Noppeid IT ajaloost: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: KakuWiki
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
=== Alguses... ===
Mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)
Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli [http://webhome.idirect.com/~totton/abacus/ abakus] (ja sellest hiljem kujuenud arvelaua eri variandid), mida tunti Egiptuses juba 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.
1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.
1623 ehitas saksa leidur [http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Schickard.html Wilhelm Schickard] kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitab hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi [http://www.macs.hw.ac.uk/~greg/calculators/pascal/About_Pascaline.htm Pascaline] ja veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).
1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud matemaatik ja anglikaani vaimulik [http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Oughtred.html William Oughtred], kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslane Amedeé Mannheim.
1705. aastal avaldab saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku).
1800 ehitab prantsuse kangur Jacquard [http://www.coe.uh.edu/courses/cuin7317/students/museum/slong.html esimese programmeeritava tööstussüsteemi] - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.
1822 ehitab [http://projects.exeter.ac.uk/babbage/ Charles Babbage], üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "diferentsiaalmasina" (Differential Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti - tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega [http://www.agnesscott.edu/lriddle/women/love.htm Ada Augusta Byron] (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.
1837 leiutab Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutab [http://www.geocities.com/CapeCanaveral/8341/index.htm sir Charles Wheatstone] (laia profiiliga leidur, muuhulgas leiutas ka kontsertiina ehk väikese lõõtspilli) esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.
1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase [http://home.comcast.net/~wtodhner/calcs.html Willgodt Theophil Odhneri aritmomeeter], mille üht edasiarendust teab Felixina ka eestlaste vanem põlvkond.
1889 patenteerib  [http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/builders/builders_hollerith.html Herman Hollerith] elektrilise tabulaatormasina, mis loeb andmeid perfokaartidelt. Masin leiab kasutust USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitub hiljem 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 võtab liitunud firma nimeks International Business Machines ehk lühemalt [http://www.ibm.com IBM].
1926 patenteeritakse pooljuhttransistor.
1936 leiutatakse [http://www.dvorak-keyboard.com/ Dvoraki klaviatuur] - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.
Esimene arvuti
Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:
a) [http://www.seas.upenn.edu/~museum/index.html ENIAC] (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.
b) [http://www.cs.iastate.edu/jva/jva-archive.shtml ABC] (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu (näiteks ei olnud ABC programmeeritav).
c) [http://www.tnmoc.org/ Colossus] - käivitati 1942 Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - teda kasutasid [http://www.bletchleypark.org/ Bletchley Parki] dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat...
d) [http://www.zib.de/zuse/English_Version/index.html Konrad Zuse] looming 30. aastate Saksamaal. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1986-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada....
=== Kiviaeg ===
=== Kiviaeg ===



Redaktsioon: 18. juuni 2009, kell 12:49

Alguses...

Mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)

Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus (ja sellest hiljem kujuenud arvelaua eri variandid), mida tunti Egiptuses juba 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.

1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.

1623 ehitas saksa leidur Wilhelm Schickard kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitab hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline ja veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).

1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud matemaatik ja anglikaani vaimulik William Oughtred, kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslane Amedeé Mannheim.

1705. aastal avaldab saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku).

1800 ehitab prantsuse kangur Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.

1822 ehitab Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "diferentsiaalmasina" (Differential Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti - tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega Ada Augusta Byron (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.

1837 leiutab Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutab sir Charles Wheatstone (laia profiiliga leidur, muuhulgas leiutas ka kontsertiina ehk väikese lõõtspilli) esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.

1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase Willgodt Theophil Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust teab Felixina ka eestlaste vanem põlvkond.

1889 patenteerib Herman Hollerith elektrilise tabulaatormasina, mis loeb andmeid perfokaartidelt. Masin leiab kasutust USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitub hiljem 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 võtab liitunud firma nimeks International Business Machines ehk lühemalt IBM.

1926 patenteeritakse pooljuhttransistor.

1936 leiutatakse Dvoraki klaviatuur - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule. Esimene arvuti

Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:

a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.

b) ABC (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu (näiteks ei olnud ABC programmeeritav).

c) Colossus - käivitati 1942 Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - teda kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat...

d) Konrad Zuse looming 30. aastate Saksamaal. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1986-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada....

Kiviaeg

1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.

1945. (mõnedel andmetel 1947. - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne naisprogrammeerija Grace Murray Hopper leiab Harvard Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit said alguse ka terminid debug ja debugger.

1948 luuakse UNIVAC, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerivad Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused pärinevad juba eelnevast aastast).

