõnamänge ja andekaid kilde<br />
<br />
<br />
== Kuidas saada suureks ==<br />
<br />
Nagu paljudes ürgkultuurides, kus raha ei tuntud, rajaneb ka häkkerikultuur eelkõige reputatsioonil. Igaühe lahendusi ja saavutusi hinnatakse kaaslaste poolt ning nemad on ka ainus instants, kes määrab konkreetse inimese positsiooni kogukonnas.<br />
<br />
Antropoloogiliselt võib häkkerikultuuri nimetada ka "kingikultuuriks". Staatus ja reputatsioon ei tule mitte teiste üle domineerimisest, hea väljanägemisest või ihaldusväärsete asjade omamisest, vaid asjade äraandmisest. Häkker annab teistele oma aega, loovust ja töötulemusi ning saab vastu reputatsiooni ja respekti. Näide: Linus Torvaldsi mainimisel piisab vaid eesnimest - privileeg, mida on vähestel (muidugi aitab kaasa ka küllalt vähelevinud eesnimi).<br />
<br />
Enim hinnatakse viit tegevust.<br />
<br />
* '''Loo vaba tarkvara''' - loo vahendeid, mis aitavad teisi häkkereid ja üldse teisi inimesi. Kõik ei pea Linuse kombel looma uut operatsioonisüsteemi - ka väiksemaid programme ja "jubinaid" on vaja.<br />
* '''Aita vaba tarkvara testida ja siluda''' - kui tegemiseni jõud ei küüni, siis hinnatakse vääriliselt ka abilisi, kes annavad tööle lõpliku lihvi. Algajale on jõukohane amet näiteks beetatestija.<br />
* '''Avalda kasulikku infot''' - suurte infosaitide pidajad on pea sama hinnatud kui vaba tarkvara loojad.<br />
* '''Aita hooldada infrastruktuuri''' - keegi peab vahel ka musta tööd tegema. Tuleb hooldada meililiste ja uudisegruppe, kirjutada lihtsaid juhendeid jne. Tõeliste tegijate juures on ka need tööd hinnas, kuna nende tänamatus on üldiselt teada.<br />
* '''Teeni ja tutvusta häkkerikultuuri''' - siia käib tutvustamine, infomaterjalide kirjutamine, akadeemiline tegevus ja palju muud.<br />
<br />
Lühidalt võib kasutada häkkeriks saamise protsessi kirjeldamiseks järgmist jaapani zeni klassikast pärit mõtet:<br />
<pre><br />
Tee leidmiseks<br />
otsi meister<br />
järgi meistrit<br />
käi koos meistriga<br />
mõista meistrit<br />
saa meistriks<br />
</pre><br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
* Himanen, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn 2003.<br />
* Levy, S. Hackers. 2nd ed. Penguin Books, New York 2001<br />
* Raymond, E.S. [http://www.catb.org/~%20esr/faqs/hacker-howto.htm How To Become A Hacker].<br />
* Raymond, E.S. [http://www.catb.org/~esr/writings/hacker-history/hacker-history.html A Brief History of Hackerdom].<br />
* [http://www.catb.org/~esr/jargon/ The Jargon File v. 4.4.7]<br />
* Stevenson, J. [http://www.tranquileye.com/hackerculture/home.html Hacker Culture].<br />
* Bruce Sterling. [http://www.mit.edu/hacker/hacker.html Hacker Crackdown: Law and Disorder on the Electronic Frontier]. Bantam Books 1992<br />
* [http://www.opensource.org/history History of the OSI].<br />
* Halpin, M., Maat, V. [http://www.completeevil.com/geek.html The Girl's Guide to Geek Guys].<br />
* Michaud, L. [http://cs.wheatonma.edu/~lmichaud/pathways/humor/GuideToGeekGirls.html The Guy's Guide to Geek Girls]<br />
* [http://www.seebs.net/faqs/hacker.html Hacker FAQ]<br />
* [http://hacks.mit.edu/ MIT hacks]<br />
<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Kirjelda mõnd IT-projekti, mis sinu arvates kasutab edukalt häkkerlikku mõtteviisi.</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Infotehnoloogia_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=3531Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2010-01-14T20:29:16Z<p>Kakk: /* Teemad */</p>
