Iaijutsu: erinevus redaktsioonide vahel
Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
(→Kata) |
WikiHaldur (arutelu | kaastöö) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 14 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
= Hontai Yoshin-ryu iai = | |||
== Põhitõed == | == Põhitõed == | ||
Mõned märkused stiili eripärast: | Mõned märkused stiili eripärast: | ||
* Lihtne ja tõhus, mitte nii rafineeritud tehnika kui näiteks Muso Shinden-ryu's | * Lihtne ja tõhus, mitte nii rafineeritud tehnika kui näiteks Muso Shinden-ryu's | ||
* Põhiline asend: tagajala kand on maas, kannad enam-vähem joonel, tagajala laba 45 kraadise nurga all | * Põhiline asend: tagajala kand on maas, kannad enam-vähem joonel (st asend on küllaltki kitsas), tagajala laba 45-kraadise nurga all | ||
* Tihti nõjatub asend ette (vrd. Ninpo taijutsu) | * Tihti nõjatub asend ette (vrd. Ninpo taijutsu) | ||
* Shomen giri | * Shomen giri jt. jodanist tulevad löögid algavad otsmiku eest (kiiver ei võimaldanud mõõgaga üle pea tahapoole vehkida) ja tüüpiliselt lõpeb veidi allpool horisontaaltasandit (mõõga kõverusega ots on horisontaaltasandil) | ||
* Põhiline noto (tuppepanek) toimub sirgelt üle käsivarre (mõlemad liikumised üldiselt sama teed pidi); sayat ei keerata või keeratakse vähe, see liigub poole noto peal mõõgale vastu. Sõrmed moodustavad ümber saya suudme rõnga nii, et üle serva on lisaks nimetissõrmele ka pool pikka sõrme. | * Põhiline noto (tuppepanek) toimub sirgelt üle käsivarre (mõlemad liikumised üldiselt sama teed pidi); sayat ei keerata või keeratakse vähe, see liigub poole noto peal mõõgale vastu. Sõrmed moodustavad ümber saya suudme rõnga nii, et üle serva on lisaks nimetissõrmele ka pool pikka sõrme. | ||
| 18. rida: | 20. rida: | ||
Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast lihtsat ja lühikest, küljele-alla suunatud chiburit (vrdl. Muso Shinden -ryu suur ja mitmeosaline) ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole. | Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast lihtsat ja lühikest, küljele-alla suunatud chiburit (vrdl. Muso Shinden -ryu suur ja mitmeosaline) ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole. | ||
Omote no Kata | Kõik katad lõpevad tagasiliikumisega alguskohta (5 väikest sammu, vasak jalg alustab). | ||
Veel üks põhimõte: kui vastane on aegsasti näha, lähevad käed mõõgale järk-järgult. Kui vastane ilmub üllatusena (Kote kage, Kote uchi), lähevad käed mõõgale vahetult enne kasutust. | |||
Omote no katat saab teha ka ühe pika seeriana - kõik peale viimase tehakse ilma zanshinita (kohe chiburi) ja notole järgneb kohe uus kataosa. Nurki võib varieerida. | |||
=== Omote no Kata === | |||
# [[Kote giri]] | # [[Kote giri]] | ||
# [[Nuki kote]] | # [[Nuki kote]] | ||
| 25. rida: | 34. rida: | ||
# [[Kote wari]] | # [[Kote wari]] | ||
Ura no Kata | === Ura no Kata === | ||
# [[Hidari | # [[Hidari sode kage]] | ||
# [[Migi | # [[Migi sode kage]] | ||
# [[Hidari | # [[Hidari yami uchi]] | ||
# [[Migi | # [[Migi yami uchi]] | ||
# [[Yukidomari]] | # [[Yukidomari]] | ||
# [[Gunshu]] | # [[Gunshu]] | ||
Oku no Kata | === Oku no Kata === | ||
# [[Hosomichi]] | # [[Hosomichi]] | ||
# [[Rengo]] | # [[Rengo]] | ||
| 43. rida: | 52. rida: | ||
== Kumitachi == | == Kumitachi == | ||
;;[[Kihon kumitachi (bokkeniga)]] | |||
;;[[Kumitachi]] | |||
== Mõõgaharjutused == | == Mõõgaharjutused == | ||
| 51. rida: | 63. rida: | ||
== Iaijutsu mõisteid == | == Iaijutsu mõisteid == | ||
NB! Mõned terminid (peamiselt asendid) on siin laenatud karatest! | |||
*chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt | * chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt | ||
* chudan kamae - keskmine asend; mõõk ees, tera suunatud vastase kõrile | * chudan kamae - keskmine asend; mõõk ees, tera suunatud vastase kõrile | ||