1950 saavad esimese arvuti nimega [MESM] valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas režiimi rumalus olulisel määral tehnika arengut - seda isegi hoolimata asjaolust, et NL tipptasemel spionaaživõrk suutis Läänest värvatud naiivsetest vasakpoolsetest "kasulike idiootide" abil ära näpata märkimisväärse osa tehnikasaladustest). Samal aastal sõnastab briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.

1954 hakkab Texas Instruments tootma transistoreid kommertstootena ning 1956 luuakse esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer).

1958 töötatakse Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.

1960 avab IBM New Yorkis esimese automatiseeritud tehase transistorite tootmiseks.

1963 - Douglas Engelbart patenteerib arvutihiire.

1964 luuakse Dartmouthi kolledzhis BASIC, tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud MS Visual Basicu vormis). DEC loob esimese eduka miniarvuti PDP-8.

1966 töötab IBM välja esimese ketassalvesti.

1967 teeb IBM esimese flopiketta.

1968 demonstreerib Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. Robert Noyce ja Graham Moore panevad aluse Intel Corporationile.

1969 jääb ajalukku mitme olulise sündmusena. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - luuakse esimene pakettsidevõrk nelja USA ülikooli vahel. Asutatakse AMD (Advanced Micro Devices Inc.). AT&T töötab välja Unixi. Xeroxi laborites töötatakse välja laserprinteri põhimõtteline skeem. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule ning Linus Torvaldsi-nimelise poisi sündimist Helsinkis.

1970. Xerox asutab PARC-i (Palo Alto Research Center).

1971 töötab Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võtab kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta. Pronksiaeg

1972. Intel teeb valmis esimese 8-bitise mikroprotsessori 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Luuakse ATARI firma, mis toob turule esimese kommerts-videomängu Pong. William H. Gates III ja Paul Allen loovad oma esimese firma nimega Traf-O-Data. Esitletakse uudseid 5,25 -tolliseid diskette.

1973. Gary Kildall kirjutab PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Esmakordselt mainitakse trükisõnas mikroarvutit. Bob Metcalfe töötab välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni. [L] IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa vintpüssimudeli järgi "30-30") saab aluseks kõigile teistele "vintidele".

1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie saab valmis C (Brian Kernighani rolli üle vaieldakse; arendus algas 1969. aastal).

1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutavad oma BASICu ja hakkavad seda litsentseerima. Traf-O-Datast saab Microsoft (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustab esimest kantavat arvutit. Ilmuma hakkab ajakiri "Byte". USA-s avatakse esimene arvutite jaemüügikett "Computer Store".

1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutavad Apple'i ja hakkavad oma Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajatel endal kokkupanemiseks. Wang toob turule oma tekstiprotsessori, mis on kirjutusmasina ja arvuti omalaadne hübriid. Asutatakse US Robotics. Intel ja AMD sõlmivad ühilduvuskokkuleppe.

1978. Intel tutvustab 4,77 MHz 8086 protsessorit. Asutatakse Hayes Microcomputer Products, tuntud modemitootja.

1979. Ilmub VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Asutatakse Seagate ja 3Com. Tutvustatakse IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.

1980. Microsoft proovib luua AT&T Unixist (!!!) 8086-versiooni ja tuleb lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastab Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma projekti oma operatsioonisüsteemi loomiseks ning hakkab seda endale kauplema. Projekti nimeks on algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peab MS läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Seagate toob turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony töötab välja 3,5-tollise disketi. Intel tutvustab 8087-matemaatikaprotsessorit ning Philips ja Sony töötavad välja CD-audiostandardi.

1981. Microsoft saab korporatsiooniks ning omandab (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuleb esimene IBM PC, mida alguses pakutakse kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldab andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel. Asutatakse Silicon Graphics. Intel ja AMD jätkavad endiselt koostööd protsessorite vallas. Rauaaeg

1982. Intel tutvustab 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustatakse algselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft toob turule MS-DOS 1.1 ja saavutab sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Asutatakse Sun ja Adobe, ilmub ka SunOS 1.0 (tänase Solarise esivanem). Ilmub esimene IBM PC kloon. Mouse Systems hakkab pakkuma IBM PC-le mõeldud hiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läheb ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti.

1983. IBM toob turule PC XT , Apple vastab omalt poolt Lisa ja IIe väljalaskmisega (Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustab Windowsi algvarianti. Asutatakse Compaq, Borland ja Electronic Arts. Wang loob SIMM- mälumooduli. Bjarne Stroustrup töötab välja C++. Tarkvaraturule ilmuvad Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane), Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. Richard M. Stallman alustab GNU projekti ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - vaba tarkvara algus.

