Iaijutsu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
(ei näidata sama kasutaja 12 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
== Põhitõed ==
== Põhitõed ==


 
Mõned märkused stiili eripärast:
* Lihtne ja tõhus, mitte nii rafineeritud tehnika kui näiteks Muso Shinden-ryu's
* Põhiline asend: tagajala kand on maas, kannad enam-vähem joonel, tagajala laba 45 kraadise nurga all
* Tihti nõjatub asend ette (vrd. Ninpo taijutsu)
* Shomen giri jt. jodanist tulevad löögid algavad otsmiku eest (kiiver ei võimaldanud mõõgaga üle pea tahapoole vehkida) ja tüüpiliselt lõpeb veidi allpool horisontaaltasandit (mõõga kõverusega ots on horisontaaltasandil)
* Põhiline noto (tuppepanek) toimub sirgelt üle käsivarre (mõlemad liikumised  üldiselt sama teed pidi); sayat ei keerata või keeratakse vähe, see liigub poole noto peal mõõgale vastu. Sõrmed moodustavad ümber saya suudme rõnga nii, et üle serva on lisaks nimetissõrmele ka  pool pikka sõrme.


== Kata ==
== Kata ==
11. rida: 16. rida:
* V samm tagasi, mõõk tuleb aeglaselt alla chudanisse (jällegi suure kaarega).
* V samm tagasi, mõõk tuleb aeglaselt alla chudanisse (jällegi suure kaarega).


Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast küljele-alla suunatud chiburit ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole.
Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast lihtsat ja lühikest, küljele-alla suunatud chiburit (vrdl. Muso Shinden -ryu suur ja mitmeosaline) ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole.
 
Kõik katad lõpevad tagasiliikumisega alguskohta (5 väikest sammu, vasak jalg alustab)


Omote no Kata
Omote no Kata
21. rida: 28. rida:


Ura no Kata
Ura no Kata
# [[Hidari Sode Kage]]
# [[Hidari sode kage]]
# [[Migi Sode Kage]]
# [[Migi sode kage]]
# [[Hidari Yami uchi]]
# [[Hidari yami uchi]]
# [[Migi Yami uchi]]
# [[Migi yami uchi]]
# [[Yukidomari]]
# [[Yukidomari]]
# [[Gunshu]]
# [[Gunshu]]
39. rida: 46. rida:
== Kumitachi ==
== Kumitachi ==


== Erinevad mõõgaharjutused ==
;;[[Kihon kumitachi (bokkeniga)]]
 
;;[[Kumitachi]]
=== Nukitsuke/noto ===
 
(Käsmu laager 2004, Kai Koskinen)
 
# Samm ette, horisontaalne nukitsuke (nagu Omote no Kata 2). Ristsamm (vasak jalg astub eest risti üle, vasak jalalaba suunatud võimalikult risti/küljele; parem jalalaba otse, kand maast lahti) ja noto. Uus samm ette jne.
# Sama, aga diagonaalne nukitsuke (Omote 1).
# Sama, aga kote-nukitsuke (nagu Omote 3).
 
=== Kihon kumitachi bokkenitega ===
 
Käsmu laager 2004, Kai Koskinen)
 
# Kesa giri/gyaku kesa giri liikumiselt – algasend mõõgad veidi risti, 4 sammuga lööki (vaheldumisi kesa/gyaku kesa). Taganeja kontrollib distantsi (harjutuse peamine mõte). Natuke nagu kendo kirikaeshi.
# Shomen giri – kesa/gyaku kesa.  Algasend mõõgad ristis, kaitsja langetab mõõga alustamise märgiks gedani. Ründaja vahetab jalga ja võtab jodan kamae, vasak jalg ees (tehnika nagu Omote-katade zanshin). Rünnak: sammuga Shomen giri. Kaitsja liigub kõrvale ja sooritab ülepeakaitse (kord ühele, kord teisele poole) ja ründab vastu – sammuga kesa/gyaku kesa giri (vastavalt poolele). NB! Kesa giri puhul on ees parem jalg, gyaku kesa puhul vasak – kuid eesmine jalg läheb paika kohe sabakiga, vastutehnika ajal liigub vaid tagumine! Ründaja liigub sabakiga piisavalt tagasi, et kaitsja ründetehnika eest läbi lasta – lõppasendiks jääb kesa giri puhul waki kamae (mõõk taga all paremal),  gyaku kesa puhul gyaku waki kamae (mõõk taga all vasakul).
# Kesa/gyaku kesa – kesa/gyaku kesa. Nagu eelmine, kuid rünnak tuleb vaheldumisi kesa giri ja gyaku kesa giri.  Rünnaku suund määrab kõrvaleliikumise suuna – liigutakse samale poole, kust tuli rünnak (kesa giri – vasakule, gyaku kesa – paremale)!
# Tsuki - tsuki. Algasend, kaitsja langetab mõõga nagu eelmistes. Ründaja liigub tsukiga edasi, kaitsja teeb väikese sabaki tagasi, blokeerib mõõgaseljaga (vaheldumisi uchi ja soto uke) ning teeb kontra-tsuki ründaja mõõgateral libisedes (lõpus laseb ründaja mõõga alla, et mitte liigselt segada).
¤ Shomen giri – kaeshi uke (Urakage). Algus nagu 2. ja 3.  Kaitsja laseb mõõga alla, ründaja tuleb shomen giriga. Kaitsja blokeerib tõusva mõõgaga (vaheldumisi kummalegi poole) ja teeb vasturünnaku kesa/gyaku kesaga (samalt poolt kust blokk). Lõpp nagu 2. ja 3.
 
