Häkkerid ja kogukonnad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
(New page: === Häkkerite aeg === Üheks paremaks tolle aja kirjelduseks on Steven Levy raamat *Häkkerid: arvutirevolutsiooni kangelased" (NB! Levy kasutab sõna "häkker" selle korrektses, algses...)
 
(Removing all content from page)
 
1. rida: 1. rida:


=== Häkkerite aeg ===
Üheks paremaks tolle aja kirjelduseks on Steven Levy raamat *Häkkerid: arvutirevolutsiooni kangelased" (NB! Levy kasutab sõna "häkker" selle korrektses, algses tähenduses "originaalse mõtlemisega arvutifanaatik", mitte hilisemas moondunud tähenduses "arvutikurjategija"). Levy kirjeldab üpris värvikates toonides arvutiasjanduse algaegu 50-ndate lõpus, mil ingliskeelne sõnapaar ''computer science'' (arvutiteadus) kõlas tavainimesele samamoodi kui ''rocket science'' (otsetähenduses "raketiteadus", kuid kõnekeeles tähendab mistahes asja, mis on tavainimese jaoks kaugelt üle mõistuse keeruline). Inimesi, kes olid üldse näinud arvutit, oli üpris vähe ning auväärsed matemaatikaprofessorid suhtusid "arvutavasse masinasse" varjamatu umbusuga (Levy kirjeldab tänapäeval kurioossena tunduvat juhtumit, kus üks omaaegne õppejõud praakis ühe häkkerist tudengi poolt arvutiga lahendatud ülesande pikema jututa välja – masina abil leitud lahendus ei saanud ju õige olla!). Isegi tollal arvutimaailma üheks arengumootoriks kujunenud MIT-s (Massachusettsi Tehnikaülikool) polnud arvutiteadust eraldi distsipliinina olemas ning selle ala eestvedaja professor John McCarthy oli palgal elektrotehnika teaduskonnas.
Selline oli maailm, kus tegutsesid omaaegsed esimesed häkkerid – arvutimaailma pioneerid nagu Richard Greenblatt, Bill Gosper, Peter Samson, Richard Stallman ja paljud teised "noored vihased mehed", kes "läksid sinna, kus keegi polnud varem käinud" (pole juhus, et "Star Trek" on läbi aegade kuulunud häkkerite lemmikute hulka).  Ja selles maailmas ei olnud tänases mõistes äril ja ka autorikaitsel eriti kohta. Põhjused olid järgmised:
# arvutiasjandus oli väheste ja valitute rida, seega puudus turu kujunemiseks piisav mass;
# enamik uurimisprojekte olid riiklikult finantseeritud, kuna sageli oli tegu (suuremal või vähemal määral) riigikaitsega seotud uuringutega – seega ei jäänud ärile ruumi. Rahaasjade jaoks olid ülikoolides pealegi olemas raamatupidajad, häkkeriteni see sfäär välja ei ulatunud;
# ressursid olid napid – iga tänane laiatarbearvuti on kordi võimsam kui omaaegsete häkkerite tööriistad.
Selliselt pinnalt kujuneski häkkerieetika oma algses versioonis – arusaam, et informatsioon on midagi, mille väärtus seisneb tema levitamises. Kunstlikud takistused info leviku teel on kurjast ja tuleb kõrvaldada. Ressursside parema ärakasutamise huvides tuleb töötulemusi jagada, et teised ei peaks uuesti jalgratast leiutama.
70-ndate lõpp ja 80-ndate algus tõid arvutimaailma järk-järgult ärisuhted. Ühelt poolt hakkas kujunema piisavalt suur kasutajaskond (ehk ärimõistes turg), mis oli kommertsialiseerumise pheks oluliseks eelduseks. Teiseks toimusid mitmed seda soodustavad sündmused. Näiteks Unixi välja töötanud AT&T – endise nimega American Telephone & Telegraph – tohtis USA monopolivastaste seaduste järgi kuni 1984. aastani turustada üksnes telefoni- ja telegraafiseadmeid ning see oli üks peamisi põhjusi, miks Unix algaastatel vabalt levis. 1984. aastal aga jagunes korporatsioon 11 eri firmaks, millel enam neid piiranguid ei olnud. 1981. aastal lasi IBM välja oma mudeli 5150, mida hakati aga peagi lihtsalt PC-ks (''Personal Computer'') kutsuma ning mis sai terve arvutitüübi esiisaks.
Tagantjärgi on tähelepanuväärne üks asjaolu – IBM ei "keeranud piisavalt kinni" PC ehituse üksikasju ning tulemuseks oli rida firmasid, kes hakkasid IBM-ist sõltumatult tegema "PC-ühilduvaid" arvuteid. Ehkki see tundus alguses IBMile tohutu löögina (litsentsitasude ärajäämine!), selgus hiljem vastupidine – just "kloonide" massiline levik tegi PC-st tänaseni domineeriva personaalarvutitüübi. Veidi hiljem turule tulnud Apple'i Macintosh ja teised mudelid olid paljude asjatundjate arvates tehnoloogiliselt tublisti kaugemale arenenud, kuid just PC-de massifaktor oli see, mis võimaldas neil troonil püsida.
