IT ja erivajadused: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
(New page: Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit. Erivaja...)
 
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
3. rida: 3. rida:
=== Sissejuhatus ===
=== Sissejuhatus ===


Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis  viimase kümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik  on muutnud olukorda päris tugevasti.  Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus.  Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.
Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis  viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik  on muutnud olukorda päris tugevasti.  Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus ning ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.


Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
a)Arvuti kui laia profiiliga abivahend.  Sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest – teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Internet.
# Arvuti kui laia profiiliga abivahend.  Sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest – teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Internet.
b)Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja – siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevaid õppeprogramme.
# Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja – siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevaid õppeprogramme.
c)Arvuti kui kompensatsioonivahend – eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.
# Arvuti kui kompensatsioonivahend – eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.


Esimene toodud rollidest on arvutustehnika levikuga Eesti ühiskonnas juba enesestmõistetav.  Teise rolli laialdasemaks täitmiseks aga napib meie tingimustes veel sageli vahendeid – kõikvõimalikud eriseadmed on enamasti kallid (kuigi mõningaid muudatusi selle probleemi osas on seadusandluses tehtud)..  Kõige väiksemat kõlapinda on Eesti ühiskonnas leidnud aga kolmas roll – kompensatsioonimehhanism (ehkki viimastel aastatel on ses suunas mõningaid samme astutud).  
Esimene toodud rollidest on arvutite levikuga Eesti ühiskonnas juba enesestmõistetav.  Teise rolli laialdasemaks täitmiseks aga napib meie tingimustes veel sageli vahendeid – kõikvõimalikud eriseadmed on enamasti kallid (kuigi mõningaid muudatusi selle probleemi osas on seadusandluses tehtud).  Kõige väiksemat kõlapinda on Eesti ühiskonnas leidnud aga kolmas roll – kompensatsioonimehhanism (ehkki viimastel aastatel on ses suunas mõningaid samme astutud).  


Kogu kaasamisele ehk integratsioonile suunatud mõttemall on meie ühiskonnas ikka veel küllalt uus. Eesti tegelikkuses kohtab paraku veel vahel  vana arusaama puuetega inimestest kui tingimusteta abivajajaist, vaid ühiskonna ülalpidamisel elada suutvatest inimestest.  Tänapäevase puuetekäsitluse põhiteljeks on aga püüd anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena – puue ei ole enam piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks.  Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel, sealhulgas infotehnoloogial, täita väga oluline osa.
Kogu kaasamisele ehk integratsioonile suunatud mõttemall on meie ühiskonnas ikka veel küllalt uus. Eesti tegelikkuses kohtab paraku veel vahel  vana arusaama puuetega inimestest kui tingimusteta abivajajaist, vaid ühiskonna ülalpidamisel elada suutvatest inimestest.  Tänapäevase puuetekäsitluse põhiteljeks on aga püüd anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena – puue ei ole enam piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks.  Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel, sealhulgas infotehnoloogial, täita väga oluline osa.
18. rida: 18. rida:
=== Tehnoloogia ja eripedagoogika ===
=== Tehnoloogia ja eripedagoogika ===


Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust – ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt.  See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna –tugitehnoloogia (assistive technology),  puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.  Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili­tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita – senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed.   
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust – ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt.  See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna –tugitehnoloogia (''assistive technology''),  puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.  Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili­tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita – senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed.   
Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel.  Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.   
Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel.  Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.   
1)Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.   
# Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.   
2)Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.  
# Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.  
3)Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.
# Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.
 


[[Image:kolmikdiagramm.png]]


=== Infotehnoloogia roll üldises puuetega inimeste ühiskonda kaasamises ===
=== Infotehnoloogia roll üldises puuetega inimeste ühiskonda kaasamises ===
30. rida: 30. rida:
Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi.  Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.  Alljärgneval joonisel näeme puuetega inimeste kokkupuuteid ühiskonna eri tahkudega ning infotehnoloogia mõju, mis praktiliselt ulatub kõigisse valdkondadesse.   
Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi.  Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.  Alljärgneval joonisel näeme puuetega inimeste kokkupuuteid ühiskonna eri tahkudega ning infotehnoloogia mõju, mis praktiliselt ulatub kõigisse valdkondadesse.   