<hr />
<div>=== Lühidalt ===<br />
<br />
* Ainekood: I008 (ITK) / HIK6900 (TLÜ)<br />
* Maht: 4,0 EAP<br />
* Lõpeb: Hindeline arvestus või eksam<br />
* Arvestuslikud tööd: Wiki-põhine kirjatöö, foorumiarutelu, ajaveebireflektsioonid ja -kommentaarid, retsenseerimine<br />
<br />
<br />
=== Põhiidee ===<br />
<br />
Laiaprofiilne üldhariv kursus erinevatest IT-ga piirnevatest valdkondadest - IT ajalugu, juriidika (autoriõigus, litsentsid, patendid), privaatsus, tsensuur, häkkerikultuur ja -eetika jpm. <br />
<br />
<br />
=== Teemad ===<br />
<br />
Järjestus pole veel paigas!<br />
<br />
# [[Noppeid IT ajaloost]]<br />
# [[Info- ja võrguühiskond]]<br />
# [[Uus meedia ja sotsiaalne tarkvara]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid]]<br />
# [[IT, riskid ja ergonoomika]]<br />
# [[Mänglev tarkus: häkkerite lugu]]<br />
# [[IT-professionaal - mis loom see on?]]<br />
# Lollide vabastamine nende rahast: võrgupättide töömailt<br />
# Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned<br />
# Erivajadused ja erilahendused<br />
# Üldine arvutistumine või digitaalne lõhe?<br />
# Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus<br />
# Asotsiaaltarkvara ja võrgusigadused<br />
# Kääbikutest, amishitest, häkkeritest ja tehnoloogiast</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=IT,_riskid_ja_ergonoomika&diff=3530IT, riskid ja ergonoomika2010-01-14T20:28:56Z<p>Kakk: New page: == Tänapäeva dilemma == Tehnoloogia areng on viimastel sajanditel olnud väga kiire - tänased tippsaavutused kuuluvad juba mõne aja pärast muuseumiriiulile. Samas väidetakse aga, et...</p>
<hr />
<div>== Tänapäeva dilemma ==<br />
<br />
Tehnoloogia areng on viimastel sajanditel olnud väga kiire - tänased tippsaavutused kuuluvad juba mõne aja pärast muuseumiriiulile. Samas väidetakse aga, et mida enam on ühiskond tehnoloogiliselt arenenud, seda enam on ta haavatavam häirete ja õnnetuste suhtes. Ja mis kõige hullem - ega inimeseloom ise oluliselt targemaks saanud ei ole... Tänase sportautoga vastu puud sõites tekib aga veel hullemgi seis kui mõne 20. sajandi alguse masina kasutamisel (eriti hea näide on mõnedel andmetel esimeseks autoavariiks peetav juhtum prantslase Nicolas-Joseph Cugnot' [http://en.wikipedia.org/wiki/Nicolas-Joseph_Cugnot aurumobiiliga], mis vastu kiviaeda sõites täiesti terveks jäi, aed oli aga katki...). Lisaks võime veel tuletada meelde, mis juhtus tulnukas Zogiga Kurt Vonneguti raamatus [http://en.wikipedia.org/wiki/Breakfast_of_Champions "Tšempionide eine"]:<br />
<blockquote><br />
Lendava taldrikuga saabus Maale olend Zog, et selgitada, kuidas sõdasid ära hoida ja vähktõvest võitu saada. Need teated tõi ta planeet Margolt, kus elanikud vahetavad mõtteid peeretuste ja stepptantsu abil.<br />
<br />
Zog maandus öösel Connecticutis. Vaevalt oli ta õhulaev maad puutunud, kui ta nägi, et lähedal põleb maja. Ta tormas majja, püüdes peeretuste ja stepptantsuga inimesi hoiatada kohutava ohu eest, mis neid ähvardab. Perekonnapea lõi Zogil golfikepiga pea lõhki. (Kurt Vonnegut)<br />
</blockquote> <br />
<br />
