Kuidas vaba tarkvaraga äri tehakse

Allikas: KakuWiki
Redaktsioon seisuga 11. märts 2007, kell 14:43 kasutajalt Kakk (arutelu | kaastöö)
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Moto: Any sufficiently advanced technology is indistinguishable from magic - Arthur C. Clarke


Häkkerid ja äri

Nagu ajaloost näha, olid need kaks alguses üksteisest üsna kaugel. Algne MIT häkkerikultuur pärines akadeemilisest ja hipilikust keskkonnast, kus rahade eest hoolitsesid teised inimesed. Nii mõjus ka äri sissetung 80. aastate alguses ning kahe firma loomine (LMI ja Symbolics) üsna suure pöördena. Mitmed häkkerid võtsid omaks tavapärase ameerikaliku ärikultuuri, vähesed mässajad eesotsas Richard Stallmaniga üritasid tulutult mõnda aega selle vastu võidelda. Ent isegi äriskeptikust Stallman elas pikka aega oma tarkvara müügist (algul Emacs, hiljem GCC) ning luues 1989. aastal vaba tarkvara põhilise juriidilise aluse GPL litsentsi näol, lähtus ta põhimõtteliselt äritegevuse lubatavusest (paljud teised idealistlikumad tarkvaraloojad kasutasid litsentse, mis keelasid äri tegemise). Seega - ehkki häkkerikultuur võõristab klassikalist ameerikalikku 'free-for-all'-äritegemist, ei ole ta juba algusaegadest peale äritegemise vaenlane. Küsimus on pigem selles, kuidas äri tehakse - ja selles osas on häkkerlik lähenemine Microsofti omast üsna erinev. Kuid eriti internetiajastu saabudes muutus selgemaks, et häkkerlik ärimudel sobib väga paljudel juhtudel isegi enam kui ärivara oma - tänaseks on mitmed suurfirmad häkkerliku äriviisi kas otseselt üle võtnud (Red Hat, üha enam ka Sun, Novell ja IBM) või siis sellest omapoolseid tuletisi tekitanud.

Katedraal ja turg

27. mail 1997 kandis Eric S. Raymond Linux Kongressil ette oma essee "The Cathedral and the Bazaar". See põhjustas laialdast vastukaja ning pani aluse vaba tarkvara arendusmudelite lähemale uurimisele (muuhulgas sai see ka üheks otsustavaks stiimuliks Netscape'i lähtekoodi avalikustamisele samal aastal). Ühes peamiseks tähelepanekuks oli pealkirjas toodud võrdlus kahest erinevast tarkvaraarenduse viisist:

  • Katedraal - klassikaline tarkvara elutsüklit rangelt järgiv arendus, kus kogu protsess sarnaneb suurehitise loomisele. On kindel arendajate seltskond, kindel tööjaotus, projektid ja tööplaanid ning ajakava.
  • Turg - Linuxiga laiemalt levima hakanud arendusmudel, kus projekt saab alguse kasutajate konkreetsetest vajadustest, sihid võivad töö käigus edasi areneda ja muutuda, arendajate seltskond on ebapüsiv ja võib töö käigus tublisti muutuda (ehkki tüüpiliselt on olemas mingisugune tuumik - selleks võib väiksema projekti puhul olla ka üksnes projektijuht).

Tähelepanuks: kuigi katedraalimudel assotsieerub tänapäeval eeskätt omandvaraga (ja turumudel avatud lähenemistega), kasutasid paljud varajased vabad projektid ka katedraalimudelit (näiteks Stallmani loodud Emacs ja GCC - tegelikult kogu GNU projekt). Ja veel: kuigi mitmed lugejad peavad katedraali ja turu vastandamist samaväärseks omandvara ja vaba tarkvara vastandusega, oli Raymondi algne kirjutis suunatud just vaba tarkvara arendusele.

Raymondi põhiargument on "piisav hulk silmapaare leiab kõik programmivead". Ehkki paljud (eeskätt andmeturbega tegelejad) on seda väidet kritiseerinud kui mõnevõrra ühekülgset, on see pikka aega olnud heaks argumendiks kogukondliku arendusmudeli eelistamise kasuks - enamikul juhtudel peab see ilmselt paika.

Veel üks tähelepanek Raymondilt - turumudel eeldab teatavat tuumprojekti. Täiesti nullist alustamiseks see eriti ei sobi: ka Linus Torvalds lasi oma Linuxi esmaversiooni välja ise ning alles siis siirdus turumudelile. Raymondi sõnutsi peab tuumprogramm a) töötama ning b) suutma veenda uusi tulijaid oma arengupotentsiaalis.