Tänases mõistes kommertstarkvara algust võib tõenäoliselt lugeda umbkaudu samast ajast, mil IBM oma uuele arvutile sobivat operatsioonisüsteemi otsis ning mitmete keerdkäikude tulemusena sattus tollal veel vähetuntud Microsofti ning tolle DOSi peale. Ehkki Bill Gates oli alustanud tarkvara tükikaupa müümist juba varem (1976. aastast pärineb ka tuntud "Avalik kiri arvutihuvilistele"), pani just liit IBMiga aluse Microsofti tõusule ning kommertstarkvara pikale valitsusajale.
Ka omaaegne "häkkeriparadiis" MIT-s lagunes 80-ndate alguses ning jaotus kahe konkureeriva firma – Symbolics'i ja LMI vahel. Alles jäi ühena vähestest vaid Richard Stallman (keda Levy nimetas "viimaseks tõeliseks häkkeriks" - tiitel, mis hiljem osutus aga ekslikuks), kes mõnda aega üritas kadumakippuvate ideaalide ülalhoidmiseks endiste sõprade tehtud tööd ülikooli tarvis dubleerida (kuna firma töötulemused loeti nende omandiks ning neid ülikoolile enam ei edastatud). 1983. aastal aga otsustas ta ette võtta häkkeriideaalidega kooskõlas oleva täiesti uue operatsioonisüsteemi loomise ning aasta lõpus alustaski tööd projekti kallal, mida nimetas GNU (''GNU's Not Unix'' – häkkerlik sõnamäng rekursiivse lühendiga) ja millest pidi saama Unixiga ühilduv, kuid täiesti uutel juriidilistel alustel süsteem. 1989. aastal töötas ta oma uue süsteemi tarvis välja litsentsi, millest sai hilisema vaba tarkvara liikumise üks juriidilisi alustalasid – GNU Üldise Avaliku Litsentsi (''General Public License''; GPL), mida vaatleme veidi lähemalt edaspidi.
GNU projekt osutus siiski Stallmani jaoks plaanitust märksa suuremaks ülesandeks ning lõplikku, valmis ning laias kasutuses süsteemi ei ole tänini veel olemas (oma osa mängib kindlasti ka asjaolu, et nii Linuxi kui BSD süsteemid on end juba edukalt tõestanud). Küll aga on projekti käigus loodud mitmeid süsteemi jaoks kriitilise tähtsusega komponente ning mis peamine, selle juriidiline alus GPL näol, mille rolli vaba tarkvara arengus on raske üle hinnata.
1991. aastal alustas soomerootsi tudeng Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis õppides hobiprojektina omaenda Unixi-laadse süsteemi loomist (tema enda sõnutsi: ''"just a hobby, won't be big and professional like gnu"''). Varsti peale töö alustamist võttis Torvalds oma uue süsteemi litsentsina kasutusele GPL-i ning Linuxi (nagu süsteemi autori eesnime ja Unixi-laadsuse kombinatsiooni järgi kutsuma hakati) arendamine sai mõne aastaga sisse pretsedenditu hoo – algse ühemeheprojektiga ühines tuhandeid arendajaid.
Ilmselt üheks väga oluliseks asjaoluks, mis Linuxi kiire tõusu põhjustas, on ajaline kokkulangemine Interneti laia leviku algusega – Interneti esimene suur laine tõi kaasa ka seninägematu võimaluse rakendada paljude hajusalt üle maailma paiknevate arendajate töö ühe vankri ette. Teiseks väga oluliseks momendiks aga tuleb lugeda märkimisväärse osa vajalike tarkvaravahendite olemasolu ning vaba kättesaadavuse GNU projekti tulemuste näol – paljud neist jõudsid uude süsteemi ning võimaldasid keskenduda puuduvate osade loomisele.
Viimatimainitud asjaolu on ka põhjustanud hõõrumisi Stallmani ja Torvaldsi leeri vahel. Lisaks muudele erimeelsustele leiab Stallman, et GNU tarkvara kasutamise tõttu tuleks Torvaldsi süsteemi nimetada GNU/Linuxiks, mida aga Torvalds ja tema pooldajad eriti ei taha teha (ja irvhambad kutsuvad FSF peameest tögamisi "GNU/Stallman'iks"). Ka käesolevas loengus on kasutatud lühemat ja suupärasemat Linuxit – Stallmani roll Linuxi jõudmises tänasele tasemele on kahtlemata ülioluline, kuid tänapäevased Linuxi variandid (distributsioonid) sisaldavad peale Torvaldsi loodud Linuxi süsteemituuma ning Stallmani loodud GNU tarkvara ka paljude kolmandate osapoolte loomingut. Kõiki neid süsteemi nimes üles lugeda läheks lihtsalt pikale (GNU/Linux/GNOME/KDE/SSH/Apache/MySQL/PHP/Python...).
Vaba tarkvara areng ei ole aga piirdunud kaugeltki mitte Linuxiga. Ehk teenimatult on viimase varju jäänud teine Unixi-laadsete vabade süsteemide perekond, Berkeley Ülikoolist pärit BSD Unix oma eri variantidega. Ka Apple'i arvutitel kasutatav MacOS X (mis küll ei ole vaba süsteem) baseerub vabatarkvaralisel, BSD põhjal loodud Darwinil.  Lisaks süsteemitarkvarale on vaba rakendustark­vara lipulaevad nagu OpenOffice.org, Firefox, GIMP ja paljud teised võitnud laia kasutajaskonna mitte ainult Linuxil, vaid ka Windowsil ja Mac'il. Ainuüksi Linuxi kasutajate hulgaks pakub Linux International 2006. aasta alguses 29 miljonit.

Viimane redaktsioon: 4. veebruar 2007, kell 20:36