Nullriski pole olemas - ka kõige täiuslikum tehnoloogia ei hoia ära õnnetusi (nagu nähtud ka USA tippsüsteemide võimetusest hoida ära mõne suure objekti vastu maju lendamist). Seetõttu ongi hakatud rohkem tähelepanu pöörama riskidele ja nende vähendamisele. On loodud palju erinevaid käsitlusi erinevate ühiskonnaelu aspektide jaoks - enamasti on riskiõpetus (sh. koolides õpetatavad kursused - nagu ka ITSPEA eelkäija, 2000. aastal ITK-s loetud riski- ja ohutusõpetuse kursus, mis paraku sai negatiivse vastuvõtu osaliseks) keskendunud keskkonna ergonoomikale ja ohutustehnikale, IT-le on pööratud vähem tähelepanu. Ehkki IT-riskid sisaldavad palju ühiseid komponente nn. "materiaalsemate" valdkondadega (lennuki mahasadamine on kahtlemata materiaalsemalt tunnetatav kui Windowsi "pang" - samas võivad tagajärjed osutuda pea sama hulludeks!), kuid siin on ka spetsiifilisemaid momente.<br />
<br />
Mõned konkreetsed näited IT riskidest:<br />
<br />
* Lärm [http://en.wikipedia.org/wiki/Premier_Election_Solutions Dieboldi valimismasina] ja e-valimiste ümber USA-s ja vähemas kaliibris jõrin Eesti omaaegsete "MS only"-valimiste (kuna ID-kaart töötas mõnda aega üksnes Windowsi ja IE-ga) ümber<br />
* Internetipettused (Nigeeria kirjad jms)<br />
* Otseselt ohtliku teabe lekked<br />
* Nuhk- ja pättvara<br />
* Võrguründed ja -terror<br />
<br />
Ergonoomika tähendab otsetõlkes "töö seaduspärasusi", kuid laiemalt võib selle valdkonna alla paigutada lisaks IT-le ka biomehaanika, füsioloogia, psühholoogia - kogu inimest uurivate teaduste kompleksi. Väikese lihtsustusega võiks ergonoomikat defineerida isegi kui "elu mugavaks tegemist" - ergonoomiline mööbel on mugav, ergonoomilised rõivad on mõnusad kanda, ergonoomiline IT ei nõua kuiva tuupimist ja saab inimesele kiiremini selgeks. Mugavus aga on sageli just see, mida vajatakse riskide vähendamiseks.<br />
<br />
== Inimene-masin -süsteem ==<br />
<br />
Ülaltoodud lause ilmselt manab esmapilgul silme ette küborgi või siis lihtsamal juhul mõne paduhäkkeri, kel piltlikult öeldes ka [http://www.funlol.com/1188/Computer_Toilet!.html WC-pott] arvuti taga on. Mõtlema hakates aga leiame, et sellise süsteemina võib vaadelda iga arvutil töötavat inimest - süsteem "luuakse" arvuti taha istudes ja "hävitatakse" sealt tõustes. Allpool vaatlemegi eeskätt just sellist süsteemi ning seal kasutatavaid riskide (mis võivad tähendada vaid dokumendi kaotsiminekut, aga ka sellest tulenenevat rahvusvahelist skandaali - diplomaadi arvuti korral - või lausa sõda) vältimise meetodeid.<br />
<br />
== "Ettevaatust, punane tuli!" ehk info vastuvõtt ==<br />
<br />
Suurema osa informatsioonist saab inimene silmade kaudu - see peab olema võimalikult paljudele inimestele sobivas vormis. Tüüpnäide on rahvusvaheliselt tunnustatud sümboolika, mida kohates inimene üldiselt mõistab tähendust ilma keelt oskamata. Samas on visuaalse info vigadeta vastuvõtuks vajalikud mitmed tingimused:<br />
<br />
* optimaalne ruum<br />
* optimaalne valgustus<br />
* optimaalne suurus (tekst, sümbolid)<br />
* intuitiivsus<br />
<br />
IT sfääri tooduna tähendab see tehnoloogia praeguse taseme juures eelkõige kuvaripildi sobitamist kasutaja vajadustega või siis võimalikult laiale kasutajaskonnale sobivate parameetrite kasutamist:<br />
<br />
* Ruumi ei optimeerita otseselt, kuid arvestatakse kasutaja tüüpkaugusega kuvarist ning valitakse väljundvorm vastavalt sellele.<br />
* Valgustuse optimeerimisel tuleb arvesse võtta nii ekraani valgustugevuse plaanimisel (näiteks ei ole tark action-mängu luues eeldada kasutajalt mõistlikku reaktsiooni sekundi murdosa peale ekraani täitvat vägevat plahvatust) kui ka välise valgustuse mõjusid.<br />
* Optimaalne suurus - muuhulgas näiteks sobivust erinevate kuvaritüüpide ja lahutusvõimetega.<br />