 
[[Image:IT_mojusfaar.png]]






Vaatleme joonist  veidi lähemalt:
Vaatleme joonist  veidi lähemalt:
a)füüsiline keskkond -  puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused).  Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).
b)ühiskonna suhtumine -  ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes.  Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel.  Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse – Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande.  Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk võrgupäevikute buumi taustal – populaarseimad blogid võistlevad lugejate arvult tippajalehtede veebiversioonidega. 
c)meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus -  puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele.  Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga,  ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.


d)(eri)pedagoogika võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele.  Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele.  Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
* füüsiline keskkond puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused).  Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).


e)sotsiaalpoliitika -  ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka punkti b).
* ühiskonna suhtumine ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes.   Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel.  Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse – Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see nähtav alates sajandivahetusest, kui tekkis mõiste "Web 2.0", mis tähistab veebirakendusi, kus suure osa sisust loovad kasutajad ise (hea näide on Wikipedia).


f)eneseteostus - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele.  Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks (vt ka esimest joonist). Ideaaljuhul toimib järgmine skeem:
* meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus - puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele.  Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.


* (eri)pedagoogika -  võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele.  Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele.  Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.


* sotsiaalpoliitika -  ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka 2. punkti).


* eneseteostus  - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele.  Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks (vt ka esimest joonist).  Ideaaljuhul toimib järgmine skeem:


[[Image:IT_tasuvus.png]]


 
* teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed.  Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga.
 
 
 
g)  teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed.  Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga.
 


=== Lühiekskurss: tugitehnoloogia kujunemine ===
=== Lühiekskurss: tugitehnoloogia kujunemine ===
68. rida: 62. rida:
Juba arvutiajastusse jääb veel ühe huvitava tehnoloogilise lahenduse sünd – 1976. aastal valmis Raymod Kurzweilil temanimeline lugemisseade, Kurzweil Reading Machine, esimene tehisintellekti kasutav kombinatsioon optilise tekstituvastusega varustatud skannerist ja kõnesüntesaatorist.  
Juba arvutiajastusse jääb veel ühe huvitava tehnoloogilise lahenduse sünd – 1976. aastal valmis Raymod Kurzweilil temanimeline lugemisseade, Kurzweil Reading Machine, esimene tehisintellekti kasutav kombinatsioon optilise tekstituvastusega varustatud skannerist ja kõnesüntesaatorist.  


Liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimeste jaoks hakati spetsiifilisemaid lahendusi looma 1960-ndatel.  Wisconsin-Madisoni Ülikooli  uurimiskeskuse TRACE juht Gregg C. Vanderheiden kuulub selle valdkonna pioneeride hulka.  Loodud lahenduste hulgas oli näiteks morsesisestiga kirjutusmasin ja palju muud (lähemalt võib vaadata veebist  -  http://www.vard.org/jour/02/39/6/sup/vanderheiden.html).  Arvutivalda jõudsid need vahendid esmalt Apple'i arvutitele, hiljem aga ka DOSi ja Windowsi süsteemidele. Paljukirutud Microsofti kiituseks tuleb öelda, et erivajadustega on enamikus süsteemides püütud arvestada – ka tänastes Windowsides on vastavad seaded täiesti olemas. Täna Windowsile tugevasti konkurentsi pakkuv Linuxi jäi ses suhtes alguses mõnevõrra toppama, kuid käesolevaks ajaks on ka seal päris palju ära tehtud.
Liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimeste jaoks hakati spetsiifilisemaid lahendusi looma 1960-ndatel.  Wisconsin-Madisoni Ülikooli  uurimiskeskuse TRACE juht Gregg C. Vanderheiden kuulub selle valdkonna pioneeride hulka.  Loodud lahenduste hulgas oli näiteks morsesisestiga kirjutusmasin ja palju muud (lähemalt võib vaadata veebist  -  http://www.vard.org/jour/02/39/6/sup/vanderheiden.html).  Arvutivalda jõudsid need vahendid esmalt Apple'i arvutitele (mis on tänini hea ligipääsetavusega), hiljem aga ka DOSi ja Windowsi süsteemidele. Paljukirutud Microsofti kiituseks tuleb öelda, et erivajadustega on enamikus süsteemides püütud arvestada – ka tänastes Windowsides on vastavad seaded täiesti olemas.   Windowsile tugevasti konkurentsi pakkuv Linux jäi ses suhtes alguses mõnevõrra toppama (kuna see sai alguse asjatundjate süsteemina ning paraku ei olnud kõrgharitud IT-profi karjäär pikka aega, puuetega inimestele kättesaadav - seega puudus ka otsene kasutajahuvi) kuid käesolevaks ajaks on ka seal päris palju ära tehtud ning vaba tarkvarana on saada juba väga erinevaid tugitehnoloogilisi lahendusi.


