Eetika ja IT

Kas õige ja vale pole sama kui vanasti?

Eetika klassikalises tähenduses kirjeldab reegleid ja standardeid, mis käsitlevad üksikisiku käitumist teiste suhtes. Ühelt poolt on enamik n.ö. kuldreegleid samad ka internetiajastul, teisalt aga on see lisanud juurde ka rea uusi eetilisi küsimusi, millest mõned panevad ka varasemaid arusaamu ümber hindama (kõik "intellektuaalomandisse" puutuv on siin heaks näiteks).

Või on see taas üks torm veeklaasis...? Vist mitte, kuna Internet on (nagu oleme korduvalt maininud) mitte üksnes kastid ja kaablid, vaid ka inimesed. See on ilmselt suurim kogukond, kus füüsiliselt teineteisest tuhandeid kilomeetreid eemal elavad inimesed saavad ometi otseselt üksteist mõjutada. Ja nagu oleme juba korduvalt näinud: ilma teatava "kriitilise eetikamassita" saame küberruumi asemel lollidemaa.

"Interneti sitasurm" on kõige tõenäolisem siis, kui ebaeetilisus võimust võtab. Paralleel tavaeluga: nii nagu mõned sotsiopaatidest ärimehed ja poliitikud võivad isikliku kasu nimel teha keskkonnale suurt kahju, nii võivad seda teha ka võrgus leiduvad "alamad eluvormid" (kasutades klassikalist häkkeriterminit) - spämmerid, petised ja muud sedasorti tegelased.

Lai valdkond

Herman Tavani räägib enda raamatus "Ethics and Technology" "kübereetikast" (cyberethics), kuna jõuab samale järeldusele kui eespooltoou - "arvutieetika" ja isegi "internetieetika" ei too piisavalt välja inimest tehnoloogia taga. Tavani järgi võib kübereetikat vaadelda eri vaatenurkadest, näiteks

• IT - eetilised väljakutsed, mis tulenevad uue tehnoloogia kasutuselevõtust
• filosoofia - tehnoloogiaga seotud eetikaküsimuste nägemine suuremas, "suure pildi" kontekstis
• ühiskonna- ja käitumisteadused - uute tehnoloogiate mõju hindamine ühiskondlikele institutsioonidele ja eri ühiskonnagruppidele
• infoteadused - probleemid senise "intellektuaalomandi" käsitlusega, aga ka tsensuuri ja sõnavabaduse teemad küberruumis.

Tavani sõnastab ka kolm võimalikku lähenemist:

• kutse-eetika - peamiselt arvuti-, tehnika- ja infoteaduste vaade küsimustele nagu professionaalsus, erialane vastutus, riskid, ohutus ja töökindlus, erinevad käitumiskoodeksid jne
• filosoofiline eetika - filosoofiline ja juriidiline vaade: privaatsus, anonüümsus, autoriõigused, sõnavabadus jne
• kirjeldav eetika - sotsiaalteaduste vaade: tehnoloogia mõju ühiskonna institutsioonidele (riik, haridussfäär jne) ja erinevatele ühiskonnagruppidele (soo, vanuse, rahvuse jne järgi).

Mõned eri lähenemised eetikale

Michael J. Quinn mainib oma raamatus "Ethics for the Information Age" erinevaid eetilisi käsitlusi, mida infoühiskond võib kasutada:

