The Story of Cyberspace

Allikas: KakuWiki
Redaktsioon seisuga 19. august 2015, kell 15:53 kasutajalt WikiHaldur (arutelu | kaastöö)
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti


UNDER DEVELOPMENT


For starters

If we ask a random guy about Internet, chances are that his reply would be in the vein of "a cool thing for hanging with friends, reading news and downloading stuff - it was built sometime around 1990 or so". Somebody would probably mention just the F-word (Facebook, that is).

But Internet is older, larger, and more colourful and controversial than just that. It is a communication channel, a mass medium, a fantasy world and a free-for-all arena. As any powerful tool, it can be used for good and evil alike - as we can see later, it can help people in sometimes surprising ways, yet give ground to nasty amounts of superficiality, irresponsibility and cruelty.


Main services

Starting with the most obvious that is often mistaken for 'Internet' by commoners - the World Wide Web or WWW, the hypertext network. What started out as a plain text system suitable for connecting research documents, gradually added new possibilities in graphics and multimedia, largely taking over many roles of previously used services (e.g. as a communication channel - blogs, wikis and social networking sites are technically all just web pages. Or information search - old services like Archie or Gopher were gradually replaced by Google and others). As the backbone of today's information society, Web interfaces can be used to set up home electronics, do car diagnostics or sell stock options.

Then there is the real oldtimer - E-mail. Born half by accident as a side product of data transfer and remote login, it was the main service of Internet for a long time and has not given up much of that - an e-mail address on a calling card is as self-explanatory as a phone number. In addition, it gave rise to early Internet communities in the form of mailing lists, and later, Usenet.

Sometimes people say "But how was stuff downloaded before the Web?". Using FTP, of course. While it is integrated with Web interfaces in many modern systems, it is still in use as a separate service as well - albeit mostly in its newer, more secure forms (SFTP, FTPS). In addition, P2P services can also considered descendants of FTP[1].

Remote access protocols like Telnet or rlogin also date back to the era of room-sized computers - computers were scarce and expensive, many facilities had to use more powerful machines remotely over distance. With the advent of PCs, Telnet allowed access to large Unix machines from a home PC, many applications that nowadays use the Web were initially available over Telnet (e.g. search engines). Telnet was also the way to log into early chatrooms, talkers and MUDs. Just like FTP, more secure alternatives like SSH have largely replaced original Telnet by now.

Usenet ...

Finally, there was a number of services allowing real-time communication between users.

Võrgusuhtluse teema alla mahub nii omaette protokollina tekkinud IRC, juba mainitud jututoad ning ICQ, AOL, MSN ja teised messenger-tüüpi paketid (mis suretasid omal ajal välja Interneti jututoad ning tänaseks on taandunud omakorda uuemate lahenduste ees), lisaks veel samaotstarbelised veebirakendused. Ühiseks nimetajaks on reaalajalise suhtlemise võimaluse pakkumine üle Interneti. Sellest teemast aga räägime lähemalt järgmises loengus uue meedia juures.


Kujunemislugu

Erinevad autorid loevad Interneti ajaloo algust eri sündmustest. Mõned (nagu Gromov) leiavad, et algus sai tehtud <a href="http://www.atlantic-cable.com">Atlandi-aluse telegraafikaabli</a> paigaldamisega 1866 (tegelikult paigaldati esimene kaabel juba 1858. aastal, kuid see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aasta kaablid seevastu olid kasutusel üle 100 aasta). Teised (Moschovitis jt) mainivad tänase küberkultuuri esiisadena ameerika raadioamatööre I maailmasõja päevilt - sõna <a href="http://www.catb.org/~esr/jargon/html/entry/hacker.html">"häkker"</a> tähistas esialgu just neid tehnikafänne, kes USA armee raadiosidet pealt kuulasid ja segasid; ka tänaste andmekaitseseaduste esivanem, USA 1927. aasta <a href="http://showcase.netins.net/web/akline/1927act.htm">Radio Act</a>, sätestas ühe peamise eesmärgina nende ohjeldamise. Kolmandad leiavad, et kogu protsessi vallandas NL poolt 1957. aastal kosmosesse saadetud "Sputnik 1", mis põhjustas ameeriklastes paraja ärevuse ja sundis tunduvalt forsseerima teadusuuringuid.