=== Võrk ja erivajadused ===
=== Võrk ja erivajadused ===


Omaette alateemana tuleks mainida Internetti – kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem “proffide asjaks” ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.  
Omaette alateemana tuleks mainida Internetti – kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem “proffide asjaks” ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.  
78. rida: 71. rida:




 
[[Image:Noiaring1.png]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Puuetega inimesed nõiaringis
Puuetega inimesed nõiaringis




 
[[Image:Noiaring2.png]]
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Nõiaringi lõhkumine – Internet kui kompensatsioonivahend
Nõiaringi lõhkumine – Internet kui kompensatsioonivahend
116. rida: 82. rida:
Jooniselt võib näha Interneti peamisi kompensatoorseid rolle puuetega kasutajate jaoks:
Jooniselt võib näha Interneti peamisi kompensatoorseid rolle puuetega kasutajate jaoks:


a)Ligipääsuvahend - Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad – ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus.  Eriti tähtis on puuetega inimestele  juurdepääs haridusele ja tööhõivele.
# Ligipääsuvahend - Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad – ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus.  Eriti tähtis on puuetega inimestele  juurdepääs haridusele ja tööhõivele.
b)Kaugõpe - selleski vallas on Eestis viimased aastad kaasa toonud erinevate virtuaalkursuste ning kaugkoolituslahenduste buumi (üheks näiteks on ka TLÜ IVA).  Rõhutagem siinkohal siiski asjaolu, et võrgupõhise lahenduse loomine ei kompenseeri enamasti siiski reaalset ligipääsu – see tuleb tagada niipea kui võimalik.  Samas aga on üsna selge, et isegi tänase Eesti paranevas majanduslikus olukorras on väga ebatõenäoline näiteks Tartu Ülikooli kõigi hoonete ümberehitamine ratastoolisõbralikuks – selleks ei jätku lihtsalt vahendeid. Internetipõhise õppe sisseseadmine kõigile vajaliku eelneva haridustasemega erivajadustega inimestele seevastu nõuaks oskusliku läbiviimise korral palju vähem ressursse ja annaks õppimisvõimaluse paljudele inimestele, kellel see seni on puudunud.
# Kaugõpe - selleski vallas on Eestis viimased aastad kaasa toonud erinevate virtuaalkursuste ning kaugkoolituslahenduste buumi. Ehkki e-õpe on üha enam levinud, ei tohiks aga seda võimalust vaadata kui vabandust füüsilise ligipääsetavuse unarussejätmiseks.   
c) Kaugtöö – see valdkond on Eestis veel suhteliselt  vähe levinud.  Eestis domineerib tänini veel kompaktne töömudel – ettevõte või firma asub kindlal aadressil, vahel küll ka mitmes kohas.  Töötajad ”käivad tööl”, s.t.  viibivad tööajal enamasti ettevõtte asukohas.  Ehkki tehniliste vahendite (mobiil- ja andmeside jms) areng on töö iseloomu mõnevõrra muutnud, on üldine pilt jäänud paljuski samaks. Internet aga pakub hoopis teistsuguse mudeli rakendamise võimalust – ”tööl käimine” asendub ”töö tegemisega”, kusjuures nii tööandja kui töötaja füüsiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust.  Sedalaadi töömudel on eriti sobiv paljudele liikumispuudega  inimestele, kes seniajani on tööotsingutel takerdunud pahatihti just transpordiprobleemi taha.  
# Kaugtöö – see valdkond on Eestis veel suhteliselt  vähe levinud.  Eestis domineerib tänini veel kompaktne töömudel – ettevõte või firma asub kindlal aadressil, vahel küll ka mitmes kohas.  Töötajad ”käivad tööl”, s.t.  viibivad tööajal enamasti ettevõtte asukohas.  Ehkki tehniliste vahendite (mobiil- ja andmeside jms) areng on töö iseloomu mõnevõrra muutnud, on üldine pilt jäänud paljuski samaks. Internet aga pakub hoopis teistsuguse mudeli rakendamise võimalust – ”tööl käimine” asendub ”töö tegemisega”, kusjuures nii tööandja kui töötaja füüsiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust.  Sedalaadi töömudel on eriti sobiv paljudele liikumispuudega  inimestele, kes seniajani on tööotsingutel takerdunud pahatihti just transpordiprobleemi taha.  
d)Poliitika ja avalikkussuhete vahend -  Internet kui infokanal on olnud oma ajaloo algusest peale üks maailma demokraatlikumaid nähtusi.  Erinevalt ”päris” elust ei mängi võrgus enamasti erilist rolli sotsiaalne staatus, majanduslik seisund ja haridustase -  võrk  toob esile persooni või grupi selle n.ö. puhtal kujul.  Nii ei esine ka puuetega inimeste puhul paljusid tavaelus ette tulevaid probleeme.  Seega suurendab Internet paljude vähemusgruppide sõnaõigust (seda kasutavad maailmas agaralt peale puuetega inimeste ka mitmesugused teised vähemusrüh­mad).  Niihästi üksikisikut kui gruppi on Internetis märksa raskem ignoreerida. See kõik  loob puuetega inimestele head eeldused koondada oma pingutused ”virtuaalsele avalikkusele” ja sealtkaudu ka kogu ühiskonnale.  
# Poliitika ja avalikkussuhete vahend -  Internet kui infokanal on olnud oma ajaloo algusest peale üks maailma demokraatlikumaid nähtusi.  Erinevalt ”päris” elust ei mängi võrgus enamasti erilist rolli sotsiaalne staatus, majanduslik seisund ja haridustase -  võrk  toob esile persooni või grupi selle n.ö. puhtal kujul.  Nii ei esine ka puuetega inimeste puhul paljusid tavaelus ette tulevaid probleeme.  Seega suurendab Internet paljude vähemusgruppide sõnaõigust (seda kasutavad maailmas agaralt peale puuetega inimeste ka mitmesugused teised vähemusrüh­mad).  Niihästi üksikisikut kui gruppi on Internetis märksa raskem ignoreerida. See kõik  loob puuetega inimestele head eeldused koondada oma pingutused ”virtuaalsele avalikkusele” ja sealtkaudu ka kogu ühiskonnale. Esimesed head näited on olemas ka Eestist - näiteks on läbiviidud mitmeid puuetega inimeste aktsioone, kus tegevust koordineeriti võrgupõhiselt.
e)Massimeedium -  see punkt on paljus seotud eelmisega, kuid on veelgi mitmetahulisem. Interneti kui meediakanali roll võib alata suure päevalehe võrguversioonist (mida  näiteks raske nägemispuudega inimesel on arvuti vahendusel lihtsam lugeda kui paberväljaannet) ja lõpetades üldrahvalike meediakampaaniatega (näiteks mitmel Lääne-Euroopa maal toimunud edukad kampaaniad linnatranspordi muutmiseks ratastoolisõbralikuks).
# Massimeedium -  see punkt on paljus seotud eelmisega, kuid on veelgi mitmetahulisem. Interneti kui meediakanali roll võib alata suure päevalehe võrguversioonist (mida  näiteks raske nägemispuudega inimesel on arvuti vahendusel lihtsam lugeda kui paberväljaannet) ja lõpetades üldrahvalike meediakampaaniatega (näiteks mitmel Lääne-Euroopa maal toimunud edukad kampaaniad linnatranspordi muutmiseks ratastoolisõbralikuks).