* Intuitiivsus - ekraanil paiknevate peamiste elementide ja juhtfunktsioonide (aknad, menüüd, ikoonid) oskuslik esiletõstmine, aga ka nendes kasutatavate metafooride (mõttekujundite) ühetähenduslikkust (hea näide on [http://en.wikipedia.org/wiki/Thumbs_up tõstetud pöial] - seda meile nii positiivsena tunduvat sümbolit loetakse mõnes paigas "istu siia otsa" - ja kui asendada selles kultuurikontekstis "Jah" ja "Ei" või "Olgu" ja "Katkesta" vastavalt üles- ja allapidi pöidlaga nagu mõnes programmis nähtud...).<br />
<br />
== "Mis nupp see on?" - lülitid ja juhtimine ==<br />
<br />
Kui visuaalsignaali abil saab inimene üldiselt infot masinast või ka väliskeskkonnast (põder auto ees), siis info sisestamiseks kasutatakse tänapäeval peamiselt mingis vormis lüliteid (siia üldkategooriasse võib liigitada ka klaviatuuri) või osutamist (hiir; kontaktkuvar).<br />
<br />
Oluliseks momendiks on siin seesama ergonoomika, mida esmapilgul on ehk raske IT-ga seostada. Ulmefilmides nähtud kaadrid, kus inimene paigutub pea täielikult masina sisse, on tegelikult ühe sügava idee kandjad - juhtseadmed tuleb paigutada nii, et nende asetus ja asend vastaks inimese füsioloogiale. Mõned näited:<br />
<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Head-up_display hävituslennuki juhtekraan], mis projitseeritakse kas kiivriviisorile või tuuleklaasile<br />
* II maailmasõja aegsete laevade või lennukite [http://en.wikipedia.org/wiki/File:Lancaster_tail_turret.jpg õhutõrjesuurtükid] (vt. ka "Tähtede sõda" - Millennium Falconi kaitsesüsteemid on otseselt neist eeskuju võtnud!).<br />
<br />
Paljud sellised rakendused on nagu toodud näited pärit militaarsfäärist - ilmselt on kõrgete panuste (inimelu!) tõttu seal selle valdkonna tähtsust paremini taibatud. Samasse ritta aga võime panna ka arvuti (tegelikult juba kirjutusmasina) tühikuklahvi, hiire väliskuju ja arvuti võrgulüliti paiknemise esipaneelil (vanadel masinatel asus korpuse tagaservas).<br />
<br />
IT-lahenduste puhul tuleb pöörata tähelepanu näiteks järgmistele aspektidele:<br />
<br />
* Juhtseadmete paigutus - hõlmab ka mööblit, asendit valgusallikate jms. suhtes. Eelkõige kuvari asukoht ning klaviatuuri ja hiire asend, kuid ka muud detailid (sageli kasutatava CD-kirjutajaga korpust pole eriti tark kaugele laua alla toppida).<br />
* Seadmete valik - tavatasemel eelkõige tähendab valikuid hiir vs kursorikuul või MS "naturaalklaver" vs tavaline klaviatuur. Kuid siia alla käib ka kuvari asendamine punktkirjamonitoriga pimeda kasutaja jaoks või lauaaluse jalgaderuumi suurendamine Martin Müürsepa arvutilaual - ühesõnaga asjad, mille peale tavaliselt ei tulda.<br />
* Alternatiivide selge eristamine - tavaliselt saavutatakse seadmete standardse paigutusega, mis teevad vähegi kogenuma inimese jaoks "Esc" ja "Enter"-klahvide segiajamise üsna vähetõenäoliseks. Kui aga ei ole tegemist väljakujunenud ja üldtunnustatud kujundusega (näiteks eriotstarbelised klaviatuurid), tuleb sellele valdkonnale pöörata kõrgendatud tähelepanu - vähemalt vastassuunalisi operatsioone ('Käivita", "Peata") teostavad lülitid tuleb selgelt üksteisest eraldada. Seda tuleks teha paigutuse ("Käima läheb vasakult, seisma pannakse paremalt"), välimuse ("käima käib punasest nupust, seisma jääb mustast") ja/või pinna ("Käivitusnupp on ümmargune, seismapanekunupp kandiline") järgi.<br />
<br />
<br />
== Käideldavus, kasutatavus, standardsus ==<br />
<br />