* fudo dachi - laiem diagonaalasend, keharaskus keskel või veidi eespool | |||
* fumikomi - "trampiv" samm (enamasti kiireks hüppeks ettepoole), eesjala põlv tõstetakse kõrgemale kui tavaliselt ja jalg lüüakse hooga maha | |||
* gedan kamae - alumine asend; mõõk suunatud põlve kõrgusele | * gedan kamae - alumine asend; mõõk suunatud põlve kõrgusele | ||
* gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla) | * gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla) | ||
* hasso kamae - õlaasend; selles stiilis on tsuba umbes suu kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles | * hasso kamae - õlaasend; selles stiilis on tsuba umbes suu kohal, tera on suunatud kas üles või ca 45-kraadise nurga all taha-üles | ||
* jodan kamae - ülemine asend; selles stiilis on tsuba lagipea kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles | * jodan kamae - ülemine asend; selles stiilis on tsuba lagipea kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles | ||
* kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga | * kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga | ||
* kesa giri - eeskäe | * kesa giri - eeskäe diagonaallõige (paremalt ülalt vasakule alla) | ||
* kiriage - tõusev lõige | * kiriage - tõusev lõige | ||
* kiritsuke - mõõga tõmbamine tupest, sageli on ühtlasi ka esimene vasturünnak | * kiritsuke - mõõga tõmbamine tupest, sageli on ühtlasi ka esimene vasturünnak | ||
* kokutsu dachi - tahapoole asend (keharaskus tagumisel jalal) | |||
* kote - ranne | * kote - ranne | ||
* men - pea, kiiver (sihtmärgina) | * men - pea, kiiver (sihtmärgina) | ||
* neko ashi dachi - kassiasend; keharaskus tagumisel jalal, eesjalg on kergelt maas, kand üleval | |||
* noto - mõõga tuppepanek; eri katades ja stiilides erinev | * noto - mõõga tuppepanek; eri katades ja stiilides erinev | ||
* nukitsuke - põhiline vasturünnakutehnika katades | * nukitsuke - põhiline vasturünnakutehnika katades | ||
* saya - mõõgatupp | * saya - mõõgatupp | ||
* shiko dachi - lai asend harkis jalgadega, keharaskus keskel ja jalalabad suunatud veidi välja | |||
* shomen giri - ülalt alla ettelõige (enamasti suunatud mitte lagipähe, vaid rangluusse või kaelasoontesse) | * shomen giri - ülalt alla ettelõige (enamasti suunatud mitte lagipähe, vaid rangluusse või kaelasoontesse) | ||
* tsuba - mõõga käekaitse | * tsuba - mõõga käekaitse | ||
| 72. rida: | 90. rida: | ||
* waki kamae - tagumine asend, mõõk on "peidetud" keha taga (suunatud ca 45 kraadi taha-alla) | * waki kamae - tagumine asend, mõõk on "peidetud" keha taga (suunatud ca 45 kraadi taha-alla) | ||
* zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus | * zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus | ||
* zenkutsu dachi - ettepoole asend (keharaskus eesjalal) | |||
Viimane redaktsioon: 16. september 2023, kell 04:24
Hontai Yoshin-ryu iai
Põhitõed
Mõned märkused stiili eripärast:
- Lihtne ja tõhus, mitte nii rafineeritud tehnika kui näiteks Muso Shinden-ryu's
- Põhiline asend: tagajala kand on maas, kannad enam-vähem joonel (st asend on küllaltki kitsas), tagajala laba 45-kraadise nurga all
- Tihti nõjatub asend ette (vrd. Ninpo taijutsu)
- Shomen giri jt. jodanist tulevad löögid algavad otsmiku eest (kiiver ei võimaldanud mõõgaga üle pea tahapoole vehkida) ja tüüpiliselt lõpeb veidi allpool horisontaaltasandit (mõõga kõverusega ots on horisontaaltasandil)
- Põhiline noto (tuppepanek) toimub sirgelt üle käsivarre (mõlemad liikumised üldiselt sama teed pidi); sayat ei keerata või keeratakse vähe, see liigub poole noto peal mõõgale vastu. Sõrmed moodustavad ümber saya suudme rõnga nii, et üle serva on lisaks nimetissõrmele ka pool pikka sõrme.