=== Internet kui kompensatsioonimehhanism – veel mõned erijooned ===
=== Internet kui kompensatsioonimehhanism – veel mõned erijooned ===
128. rida: 94. rida:
==== Virtuaalne ligipääs ====
==== Virtuaalne ligipääs ====


Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel.  Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb).  Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta.  On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.
Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel.  Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb, piisab olukorra tõsiduse mõistmiseks väikesest ekskursioonist Tallinna Lasnamäele või mõnda teise sarnasesse paika).  Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta.  On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.




135. rida: 101. rida:
Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, võivad ilmuda uued ja veelgi tõsisemad – psühholoogilised ja vaimsed barjäärid.  Eriti endistes totalitaarrežiimiga maades on inimestel siiani säilinud mitmed hirmud ja eelarvamused ”teistsuguste” suhtes.  Olukorda raskendab asjaolu, et enamasti on probleem kahesuunaline – vaenulikkuse tajumine ümbritseva ühiskonna poolt on paljudes puuetega inimestes kutsunud esile kapseldumise ja kõige välise tajumise ohuna enesele. Nii on mõnelgi pool kujunenud välja “elukutseliste invaliidide” seltskond, kes konstruktiivse dialoogi asemel ülejäänud ühiskonnaga eelistavad virisemist ja erinevate privileegide nõudmist lihtsalt seetõttu, et nad on puudega.   
Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, võivad ilmuda uued ja veelgi tõsisemad – psühholoogilised ja vaimsed barjäärid.  Eriti endistes totalitaarrežiimiga maades on inimestel siiani säilinud mitmed hirmud ja eelarvamused ”teistsuguste” suhtes.  Olukorda raskendab asjaolu, et enamasti on probleem kahesuunaline – vaenulikkuse tajumine ümbritseva ühiskonna poolt on paljudes puuetega inimestes kutsunud esile kapseldumise ja kõige välise tajumise ohuna enesele. Nii on mõnelgi pool kujunenud välja “elukutseliste invaliidide” seltskond, kes konstruktiivse dialoogi asemel ülejäänud ühiskonnaga eelistavad virisemist ja erinevate privileegide nõudmist lihtsalt seetõttu, et nad on puudega.   