Käideldavus (ingl. k. availability on mingi toote kättesaadavus mingil ajahetkel (IT kontekstis näiteks süsteemi edukas toimimine suure koormuse tingimustes). Veelgi tähtsam mõiste aga on kasutatavus (usability) - võime täita kasutaja nõudmisi mingil kindlal tasemel. Eriti tähtsat rolli mängib kasutatavus siis, kui toote kasutajaskond peab olema võimalikult lai, hõlmates näiteks ka vanureid, väikelapsi ja erinevate puuetega inimesi. Kasutatavuse ühe põhieeldusena tuuakse sageli välja standardsus - toote vastavus mingile kindlale kriteeriumitekomplektile..<br />
<br />
<br />
== Inimese ja masina dialoog ==<br />
<br />
Tuleb muidugi teadvustada, et vähemalt praeguse tehnoloogilise taseme juures ei ole inimese ja masina vahel tegu päris tõelise dialoogiga - Turingi testi meie praegused arvutid siiski ei läbi. Samas aga võib mõnel juhul juba jääda mulje näiteks isanda ja orja või kindrali ja lihtsõduri suhtlemisest.<br />
<br />
Inimese ja masina dialoogina võib vaadelda nii ülikeeruka tehisintellektisüsteemiga suhtlemist kui ka tavalise sekretäri tööd Windowsiga. Mõlemal juhul on olemas inimene, masin ning mõlemapoolsed infoedastusmehhanismid. Üldiste inimese-masina dialoogi käsitlevate põhimõtetena võime mainida järgmisi.<br />
<br />
* Dialoog peab olema sihipärane - s.t. "turujutte" masinaga ei räägita (praeguse juhul on ta selleks veel lihtsalt liiga loll).<br />
* Sisend ja väljund (s.t. mõlemapoolsed sidekanalid) peavad sobima töö iseloomuga - N: ei ole just erilist mõtet hakata printima RealVideot.<br />
* Dialoog peab olema mittelineaarne -s.t seal võib esineda valikuid, kordusi ja tagasiliikumist.<br />
* Masinapoolne tagasiside peab sisaldama selgitusi ja vihjeid.<br />
* Inimene peab saama kontrollida dialoogi käiku - N: pikema teksti ekraaniletoomine ei saa olla määratletud kindla ajavahemikuga, vaid inimesel peab olema võimalus tekst omas tempos läbi lugeda.<br />
* Sisendi ja väljundi tüübi peab määrama inimene - N: pime arvutikasutaja peab saama väljundinfo kas heliliselt või punktkirjas.<br />
* Dialoog peaks vastama kasutaja profiilile (keel, vanus, sugu, haridustase jne)<br />
* Dialoog peaks olema kõrge veataluvusega ning erinevate abiinfo esitamise tasemetega.<br />
* Dialoog peaks järgima ka elementaarseid viisakusnõudeid - masin ei peaks vale vastuse või info korral tegema rumalaid hääli, vilgutama ekraanil sõrme vms.<br />
* Dialoogil peaks soovitavalt olema ka õpetav funktsioon.<br />
* Dialoogi keelekasutus peaks sõltuma inimese tasemest - käskiv kõneviis sobib algajatele, kuid võib tekitada tõrke kogenud kasutajates.<br />
<br />
Eraldi tuleks välja tuua erivajadustega kasutajad kui väga hea kasutatavusindikaator. Praktika kinnitab, et tooted, mille kavandamisel on arvestatud puuetega inimeste erivajadusi, on ka muus osas tarbijasõbralikud. Teisalt - mõnigi lisavidin, mis mõnele tavakasutajale tundub veidra lisavõimalusena, on mõne spetsiifilise erivajaduse puhul ainus võimalus toodet kasutada.<br />
<br />
== Tarkvara ergonoomika ==<br />
<br />
No mis? Kuidas saab tarkvara juures mõõta õhutakistust või sobivust kasutaja käepikkusega? Tegelikult muidugi mõeldakse siin eelkõige kasutajasõbralikkust ja läbimõeldud kasutajaliidest. Siin võib mainida järgmisi tegureid:<br />
<br />
* Ühtne kujundus ja sarnased elemendid kogu süsteemi ulatuses - kehtib nii tarkvarapaketi kui veebilehe kohta.<br />
* Ühe ekraaniga (aknaga, dialoogiga vms) tuttav inimene peaks olema võimeline orienteeruma kogu süsteemis.<br />