1984. IBM laseb välja PC AT, IBM Portable PC ning EGA graafikaadapteri. Philips hakkab tootma PC-dele CD-ROM-e. Silicon Graphics alustab võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP toob turule LaserJet -printeriseeria. MIT-is töötatakse välja X Window System (seega on praeguseni Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond üksjagu vanem kui MS Windows).

1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkub (lüüakse minema?) firmast ja asutab NeXT Inc-i. Microsoft üllitab Windows 1.0

1986. IBM PC AT saab 8 MHz protsessori. Microsoft annab välja MS-DOS 3.2.

1987. Sun tutvustab SPARC-tööjaama, IBM demonstreerib 20 MHz taktsagedusega 386 PC-d. IBM loob PC-DOS 3.3, Microsoft toob turule Windows 2.0 ja Windows/386, ühiselt tuuakse avalikkuse ette uus operatsioonisüsteem OS/2. Ilmub VGA graafikastandard. Inteli ja AMD rahumeelne koostöö saab otsa - toimub esimene kohtuvaidlus.

1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX. SCSI-liidesestandard leiab ametlikku tunnustust. Microsoftilt ilmub MS-DOS 4.0. Spectrum Holobyte paneb aluse ühe tuntuima arvutimängu - Tetrise võidukäigule (üht selle klooni mängis siinkirjutaja samal aastal eestikeelsena Totruse nime all; peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi). Asutatakse Creative Labs (tuntud eelkõige SoundBlaster-tooteseeria järgi). HP alustab DeskJet -printeriseeria tootmist.

1989. Intelilt ilmub 486-protsessor. Pannakse alus PCMCIA standardile. Creative Labs toob turule SoundBlasteri.

1990. Ilmub MS-Windows 3.0 - seeria esimene arvestatav toode. IBM töötab välja XGA graafikastandardi. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabaneb täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna BSD Unixite näol.

1991. Linus Torvalds saadab uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendab Windowsi ja OS/2 ideid segades välja Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. SunOS muutub Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe'ist saab esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc-st esimene värviskanner. Intel tutvustab PCI-siinistandardit. Internetti lubatakse kasutada kommertseesmärkidel - algul tekib E-turundus, siis ka E-kaubandus ja E-äri.

1992. Microsoftilt ilmub Windows 3.1. William H. Gates tunnistatakse USA rikkaimaks inimeseks.

1993. Intel esitleb Pentium-protsessorit. Pinnacle Micro esitleb CD-R-i. Microsoftilt ilmub NT 3.1. Windowsi tarkvara müügimaht ületab esmakordselt DOS-i oma. Mitme suurfirma ühistööna töötatakse välja Plug-and-Play standard. Berkeley ülikooli Unixi-variandist nimega BSD arenevad umbes ühel ajal välja FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD, tänaseni üsna edukad vabad Unixi kloonid.

1994. Ilmub Windows 3.11 (for Workgroups), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid) ja viimane MS-DOS: 6.22. Apple töötab välja QuickTime -multimeediastandardi. Luuakse Netscape 1.0. Motorola, Apple ja IBM üritavad luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Iomega töötab välja ZIP-kettad. Intel tunnistab, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril on probleeme ujukomatehetega. Ilmub USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.

1995. Microsoft teeb Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandab nn. brauserisõja. Intel toob turule P6 (Pentium Pro) protsessori. Microsoftilt ilmub Windows 95, Office 95 ja NT 3.51. DVD-standardi esmatutvustus. Alguse saavad kaks tänaseks väga levinud ühendusstandardit IEEE 1394 (FireWire) ja USB.

1996. Microsoftilt ilmub NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna toob MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri v2.0.

1997. Microsofti monopoli-kohtuasja algus.

1998. Intelilt ilmub Pentium II -protsessor. Microsoft annab välja Windows 98. Netscape kuulutab oma Navigatori lähtekoodi vabaks, aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära. Apple toob välja iMac-i ja jõuab üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri buumi algus. USB 1.1 standard leiab laia kasutajaskonna ning sellest saab pikkamööda üks valitsevaid välisseadmete ühendusviise.

1999. Intel tutvustab Pentium III -protsessorit, AMD vastab Athloniga. Microsofti kohtuasi jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis Windows 2000.

2000. Y2K "Suur pauk" jääb siiski olemata. Protsessorite taktsagedused ületavad 1 GHz. Välja tuleb senisest kiirem USB 2.0. Win 2000 tuleb välja üsna augulisena, SP-1 parandab ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmub ka Windows ME, ilmselt seni kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. WordPerfect Office 2000 for Linux on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett.