Selles olukorras  võib kommunitatsioonitehnoloogiast, sealhulgas Internetist olla palju abi mõlemale osapoolele -  puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis täielikult ignoreerib nende kehalist olukorda, samuti võimaldab  see võidelda vanade eelarvamustega ja anda avalikkusele selge ettekujutus puuetest ja vastavast problemaatikast (Eestis on seda edukalt rakendanud näiteks Eesti Iseseisva Elu keskus, Liikumispuudega Inimeste Liit ja Nägemispuudega Inimeste Fond).  
Selles olukorras  võib kommunitatsioonitehnoloogiast, sealhulgas Internetist olla palju abi mõlemale osapoolele -  puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis täielikult ignoreerib nende kehalist olukorda, samuti võimaldab  see võidelda vanade eelarvamustega ja anda avalikkusele selge ettekujutus puuetest ja vastavast problemaatikast (Eestis alustas selle edukat rakendamist näiteks TTÜ rehabilitatsioonitehnoloogia labor ja Eesti Iseseisva Elu keskus, sama rida on jätkanud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Nägemispuudega Inimeste Fond).  


==== Traditsiooniline ja uus meedia ====
==== Traditsiooniline ja uus meedia ====


Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus – tootjalt tarbijale.    Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele.  Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.   
Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus – tootjalt tarbijale.    Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele.  Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.   
Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse.  Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul  - kas siis reageerides E-posti teel  (veebis mingi tõsise ”pirukaga” hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe.  Samalaadsed ”kiirreageeringud” on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis.  Ka Internetis kohtab ”sopalehti” või ”Ma vihkan X-i” –stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides.  See aga on vesi puuetega inimeste veskile.
Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse.  Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul  - kas siis reageerides E-posti teel  (veebis mingi tõsise ”pirukaga” hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe.  Samalaadsed ”kiirreageeringud” on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis.  Ka Internetis kohtab ”sopalehti” või ”Ma vihkan X-i” –stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides.  See aga on vesi puuetega inimeste veskile.
Eriti suuureks plussiks on eespoolmainitud Web 2.0 ehk kodanikuühiskonna põhimõttel töötavad veebirakendused. Siia kuuluvad mitmed veebiportaalid, wikid ("wiki" üldmõistena tähendab kasutajate poolt muudetavat veebilehte; tuntuimaks esindajaks on ilmselt Wikipedia), ajaveebid ehk blogid ja mitmed teised sedalaadi lahendused.


=== Kokkuvõtteks ===
=== Kokkuvõtteks ===


Nagu nägime, on IT järkjärguline muutumine “raketiteadusest” tavainimese töövahendiks toonud kaasa rea olulisi muutusi erivajadustega inimeste jaoks. Edasine areng aitab loodetavasti veelgi enam üle saada senistest takistusest ja saavutada kõigi kodanike võrdsus olenemata nende kehalisest või vaimsest seisundist.
Nagu nägime, on IT järkjärguline muutumine “raketiteadusest” tavainimese töövahendiks toonud kaasa rea olulisi muutusi erivajadustega inimeste jaoks. Edasine areng aitab loodetavasti veelgi enam üle saada senistest takistusest ja saavutada kõigi kodanike võrdsus olenemata nende kehalisest või vaimsest seisundist.

Viimane redaktsioon: 28. aprill 2009, kell 14:35

Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit. Erivajadustega inimeste puhul on vähemalt Eesti tingimustes olnud pigem probleemiks just tehniline pool – eripedagoogikal on Eestis juba pikad traditsioonid (ehkki laiemas mõttes erivajadusi on käsitletud juba vähem – lisades siia näiteks üliandekad õpilased oma märksa teistlaadi vajadustega), kuid näiteks puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste osas on kompetents Eestis tänini ebaühtlane ja killustatud.

Sissejuhatus

Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus ning ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

  1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend. Sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest – teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Internet.
  2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja – siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevaid õppeprogramme.
  3. Arvuti kui kompensatsioonivahend – eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.