• Subjektiivne relativism - kui relativism üldiselt eitab universaalsete moraalinormide olemasolu, siis subjektiivne relativism väidab, et igal üksikisikul on omaenda "õige ja vale".
• kultuurirelativism - selle arusaama järgi peegeldavad "õige" ja "vale" ühiskonna moraalseid tõekspidamisi, mis aga võivad muutuda nii ajas (eri ajastud) kui ruumis (eri asukohad).
• Jumaliku käsu teooria - kolme suure raamatureligiooni (judaism, kristlus ja islam) teooriana põhineb "õige" ja "vale" Jumala tahtel ja käsul, mis on pühakirja vormis edasi antud.
• Eetiline egoism - üheks ehedamaks näiteks on Ayn Randi romaanid. Selle järgi on pikaajaline isiklik kasu "õige" ainsaks kriteeriumiks. Ühe inimsuhete põhiprintsiibina nähakse vahetuskaupa - nii ei välista eetiline egoism ka teiste aitamist, aga seda peetakse arukaks vaid mõlemapoolse kasu korral.
• Kantiaanlus - selle aluseks on saksa filosoof Immanuel Kant, kes püüdis sõnastada üldist eetikamudelit, mis määraks üleüldise käitumiskoodeksi. Kanti kategooriline imperatiiv on olemas kahes vormis:
  1. autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat.
  2. eesmärkide printsiip - tegutsen nii, et sa kohtleksid iseend ning teisi inimesi mitte ainult vahendina, vaid ühtlasi ka kui eesmärki.
• Teoutilitarism ehk otsene utilitarism - inglise filosoofide Jeremy Benthami and John Stuart Milli teooria lähtub kasulikkuse (ehk maksimaalse õnne) põhimõttest: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on kõigi osapoolte jaoks vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahes mõeldaval alternatiivil (seega peaksime sooritama teo, mis toob summaarselt kõige rohkem kasu). Tähelepanuks: selle arusaama järgi võib head teha ka halbadel motiividel ja vastupidi.
• Reegliutilitarism ehk kaudne utilitarism - siin rakendatakse kasulikkuse põhimõtet mitte tegudele, vaid reeglitele: teo õigsust selle reegli õigsuse kaudu, mida see tegu järgib. Õiged moraalireeglid on aga need, mille võtmine moraalikoodeksisse toob (kõigile osapooltele summaarselt) rohkem kasu kui teiste võimalike reeglite võtmine. See sarnaneb mõneti Kanti arusaamaga, ent erinevalt Kantist on suurem rõhuasetus teo tulemusel, Kantil aga teo motiividel.
• Ühiskondliku leppe teooria sõnastas esmalt Thomas Hobbes teoses "Leviaatan" ja seda täiendasid hiljem John Locke ja Jean-Jacques Rousseau. Selle teooria järgi tuleks sõnastada selline hulk reegleid, mis tunduvad arukad kõigile osapooltele (nii järgitakse neid vabatahtlikult). Näiteks autoga sõitmine paremal (või mõnel maal vasakul) pool teed on üks selline põhimõte - kõik sõidavad õigel pool mitte hirmust politsei ees, vaid vältimaks segadust ja võimalikku avariid.
• John Rawlsi õigluse teooria lähtub kahest eeldusest:
  1. Igaühele antakse täielik ja küllaldane hulk õigusi ja vabadusi, kuid ta peab neid tunnustama ka teiste juures.
  2. Igasugune ebavõrdsus peab alluma kahele tingimusele: a) vastavad ühiskondlikud positsioonid peavad olema mõistlikul viisil kättesaadavad kõigile (näiteks hariduse omandamise teel) ja b) nad peavad aitama erisusi vähendada, andes eelise ühiskonna nõrgematele liikmetele (hea näide on astmeline tulumaks).

The big three of unsolved problems

Traditional ethical norms face most problems in regulating three large fields related to the new technologies - compensating creativity (most evident in copyright), privacy and censorship (thus falling into the philosophical ethics category in Tavani's classification above). While the latter two face a lot of new aspects, the former is experiencing a more radical reconsideration (we will discuss it deeper in our later sessions).

In addition, some totally new ethical problems can be found. A good example is domain squatting - registering domain names that refer to some entity (e.g. estonia.com or ibmestonia.net) and suggesting the potential reference to "buy it out". On the one hand, it is sometimes a fair game: in principle, everybody is equal in registering new domains. On the other hand, it is even a twofold problem - an identity theft as well as a milder kind of extortion.

Four phases of development of the cyberethics

Tavani's phases of cyberethics are somewhat overlapping with the computer generations defined by the history of technology. The starting point in the 1940s and its rather different reality is illustrated by Tavani quoting the anecdotal "The world needs only four computers" (in some variants, the number is five or six; the author is unclear, but sometimes it is assigned to Thomas J. Watson, the CEO of IBM these days).

Phase I

1950s/60s. Standalone mainframe computers. First attempts in AI lead to related ethical questions:

• Can machines think? If so, should we develop a thinking machine?
• If machines can be intelligent, what does it mean to be human?

Advent of privacy concerns: fears of the Big Brother, huge centralised databases

Phase II

1970s/80s. Emergence of commercial sector, birth of networking (WAN & LAN). Ethical questions:

• personal privacy (as in previous, but now with networking/commerce aspect added)
• (the so-called) IP - or rather, illegal propagation and duplication
• computer crime - disruption and breaking-in

Phase III

1990-present. The Web era. Added ethical questions:

• free speech
• anonymity
• jurisdiction
• trust
• public vs private information

Phase IV

Present to near future. Convergence of technologies. Ubicomp, smart objects, ambient intelligence, microchips, bioinformatics, in the future also nanocomputing.

Morally transparent vs morally opaque technology

While the cyberethics can often be descriptive (without giving judgment; as opposed to normative, which judges the situation as right or wrong), there are places where normative ethics comes into play. In some cases, the ability to use normative ethics depends on the technology itself:

1. Transparent - everything can be understood, users are aware of both the technology (at least in general level) and moral implications (e.g. phone tapping)
2. Opaque with known features - users are aware of the technology but do not understand moral implications (e.g. search engine)
3. Opaque with unknown features - users are not aware of the features that have moral implications (data mining tools)

References

• TAVANI, Herman T. Ethics & Technology: Ethical Issues in an Age of Infomation and Communication Technology. John Wiley & Sons, Danvers 2007.
• QUINN, Michael J. Ethics for the Information Age. International Edition. 5th ed. Pearson 2012