Tänasele Internetile iseloomulikke nähtusi ja termineid võime sellest varasemast ajastust leida teisigi. Mõned näited Moschovitise raamatust:

  • 1938 - esimene suur meediamull. <a href="http://www.capitalcentury.com/1938.html"> Orson Wellesi kuuldemäng "Maailmade sõja" ainetel</a> kirjeldas marslaste sissetungi New Jersey osariiki, millele järgnes kohutav paanika. 30. aastateks oli USA-s välja kujunenud kommertsraadio, puudusid aga selle kasutamise reeglid.
  • 1947- Grace Murray Hopper, Harvardi Mark II programmeerija, leiab arvuti vigaste tulemuste põhjuse - <a href="http://www.pbs.org/wgbh/aso/databank/entries/btmurr.html"> arvuti releedesse kinnijäänud koi</a>. Logisse läheb sissekanne "The first actual case of a bug being found" - alguse saab uus termin (maakeeli ka "puuk"; lisandusid ka vastavad terminid puukide eemaldamise (debugging) ja selleks ettenähtud vahendi (debugger) jaoks).

Veel võib tänase Interneti mitmeid ideid leida näiteks Vannevar Bushi visionäärlikust kirjutisest <a href="http://www.theatlantic.com/doc/194507/bush" title="Vannevar Bush - As We May Think">As We May Think"</a>, mis ilmus 1945. aastal ja kus ta nägi ette Memexi-nimelist süsteemi, mis põhines mikrofilmitehnoloogial, kuid mille toimemehhanism sarnanes paljus tänase veebi omale. Norbert Wieneri 1948. aastal ilmunud raamat Cybernetics pani aluse uudsele teadusele - küberneetikale, mis ühendas erinevate olemasolevate teadusharude lähenemisi kommunikatsiooni ja juhtimise erinevate probleemide uurimisel. 1956. aasta suvel hilisemate arvutivaldkonna pioneeride John McCarthy ja Marvin Minsky eestvõttel toimunud <a href="http://www-formal.stanford.edu/jmc/history/dartmouth/dartmouth.html" title="Dartmouthi konverents">Dartmouthi tehisintellektikonverentsil</a> sõnastati esmakordselt väide tehnoloogia eksponentsiaalsest arengust (ka "tehisintellekti" mõiste pärineb samast ajast). Veel üheks oluliseks algaegade sündmuseks peetakse J.C.R. Licklideri 1960. aasta artiklit <a href="http://groups.csail.mit.edu/medg/people/psz/Licklider.html" title="Man-Computer Symbiosis">Man-Computer Symbiosis</a> ning meile juba tuttava Douglas Engelbarti kaks aastat hiljem ilmunud tööd <a href="http://www.bootstrap.org/augdocs/friedewald030402/augmentinghumanintellect/ahi62index.html" title="Augmenting Human Intelligence">Augmenting Human Intelligence: A Conceptual Framework</a>.

Praktilise alguse koha pealt on aga enamik autoreid ühel meelel - selleks loetakse "Sputniku" stardi järgset USA riigikaitsealaste uuringute forsseerimist 50. aastate lõpul. 1958 võeti vastu <a href="http://ishi.lib.berkeley.edu/cshe/ndea/ndea.html">National Defense Education Act</a> - riigi finantseeritud õppelaenuprogramm kaitsesfääri teadlaste väljaõppeks. 1959. aastal eraldati selleks 5 miljardit dollarit, 1964. aastaks oli summa kerkinud 13 miljardile. Selle programmi abil rahastatud organisatsioonide hulka kuulus ka <a href="http://www.dei.isep.ipp.pt/docs/arpa--1.html">Advanced Research Projects Agency (ARPA)</a> - USA tollaste parimate ajude ühendus, mis pidi leidma tehnoloogilise kaitsekilbi kardetud kosmilise rünnaku vastu (tõsi, varsti lisandus NASA ja tekkis võistlus finantside pärast, mis ARPA võimalusi mõnevõrra kärpis). Alustati uuringuid erinevaid kaitsekompleksi osi ühendava võrgu loomiseks, mille tähtsaimaks, kohe alguses sisse programmeeritud omaduseks oleks võime "töötada ka poolsurnuna" - võrk pidi suutma säilitada oma funktsionaalsuse ka NL raketirünnaku järgselt. Leidub ka allikaid, kes eitavad militaarse idee põhirolli Võrgu loomises, kuid enamik tundub siiski seda mõtet pooldavat.

Lahendus, mille esmase teooria formuleeris <a href="http://www.lk.cs.ucla.edu/">dr. Leonard Kleinrock</a> MIT-is 1961. aastal ning algse praktilise realisatsiooni esitas <a href="http://www.rand.org/publications/RM/RM3420/">Paul Baran</a> 1964. aastal, seisnes lühidalt järgmises. Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks (mida hiljem hakatakse nimetama pakettideks). Iga tükk, millele on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks.

Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. Sellest ajast pärineb ka tuntud <a href="http://livinginternet.com/i/ii_arpanet.htm">kirjeldus</a>, kuidas California Ülikooli (UCLA) professor Kleinrock ja tema tudengid üritasid end Stanfordi arvutisse logida:

"Panime ühenduse käima", meenutab prof. Kleinrock, "sisestasime tähe L ja

küsisime kolleegidelt: "Kas te näete L-i?" "Jah, näeme", tuli vastus. Siis sisestasime O ja küsisime jälle: "Kas te näete O-d?" "Jah, näeme", vastati jällegi. Siis sisestasime

G ja masin kukkus kokku..."

Hipiaja kõrgpunktis sündinud ARPAnet kujunes paljus välja tänu noorte, "karvaste" ja hakkajate entusiastide tööle. Ehkki töös osales nimekaid professoreid, andsid ARPAnetile ja ka hilisemale Internetile näo just õpipoisid - peamiselt tudengid, kes väsimatult uusi ideid genereerisid ja neid katsetasid. Siit on alguse saanud Internetti kui omalaadset ühiskonda iseloomustav vabameelsus, vastuseis igasugusele kontrollimispüüdele (neid võrku iseloomustavaid nähtusi käsitleme pikemalt järgmistes loengutes).

Üheks põhiprobleemiks oli leida viis, kuidas panna võrgus olevad erinevad arvutid omavahel suhtlema. Loodi rida protokolle (NCP jt), mille juures hakati kasutama kihilist lähenemist - madalamad kihid kandsid hoolt füüsilise ühenduse ja võrgu toimimise, kõrgemad aga erinevate rakenduste (Telnet, FTP) eest. 1974. aastal loodi <a href="http://community.roxen.com/developers/idocs/rfc/rfc675.html"> Transmission Control Program</a> (TCP; hiljem nimetatud Transmission Control Protocol'iks), millest neli aastat hiljem eraldati omaette komponendina Internet Protocol (IP) ja sündis tänaseni Interneti aluspõhjaks olev <a href="http://www.rad.com/networks/1997/nettut/protocols.html"> TCP/IP protokoll</a>.

Uus sidekanal oli niisiis sündinud - kuid rakendusi veel nappis. 1969-70 arendatakse Belli firmas välja kaks tänase Interneti tugitala - <a href="http://uwsg.iu.edu/usail/concepts/unixhx.html"> programmeerimiskeel C ja operatsioonisüsteem Unix</a>. 1970. aastal luuakse Hawaiil Alohanet, mis lisaks ühe varaseima laivõrgu tiitlile põhines ka pakett-raadiosidel ning oli seega üks esimesi traadita võrke. 1971 õnnestub Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil <a href="http://www.pretext.com/mar98/features/story2.htm">saata tekstisõnum ühest arvutist teise</a> - E-post oli sündinud. Peagi kirjutas Tomlinson esimese algelise elektronpostisüsteemi. Aasta hiljem pakub ta oma veidi muudetud süsteemi ARPAnetile, kus see saavutab kiiresti populaarsuse. Kasutusele tuleb teletaibilt ülevõetud (kuid juba varem kaubanduses kasutusel olnud <a href="http://www.herodios.com/herron_tc/atsign.html"> sümbol @</a> (tähenduses "at" - juures; tihti tähenduses X@Y = "X ühikut tükihinnaga Y"). Samal 1972. aastal leiab aset ka esimene arvutite omavaheline <a href="http://www.supercomp.org/sc97/inet_history97/readerrail1.htm">suhtlusseanss üle võrgu</a> - Stanfordis asuv "psühhopaat" arutas oma "probleeme" Massachusettsis asuva "psühhiaatriga". Ilmub ka esimene Telneti spetsifikatsioon.

1973. aastal saab tollane ARPAnet esimesed rahvusvahelised liikmed Inglismaalt ja Norrast - kasutusele tuleb termin "Internet", ehkki esialgu mitte praeguses tähenduses. Bob Metcalfe esitab Harvardis oma <a href="http://www.acm.org/classics/apr96/">doktoritöös</a> Etherneti põhialused ja luuakse esimesed Ethernetil põhinevad võrgud. Ilmub FTP spetsifikatsioon. UIUC-i PLATO ajajaotussüsteemile lisatakse Notes-nimeline programm, mis võimaldab panna tekste võrku lugemiseks. Kujuneb esimene n.ö. <a href="http://bosco.cso.uiuc.edu/novanet/History.asp"> virtuaalkogukond</a>, Notes saab BBS-ide esiisaks.