Esimene toodud rollidest on arvutite levikuga Eesti ühiskonnas juba enesestmõistetav. Teise rolli laialdasemaks täitmiseks aga napib meie tingimustes veel sageli vahendeid – kõikvõimalikud eriseadmed on enamasti kallid (kuigi mõningaid muudatusi selle probleemi osas on seadusandluses tehtud). Kõige väiksemat kõlapinda on Eesti ühiskonnas leidnud aga kolmas roll – kompensatsioonimehhanism (ehkki viimastel aastatel on ses suunas mõningaid samme astutud).

Kogu kaasamisele ehk integratsioonile suunatud mõttemall on meie ühiskonnas ikka veel küllalt uus. Eesti tegelikkuses kohtab paraku veel vahel vana arusaama puuetega inimestest kui tingimusteta abivajajaist, vaid ühiskonna ülalpidamisel elada suutvatest inimestest. Tänapäevase puuetekäsitluse põhiteljeks on aga püüd anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena – puue ei ole enam piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks. Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel, sealhulgas infotehnoloogial, täita väga oluline osa.


Tehnoloogia ja eripedagoogika

Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust – ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna –tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili­tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita – senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed. Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel. Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.

  1. Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.
  2. Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.
  3. Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.
Viga pisipildi loomisel: Pisipilti ei õnnestu sihtkohas salvestada

Infotehnoloogia roll üldises puuetega inimeste ühiskonda kaasamises

Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud. Alljärgneval joonisel näeme puuetega inimeste kokkupuuteid ühiskonna eri tahkudega ning infotehnoloogia mõju, mis praktiliselt ulatub kõigisse valdkondadesse.

Viga pisipildi loomisel: Pisipilti ei õnnestu sihtkohas salvestada


Vaatleme joonist veidi lähemalt:

  • füüsiline keskkond - puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused). Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).
  • ühiskonna suhtumine - ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes. Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse – Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see nähtav alates sajandivahetusest, kui tekkis mõiste "Web 2.0", mis tähistab veebirakendusi, kus suure osa sisust loovad kasutajad ise (hea näide on Wikipedia).
  • meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus - puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele. Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.
  • (eri)pedagoogika - võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele. Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
  • sotsiaalpoliitika - ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka 2. punkti).
  • eneseteostus - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele. Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks (vt ka esimest joonist). Ideaaljuhul toimib järgmine skeem:
Viga pisipildi loomisel: Pisipilti ei õnnestu sihtkohas salvestada
  • teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga.

Lühiekskurss: tugitehnoloogia kujunemine

Nagu paljudes muudes eluvaldkondades, saab ka spetsiifiliste, erivajadustega kasutajate jaoks mõeldud infotehnoloogiliste tugilahenduste ajalugu mõõta üksnes paari aastakümnega. Nüüdisaegsete arvutite ajalugu loetakse 1940-ndate aastate lõpust, Internet sündis aastal 1969 (kuigi laiema avalikkuse teadvusesse jõudis see alles üheksakümnendate alguses), esimesed märgid tugilahendustest leiame aga alles kaheksakümnendate algusest (Marylandis asuv Johns Hopkinsi Ülikool, eriti aga sealne Center for Technology in Education; TRACE Wisconsin-Madisoni Ülikoolis, IBMi ligipääsuvahendite töörühm). Siiski võime kohata tänase tugitehnoloogia esivanemaid juba ka märksa varasematel aegadel. Siinkohal teeme vaid lühiekskursi, kuna tugitehnoloogiast räägime lähemalt eraldi loengus.

XVIII sajandi keskel asutas Valentin Haüy Pariisis ühe esimese teadaoleva õppeasutuse pimedatele lastele – muuhulgas käidi oma teadmisi demonstreerimas ka kuningas Louis XVI juures, kus olevat lugemiseks kasutatud kombitavaid, reljeefseid kirjatähti ning isegi maakaarte.

XIX sajandi esimesel poolel arendas oma uudse punktkirjasüsteemi välja prantslane Louis Braille. Võisteldes mitme konkureeriva süsteemiga jäi just see standard võitjaks ning “Braille” on mitmetes keeltes saanud punktkirja sünonüümiks. 1892 leiutas Frank Haven Hall punktkirja-trükimasina. Alates 1960-ndatest aastatest leiti punktkiri olevat väga hästi sobiv ka arvutite jaoks – loodi esimene laialt levinud punktkirjaprinter, 1970-ndatel tehti juba esimesi katsetusi arvutite juhtimisel punktkirja kaudu ning tänaseks on punktkiri IT-vallas võrreldavas staatuses nii mõnegi suure keelega.