Kata
NB!! Siin on kirjas ainult püsti tehtavad kataseeriad!
Omote ja Oku -seeriates esineb kata lõpus (enne chiburit) zanshin - valmisoleku säilitamine:
- V jalg tuleb P juurde, P jalg liigub taha (jalavahetus), samal ajal liigub mõõk suure kaarega jodanisse (aeglaselt!)
- V samm tagasi, mõõk tuleb aeglaselt alla chudanisse (jällegi suure kaarega).
Omote ja Oku -seeriad kasutavad tavapärast lihtsat ja lühikest, küljele-alla suunatud chiburit (vrdl. Muso Shinden -ryu suur ja mitmeosaline) ja tavapärast käelt tehtavat notot, Ura-seerias on need erinevad ning zanshini ei ole.
Kõik katad lõpevad tagasiliikumisega alguskohta (5 väikest sammu, vasak jalg alustab).
Veel üks põhimõte: kui vastane on aegsasti näha, lähevad käed mõõgale järk-järgult. Kui vastane ilmub üllatusena (Kote kage, Kote uchi), lähevad käed mõõgale vahetult enne kasutust.
Omote no katat saab teha ka ühe pika seeriana - kõik peale viimase tehakse ilma zanshinita (kohe chiburi) ja notole järgneb kohe uus kataosa. Nurki võib varieerida.
Omote no Kata
Ura no Kata
Oku no Kata
Kumitachi
Mõõgaharjutused
Iaijutsu mõisteid
NB! Mõned terminid (peamiselt asendid) on siin laenatud karatest!
- chiburi - mõõga puhastamisliigutus (katade lõpus), tehakse eri katades ja stiilides erinevalt
- chudan kamae - keskmine asend; mõõk ees, tera suunatud vastase kõrile
- fudo dachi - laiem diagonaalasend, keharaskus keskel või veidi eespool
- fumikomi - "trampiv" samm (enamasti kiireks hüppeks ettepoole), eesjala põlv tõstetakse kõrgemale kui tavaliselt ja jalg lüüakse hooga maha
- gedan kamae - alumine asend; mõõk suunatud põlve kõrgusele
- gyaku kesa giri - tagakäe diagonaallõige (vasakult ülalt paremale alla)
- hasso kamae - õlaasend; selles stiilis on tsuba umbes suu kohal, tera on suunatud kas üles või ca 45-kraadise nurga all taha-üles
- jodan kamae - ülemine asend; selles stiilis on tsuba lagipea kohal, tera on suunatud ca 45-kraadise nurga all taha-üles
- kaeshi uke - "pühkiv", kõrvalesuunav kaitsetehnika tõusva mõõgaga
- kesa giri - eeskäe diagonaallõige (paremalt ülalt vasakule alla)
- kiriage - tõusev lõige
- kiritsuke - mõõga tõmbamine tupest, sageli on ühtlasi ka esimene vasturünnak
- kokutsu dachi - tahapoole asend (keharaskus tagumisel jalal)
- kote - ranne
- men - pea, kiiver (sihtmärgina)
- neko ashi dachi - kassiasend; keharaskus tagumisel jalal, eesjalg on kergelt maas, kand üleval
- noto - mõõga tuppepanek; eri katades ja stiilides erinev
- nukitsuke - põhiline vasturünnakutehnika katades
- saya - mõõgatupp
- shiko dachi - lai asend harkis jalgadega, keharaskus keskel ja jalalabad suunatud veidi välja
- shomen giri - ülalt alla ettelõige (enamasti suunatud mitte lagipähe, vaid rangluusse või kaelasoontesse)
- tsuba - mõõga käekaitse
- tsuki - torge
- waki kamae - tagumine asend, mõõk on "peidetud" keha taga (suunatud ca 45 kraadi taha-alla)
- zanshin - üldterminina "valmisolekuseisund", iaijutsus kontrollivad liikumised mõnede katade lõpus
- zenkutsu dachi - ettepoole asend (keharaskus eesjalal)