* Piktogrammide (ikoonid, nupud, veateated) läbimõeldud kasutus. Piktogramm peab olema üheselt mõistetav ning soovitavalt mitteabstraktne - abstraktse kujundi mõtestamine on keerulisem. Kindlasti tuleks vältida sümboleid, millel on eri kultuurides erinev tähendus (näiteks ringikujuliselt kokku pandud nimetissõrm ja pöial on "OK" ameeriklasele ja "raha" jaapanlasele, kuid mõnes kultuuris on tegemist räige solvanguga mõne meesterahva aadressil).<br />
* Nagu juba eespool mainitud, peab süsteem toetama kasutajat, kuid mitte muutuma pealetükkivaks ega jämedaks. Vanamammi, kellele internetipank peale kolmandat vale koodi sisestamist nähvaks: "Ahaa, kräkker! Tee, et sa siit kaod!", oleks ilmselt sügavalt solvunud. Vea põhjuseks võis olla kõigest pealeununenud Caps Lock...<br />
* Süsteemi kasutajaliides peaks olema kasutatav ka ilma värvideta. Lisaks mõnele mustvalget monitori kasutavale vanarauafännile on olemas ka värvipimedad inimesed.<br />
* Üldine tendents on, et algselt puuetega kasutajate elu lihtsustamiseks mõeldud ja sellisena ehk tavainimesele mõtteliselt kaugeks jäävatest nõuetest saavad aja jooksul üldised standardid. Elu näitab, et mis on algselt mõeldud erivajadustega inimestele, on mugavad ka teistele (kaldteed, laiad uksed, madalal asuvad lülitid).<br />
<br />
== Häireeee!! ==<br />
<br />
Kui riski all mõeldakse eelkõige potentsiaalset ohutegurit, siis kindlasti tuleks vaadelda ka stsenaariume, kus oht on saanud reaalsuseks. Olgu siis tegu pundi segaste habemikega lennukis või kõvaketta üleformaatinud viirusega - igal juhul on käivitunud mingi negatiivne stsenaarium, kuid oskuslik reaktsioon võib kahjusid vähendada suurusjärgu võrra.<br />
<br />
Negatiivse stsenaariumi käivitumisest teavitav signaal on väga oluliseks teguriks järgneva tegutsemise määramisel. Selge, konkreetne, objektiivseid fakte teatav, kuid samas paanikat vältida püüdev teade on ilmselt parim variant.<br />
<br />
N: <br />
* Variant 1. "Häire!!! Teie arvutis on VIIRUS!!! Sulgege koheselt arvuti, sest vastasel juhul hävineb KOGU teie kõvaketta sisu! "<br />
* Variant 2. "NB! Teie arvutis on avastatud CIH-4092 viirus, mis võib rünnata failisüsteemi ja muuta osa kettast loetamatuks. Proovige käivitada F-Prot või NAV. Kui see ei aita, helistage telefonil 555-2424."<br />
<br />
Nii visuaalne kui ka heliline veateade või häiresignaal peaks selgesti taustast erinema - heli puhul olgu tegemist iseloomuliku kõrguse ja muutlikkusega signaaliga, visuaalne signaal peaks selgelt taustast erinema ja edastama oma sõnumi eespoolkirjeldatud viisil. Eriti olulise info (sh. häiresignaali) edastamine on soovitav korraldada "mitmel kanalil", s.t. vastuvõetavana erinevate meelte (tüüpilisellt nägemine + kuulmine) kaudu.<br />
<br />
Veel üks nüanss - häiresignaal tuleb sageli edastada vaid asjaosalistele isikutele. Lennuki kaaperdamise, laevahuku või pangaröövi puhul on vastavatel instantsidel olemas kokkulepitud teated, mis aga asjasse mittepühendatutele häirena ei mõju ja seega väldivad üldise paanika teket. Niisamuti peaks ka IT-sfääris edastama häiresignaali (veateade, süsteemi tungimise tuvastamine jne) edastama vaid neile, kel on piisavalt kompetentsi ja oskusi olukorda mõjutada.<br />
<br />
<br />
== Inimhinge insener - inimergonoomika ==<br />
<br />
See on niivõrd lai valdkond, et siinkohal võiks tuua näitena ära vaid mõned aspektid, mis ka IT-problemaatikas olulised on. Mõnes aspektis võib siin täheldada isegi teatud vastuolusid klassikalise ergonoomikaga. Näiteks põhimõte "Eelista inimest masinale" on IT-vallas ilmselt kahe otsaga. On selge, et lähteülesande vastuvõtuks on vaja inimest, inimene on suuteline improviseerima ning alternatiive valima. Samas aga väide "Inimene on odavam kui masin" IT-vallas sageli ei kehti. Mõned soovitused aga kehtivad kindlasti ka IT-alal. Näiteks tööülesannete osas:<br />