Juba arvutiajastusse jääb veel ühe huvitava tehnoloogilise lahenduse sünd – 1976. aastal valmis Raymod Kurzweilil temanimeline lugemisseade, Kurzweil Reading Machine, esimene tehisintellekti kasutav kombinatsioon optilise tekstituvastusega varustatud skannerist ja kõnesüntesaatorist.

Liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimeste jaoks hakati spetsiifilisemaid lahendusi looma 1960-ndatel. Wisconsin-Madisoni Ülikooli uurimiskeskuse TRACE juht Gregg C. Vanderheiden kuulub selle valdkonna pioneeride hulka. Loodud lahenduste hulgas oli näiteks morsesisestiga kirjutusmasin ja palju muud (lähemalt võib vaadata veebist - http://www.vard.org/jour/02/39/6/sup/vanderheiden.html). Arvutivalda jõudsid need vahendid esmalt Apple'i arvutitele (mis on tänini hea ligipääsetavusega), hiljem aga ka DOSi ja Windowsi süsteemidele. Paljukirutud Microsofti kiituseks tuleb öelda, et erivajadustega on enamikus süsteemides püütud arvestada – ka tänastes Windowsides on vastavad seaded täiesti olemas. Windowsile tugevasti konkurentsi pakkuv Linux jäi ses suhtes alguses mõnevõrra toppama (kuna see sai alguse asjatundjate süsteemina ning paraku ei olnud kõrgharitud IT-profi karjäär pikka aega, puuetega inimestele kättesaadav - seega puudus ka otsene kasutajahuvi) kuid käesolevaks ajaks on ka seal päris palju ära tehtud ning vaba tarkvarana on saada juba väga erinevaid tugitehnoloogilisi lahendusi.

Võrk ja erivajadused

Omaette alateemana tuleks mainida Internetti – kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem “proffide asjaks” ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.

Siinkirjutaja käsitles Interneti rolli liikumispuudega inimeste jaoks oma 1999. aastal valminud doktoriväitekirjas. Sealt pärinevad ka kaks järgnevat skeemi – ehkki olukord on sellest ajast saadik veidi paranenud, kehtivad need seosed endiselt.


Viga pisipildi loomisel: Pisipilti ei õnnestu sihtkohas salvestada

Puuetega inimesed nõiaringis


Viga pisipildi loomisel: Pisipilti ei õnnestu sihtkohas salvestada

Nõiaringi lõhkumine – Internet kui kompensatsioonivahend

Jooniselt võib näha Interneti peamisi kompensatoorseid rolle puuetega kasutajate jaoks:

  1. Ligipääsuvahend - Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad – ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus. Eriti tähtis on puuetega inimestele juurdepääs haridusele ja tööhõivele.
  2. Kaugõpe - selleski vallas on Eestis viimased aastad kaasa toonud erinevate virtuaalkursuste ning kaugkoolituslahenduste buumi. Ehkki e-õpe on üha enam levinud, ei tohiks aga seda võimalust vaadata kui vabandust füüsilise ligipääsetavuse unarussejätmiseks.
  3. Kaugtöö – see valdkond on Eestis veel suhteliselt vähe levinud. Eestis domineerib tänini veel kompaktne töömudel – ettevõte või firma asub kindlal aadressil, vahel küll ka mitmes kohas. Töötajad ”käivad tööl”, s.t. viibivad tööajal enamasti ettevõtte asukohas. Ehkki tehniliste vahendite (mobiil- ja andmeside jms) areng on töö iseloomu mõnevõrra muutnud, on üldine pilt jäänud paljuski samaks. Internet aga pakub hoopis teistsuguse mudeli rakendamise võimalust – ”tööl käimine” asendub ”töö tegemisega”, kusjuures nii tööandja kui töötaja füüsiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust. Sedalaadi töömudel on eriti sobiv paljudele liikumispuudega inimestele, kes seniajani on tööotsingutel takerdunud pahatihti just transpordiprobleemi taha.
  4. Poliitika ja avalikkussuhete vahend - Internet kui infokanal on olnud oma ajaloo algusest peale üks maailma demokraatlikumaid nähtusi. Erinevalt ”päris” elust ei mängi võrgus enamasti erilist rolli sotsiaalne staatus, majanduslik seisund ja haridustase - võrk toob esile persooni või grupi selle n.ö. puhtal kujul. Nii ei esine ka puuetega inimeste puhul paljusid tavaelus ette tulevaid probleeme. Seega suurendab Internet paljude vähemusgruppide sõnaõigust (seda kasutavad maailmas agaralt peale puuetega inimeste ka mitmesugused teised vähemusrüh­mad). Niihästi üksikisikut kui gruppi on Internetis märksa raskem ignoreerida. See kõik loob puuetega inimestele head eeldused koondada oma pingutused ”virtuaalsele avalikkusele” ja sealtkaudu ka kogu ühiskonnale. Esimesed head näited on olemas ka Eestist - näiteks on läbiviidud mitmeid puuetega inimeste aktsioone, kus tegevust koordineeriti võrgupõhiselt.
  5. Massimeedium - see punkt on paljus seotud eelmisega, kuid on veelgi mitmetahulisem. Interneti kui meediakanali roll võib alata suure päevalehe võrguversioonist (mida näiteks raske nägemispuudega inimesel on arvuti vahendusel lihtsam lugeda kui paberväljaannet) ja lõpetades üldrahvalike meediakampaaniatega (näiteks mitmel Lääne-Euroopa maal toimunud edukad kampaaniad linnatranspordi muutmiseks ratastoolisõbralikuks).