2001. Protsessori taktsagedused lähevad üle 2 GHz, Tarkvaraturul jätkub Microsofti ülemvõim (ilmub Win XP ja Office XP), kuid Linuxi kontorirakendused muutuvad üha enam tõsiseltvõetavamateks. StarOffice muutub kommertstooteks, millele luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice.org. Macintoshi versioon X sulatab kokku traditsioonilise Maci ja Unixi.

2002: Neti jaoks pole mõneski kohas enam traate vaja. Tshiili ja hiljem ka Venetsueela näitavad MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Eestis toob BSA kampaania "Ära riski - ela pingevabalt" Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid jõuavad tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi. Microsoft alustab peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.

2003: Wireless-võrgud levivad kiiresti, ka püsiühenduste hulk kasvab - kuid juba on näha ka asja pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkub - Microsoft kaotab SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkab kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Vastiku liigutusega saab hakkama SCO, kelle kehv finantsseis viib väljapressimise teele - alustatakse protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks pakutakse soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Kaheaastaseks saanud Openoffice.org hakkab riigiasutustes MS Office'ile tõsist konkurentsi pakkuma (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmub Linuxi uus 2.6 kernel, millega paraneb tublisti uute väljundseadmete tugi. Aasta algupoole GPRS-vaimustusele tõmbavad sidefirmad hinnatõusuga vee peale. Uus laiatarbe-Windows viibib (tõsi, 2003 Server ilmub enam-vähem plaanipäraselt), Microsoft leiab vabanduse - tegelikult teeme suuremaid muudatusi, kui alguses plaanisime,

2004: SCO'l kipub aur otsa saama (2.4 kernel, kaebuste põhiohver, hakkab ka vaikselt minevikku vajuma). Euroopas käib lahing tarkvarapatentide ümber, Richard Stallman käib Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas. Microsoft teeb Eestile "soodsa pakkumise". Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod, Sun loob Solarise vaba variandi OpenSolaris. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab välja tulles omajagu auke ja keerab nässu hulga installatsioone (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad), Longhorn aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal saavad mitmed võrguäriga tegelevad firmad väljapressimiskirju peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt; nõutakse raha ja keeldujate võrgusüsteemid lubatakse halvata. Endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.

2005 - Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt (lubatakse 2006. aasta alguses). Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le. Linuxi maailmas teeb kiire tõusu uustulnuk Ubuntu Linux. Asutatakse YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused.

2006 - märtsikuus üritavad tarkvarapatentide pooldajad veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lase end enam lollitada. Pahavarauputus Windowsi peal jätkub. Windows Vista hakkab viimaks valmima. Bill Gates teatab, et loobub kahe aasta jooksul järk-järgult põhikohaga tööst Microsoftis.

2007 - Vista tuleb aasta algul välja, reaktsioonid on erinevad. Kevade poole oodatakse Euroopas uut suuremat patendilahingut, see aga jääb esialgu tulemata - aasta sisse aga jäävad mitmed madinad MS OpenXMLi vormingu ümber, mida too üritab kõrvuti OpenDocumentiga standardina läbi suruda. MS Office 2007 toob kaasa mitmeid uuendusi, kuid ka tavakasutajate kriitika pälvinud uue väljanägemise ja uue failivormingu, mis eelmiste samalaadsete liigutustega ettevaatlikuks tehtud tarbijaid üksjagu häirib. Eestit raputavad aprillimadinad ning nendega kaasnevad DDOS-rünnakud, esialgu pääseb riik suhteliselt kergelt. Aasta lõpupoole osutub MS Vista suurimaks konkurendiks hoopis Windows XP, mis on saavutanud suure leviku ega taha uuele tulijale kohta vabastada. Linuxi maailmas jätkub Ubuntu valitsemine. Kurikuulus SCO protsess näib viimaks läbi saavat, firma saab IBM-ilt kohtus lüüa.

2008 - aasta algul jätkub sõdimine OOXML vs ODF, mais aga teatab Microsoft ODF ametlikust toetamisest MS Office 2007 Service Pack 2-s, samas kui vahepeal suure lärmiga ISO standardiks saanud OOXML jõuab täiel määral MS Office'isse alles Office 14-ga (kavandatav ilmumisaeg 2009 lõpp või 2010 algus). Aprillis ilmub Ubuntu järgmine pika toega versioon 8.04 LTS, mis saab üksjagu kriitikat ebaküpsuse eest. Bill Gates loobub täistöökohast Microsoftis ja pühendab põhijõu enda heategevusfondile. XP on endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetab viimaks XP müügi uutele arvutitele. Eestis jõuab suure meediakära saatel turule Apple'i iPhone. Gruusias toimub sõjaline konflikt, millele eelnevad ja kaasnevad samalaadsed ründed kui need, mis toimusid aasta eest Eestis.