<br />
* Korduva tööülesande korral peab tsükli pikkus olema üle 1,5 minuti. Ehkki nõue pärineb konveieriajastust, peaks seda arvestama ka arvutiinimesed - eelkõige n.ö. käsitöölised (operaatorid, sisestajad jne).<br />
* Tööülesannete raskus peaks vahelduma - pidev raskete ülesannete vool põhjustab stressi, ridamisi kergeid aga ei motiveeri töötajat.<br />
* Töötaja peaks saama ise valida oma töötegemise viisi - meetod, järjestus, kiirus jne. IT-inimeste puhul on sedasorti vabadus pea enesestmõistetav ja vaevalt leidub üht tõsist häkkerit, kes on nõus töötama kupja piitsa all üheksast viieni.<br />
* Töötajal peab olema õigus protestida kõlbmatu materjali peale. Muidugi pärineb see eeskätt tootmissfäärist, ent kehtib ka riistvara ("Andke mulle normaalne arvuti!"), tarkvara ("Office'i plaat on nässus!") ja infomaterjali ("Kus on teie firma struktuuriskeem?") kohta.<br />
* Ülesanne peab olema töötajale huvipakkuv, samuti tuleks talle anda võimalus konsulteerida teiste töötajatega.<br />
<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
<br />
Nagu nähtud, on IT-ergonoomika aluseks põhimõte: tehnika areneb omasoodu, ent suurem osa "pirukatest" tehakse mitte arvutite, vaid endiselt inimeste poolt. Niisiis ei ole edukas IT-inimene mitte ainult hea tehnikaspets, vaid valdab ka inimergonoomika aluseid.<br />
<br />
<br />
== Viiteid ==<br />
<br />
* [http://catless.ncl.ac.uk/Risks The Risks Digest]<br />
* [http://www.usernomics.com/ Usenomics]<br />
* [http://www.safecomputingtips.com/ Safe Computing Tips]<br />
<br />
<br />
== Uuri & kirjuta ==<br />
<br />
* Kirjelda kaht tarkvaralahendust, mida pead tarkvara ergonoomika positiivseks ja negatiivseks näiteks.</div>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Infotehnoloogia_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=3529Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2010-01-14T20:28:50Z<p>Kakk: /* Teemad */</p>
<hr />
<div>=== Lühidalt ===<br />
<br />
* Ainekood: I008 (ITK) / HIK6900 (TLÜ)<br />
* Maht: 4,0 EAP<br />
* Lõpeb: Hindeline arvestus või eksam<br />
* Arvestuslikud tööd: Wiki-põhine kirjatöö, foorumiarutelu, ajaveebireflektsioonid ja -kommentaarid, retsenseerimine<br />
<br />
<br />
=== Põhiidee ===<br />
<br />
Laiaprofiilne üldhariv kursus erinevatest IT-ga piirnevatest valdkondadest - IT ajalugu, juriidika (autoriõigus, litsentsid, patendid), privaatsus, tsensuur, häkkerikultuur ja -eetika jpm. <br />
<br />
<br />
=== Teemad ===<br />
<br />
Järjestus pole veel paigas!<br />
<br />
# [[Noppeid IT ajaloost]]<br />
# [[Info- ja võrguühiskond]]<br />
# [[Uus meedia ja sotsiaalne tarkvara]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber]]<br />
# [[Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid]]<br />
# [[IT, riskid ja ergonoomika]]<br />
# Mänglev tarkus: häkkerite lugu<br />
# IT-professionaal - mis loom see on?<br />
# Lollide vabastamine nende rahast: võrgupättide töömailt<br />
# Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse erijooned<br />
# Erivajadused ja erilahendused<br />
# Üldine arvutistumine või digitaalne lõhe?<br />
# Suur vend: võrgutsensuur ja privaatsus<br />
# Asotsiaaltarkvara ja võrgusigadused<br />
# Kääbikutest, amishitest, häkkeritest ja tehnoloogiast</div>Kakk