Internet kui kompensatsioonimehhanism – veel mõned erijooned

Interneti kui meediakanali paindlikkus on puuetega kasutajate jaoks juba iseenesest suureks plussiks – see on odav, kiire ja mitmekülgne infokanal, mis pealegi muutub järjest kättesaadavamaks. Interneti peamine tugevus aga on just tema võimes lõhkuda joonisel 1 kujutatud nõiaringi ja kujundada välja uusi integratsioonimeetodeid ja –mehhanisme. Toome mõned näited.

Virtuaalne ligipääs

Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel. Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb, piisab olukorra tõsiduse mõistmiseks väikesest ekskursioonist Tallinna Lasnamäele või mõnda teise sarnasesse paika). Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta. On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.


Võitlus eelarvamustega

Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, võivad ilmuda uued ja veelgi tõsisemad – psühholoogilised ja vaimsed barjäärid. Eriti endistes totalitaarrežiimiga maades on inimestel siiani säilinud mitmed hirmud ja eelarvamused ”teistsuguste” suhtes. Olukorda raskendab asjaolu, et enamasti on probleem kahesuunaline – vaenulikkuse tajumine ümbritseva ühiskonna poolt on paljudes puuetega inimestes kutsunud esile kapseldumise ja kõige välise tajumise ohuna enesele. Nii on mõnelgi pool kujunenud välja “elukutseliste invaliidide” seltskond, kes konstruktiivse dialoogi asemel ülejäänud ühiskonnaga eelistavad virisemist ja erinevate privileegide nõudmist lihtsalt seetõttu, et nad on puudega.

Selles olukorras võib kommunitatsioonitehnoloogiast, sealhulgas Internetist olla palju abi mõlemale osapoolele - puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis täielikult ignoreerib nende kehalist olukorda, samuti võimaldab see võidelda vanade eelarvamustega ja anda avalikkusele selge ettekujutus puuetest ja vastavast problemaatikast (Eestis alustas selle edukat rakendamist näiteks TTÜ rehabilitatsioonitehnoloogia labor ja Eesti Iseseisva Elu keskus, sama rida on jätkanud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Nägemispuudega Inimeste Fond).

Traditsiooniline ja uus meedia

Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus – tootjalt tarbijale. Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele. Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.

Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse. Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul - kas siis reageerides E-posti teel (veebis mingi tõsise ”pirukaga” hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe. Samalaadsed ”kiirreageeringud” on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis. Ka Internetis kohtab ”sopalehti” või ”Ma vihkan X-i” –stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides. See aga on vesi puuetega inimeste veskile.

Eriti suuureks plussiks on eespoolmainitud Web 2.0 ehk kodanikuühiskonna põhimõttel töötavad veebirakendused. Siia kuuluvad mitmed veebiportaalid, wikid ("wiki" üldmõistena tähendab kasutajate poolt muudetavat veebilehte; tuntuimaks esindajaks on ilmselt Wikipedia), ajaveebid ehk blogid ja mitmed teised sedalaadi lahendused.


Kokkuvõtteks

Nagu nägime, on IT järkjärguline muutumine “raketiteadusest” tavainimese töövahendiks toonud kaasa rea olulisi muutusi erivajadustega inimeste jaoks. Edasine areng aitab loodetavasti veelgi enam üle saada senistest takistusest ja saavutada kõigi kodanike võrdsus olenemata nende kehalisest või vaimsest seisundist.