 


=== Shomen giri / jodan uke ===
== Mõõgaharjutused ==


Tehakse palju eri kohtades; enamasti tehakse bokkenitega
[[Harjutusi eri paigust]]


Paarilised seisavad mõõgaulatuse kaugusel vastastikku. Alustaja lööb shomen giri, paariline liigub ülakehaga kõrvale ning kaitseb vaheldumisi ühelt ja teiselt poolt libiseva ülakaitsega. Kohe peale vastase mõõga kõrvalejuhtimist ründab ta omakorda shomen giriga jne. NB! kiirus tuleb valida mõistlik; lõpetamiseks on paarilistel mõistlik teineteisest eemale hüpata.


== Iaijutsu mõisteid ==
== Iaijutsu mõisteid ==
71. rida: 58. rida:


*chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt
*chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt
* chudan kamae - keskmine asend; mõõk ees, tera suunatud vastase kõrile
* gedan kamae - alumine asend; mõõk suunatud põlve kõrgusele
* gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla)
* gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla)
* hasso kamae - õlaasend; selles stiilis on tsuba umbes suu kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles
* jodan kamae - ülemine asend; selles stiilis on tsuba lagipea kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles
* kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga
* kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga
* kesa giri - eeskäe diagonaallõig (paremalt ülalt vasakule alla)
* kesa giri - eeskäe diagonaallõig (paremalt ülalt vasakule alla)
84. rida: 75. rida:
* tsuba - mõõga käekaitse
* tsuba - mõõga käekaitse
* tsuki - torge
* tsuki - torge
* waki kamae - tagumine asend, mõõk on "peidetud" keha taga (suunatud ca 45 kraadi taha-alla)
* zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus
* zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus

Redaktsioon: 22. jaanuar 2007, kell 23:50

Põhitõed

Mõned märkused stiili eripärast:

  • Lihtne ja tõhus, mitte nii rafineeritud tehnika kui näiteks Muso Shinden-ryu's
  • Põhiline asend: tagajala kand on maas, kannad enam-vähem joonel, tagajala laba 45 kraadise nurga all
  • Tihti nõjatub asend ette (vrd. Ninpo taijutsu)
  • Shomen giri jt. jodanist tulevad löögid algavad otsmiku eest (kiiver ei võimaldanud mõõgaga üle pea tahapoole vehkida) ja tüüpiliselt lõpeb veidi allpool horisontaaltasandit (mõõga kõverusega ots on horisontaaltasandil)
  • Põhiline noto (tuppepanek) toimub sirgelt üle käsivarre (mõlemad liikumised üldiselt sama teed pidi); sayat ei keerata või keeratakse vähe, see liigub poole noto peal mõõgale vastu. Sõrmed moodustavad ümber saya suudme rõnga nii, et üle serva on lisaks nimetissõrmele ka pool pikka sõrme.

Kata

NB!! Siin on kirjas ainult püsti tehtavad kataseeriad!

Omote ja Oku -seeriates esineb kata lõpus (enne chiburit) zanshin - valmisoleku säilitamine:

  • V jalg tuleb P juurde, P jalg liigub taha (jalavahetus), samal ajal liigub mõõk suure kaarega jodanisse (aeglaselt!)
  • V samm tagasi, mõõk tuleb aeglaselt alla chudanisse (jällegi suure kaarega).

Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast lihtsat ja lühikest, küljele-alla suunatud chiburit (vrdl. Muso Shinden -ryu suur ja mitmeosaline) ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole.

Kõik katad lõpevad tagasiliikumisega alguskohta (5 väikest sammu, vasak jalg alustab)

Omote no Kata

  1. Kote giri
  2. Nuki kote
  3. Kote kage
  4. Kote uchi
  5. Kote wari

Ura no Kata

  1. Hidari sode kage
  2. Migi sode kage
  3. Hidari yami uchi
  4. Migi yami uchi
  5. Yukidomari
  6. Gunshu

Oku no Kata

  1. Hosomichi
  2. Rengo
  3. Sekka gaeshi
  4. Kono ha gaeshi
  5. Yamabiko
  6. Ransho
  7. Shiho giri

Kumitachi

Kihon kumitachi (bokkeniga)
Kumitachi

Mõõgaharjutused

Harjutusi eri paigust


Iaijutsu mõisteid

  • chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt
  • chudan kamae - keskmine asend; mõõk ees, tera suunatud vastase kõrile
  • gedan kamae - alumine asend; mõõk suunatud põlve kõrgusele
  • gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla)
  • hasso kamae - õlaasend; selles stiilis on tsuba umbes suu kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles
  • jodan kamae - ülemine asend; selles stiilis on tsuba lagipea kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles
  • kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga
  • kesa giri - eeskäe diagonaallõig (paremalt ülalt vasakule alla)
  • kiriage - tõusev lõige
  • kiritsuke - mõõga tõmbamine tupest, sageli on ühtlasi ka esimene vasturünnak
  • kote - ranne
  • men - pea, kiiver (sihtmärgina)
  • noto - mõõga tuppepanek; eri katades ja stiilides erinev
  • nukitsuke - põhiline vasturünnakutehnika katades
  • saya - mõõgatupp
  • shomen giri - ülalt alla ettelõige (enamasti suunatud mitte lagipähe, vaid rangluusse või kaelasoontesse)
  • tsuba - mõõga käekaitse
  • tsuki - torge
  • waki kamae - tagumine asend, mõõk on "peidetud" keha taga (suunatud ca 45 kraadi taha-alla)
  • zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus
Pärit leheküljelt "https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Iaijutsu&oldid=2638"