1975. aastal luuakse esimesed <a href="http://www.livinginternet.com/l/li.htm">meililistid </a> ning ilmub <a href="http://catb.org/~esr/jargon/jargon.html">"Jargon File"</a>, küberkultuuri ühe alusdokumendi esmaversioon. Järgmisel aastal tuleb kasutusele UUCP (Unix To Unix Copy) protokoll, huvitava faktina võib veel mainida esmakordset meilikasutamist riigipea - Briti kuninganna Elizabeth II poolt. Prantslased loovad Miniteli-nimelise terminalipõhise süsteemi, mis saab nii populaarseks, et "päris" Internetile pikka aega jalgu jääb.

Paljude heade ja kasulike nähtuste kõrval areneb ka pahupool. Mitmed uurijad on leidnud, et Vietnami sõda (1965-75) ja <a href="http://www.infoplease.com/ce6/history/A0861886.html"> Watergate'i afäär (1972-74)</a> purustasid paljude ameeriklaste illusioonid ja ka usu oma riigivõimu. Kräkkimine ja phreaking saavad alguse siit. 1975 tuleb turule esimene mikroarvuti, <a href="http://www.hyperweb.com/altair/">Altair 8800</a>, millele Paul Allen ja Bill Gates kirjutavad BASICu ning esmakordselt hakkavad tarkvara eest ka raha küsima - alguse saab tänaseni kestev filosoofiline lõhe kahe lähenemise vahel.

70-ndatel kujunes USA-s 3 eri tehnoloogiatel baseeruvat võrku - ARPANet (kaablid), ALOHANet Hawaiil (raadio) ja SatNet (satelliitside). 1977 saadeti esimene teade üle kolme võrgu, kasutades TCP-protokolli.

1978 - Ward Christensen ja Randy Suess avavad Chicagos esimese BBS-i (<a href="http://www.historyoftheinternet.com/chap3.html"> Computerized Bulletin Board System, CBBS</a>). Järgmisel aastal näeb ilmavalgust <a href="http://www.livinginternet.com/u/ui.htm"> Usenet</a> ja Essexi ülikoolis avatakse <a href="http://www.ibiblio.org/TH/mud.html">esimene MUD</a>. Palju vastakaid arvamusi tekitab esialgu Kevin MacKenzie soovitus ilmestada kuiva võrguteksti emotsioone näitavate märkidega - üsna varsti aga saab emootikonide kasutamine üldiseks praktikaks.

1982. aastal saab TCP/IP ametlikult ARPAneti "põhjaks", esmakordselt määratletakse Internet tänases tähenduses kui võrkude võrk. Norra ja Inglismaa lahkuvad ARPAnetist ja asendavad kaabliühenduse satelliidipõhise ühendusega (ARPAnet ise tegutses veel mõnda aega ja lõpetas tegevuse 1990. aastal). 1983 saab alguse <a href="http://www.wps.com/FidoNet/"> Fidonet</a> (enne Interneti levikut oli üksjagu populaarne ka Eestis - telefonikõned olid ET- eelsel ajastul ju tasuta!). Etherneti tehnoloogial põhinevad kohtvõrgud levivad kõikjal ja aitavad omakorda kaasa Interneti levikule. Stanfordis võetakse kasutusele esimene nimeserver (NIC) ja aasta hiljem esimene domeeninimeserver (DNS).

1985. aastaks oli Interneti põhiteenusteks kujunenud E-post, Telnet, FTP ja Usenet, lisaks veel mõned väiksemad rakendused (näiteks hilisemate sõnumisüsteemide üheks eellaseks peetav IRC aastast 1988). USA-s ja Inglismaal kostis üha enam hääli, mis nõudsid ligipääsu Internetile kõigile soovijaile akadeemilises sfääris.

1989. aastal sai Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Sveitsis netiühenduse. Üks kohalikest teadlastest, <a href="http://www.time.com/time/time100/scientist/profile/bernerslee.html"> Tim Berners-Lee</a> oli juba 80. keskpaigast tegelnud mittelineaarse tekstiesituse meetoditega ja esitas oma vastava uurimistaotluse 1989. aasta märtsis. Asjad ei läinud aga päris libedalt ja ta esitas oma taotluse 1990. aasta novembris teistkordselt. Järgneva aasta jooksul sai ta oma uuringutele siiski toetuse ja 1992. aastaks kasutati <a href="http://www.w3.org/History/1989/proposal.html"> Berners-Lee hüpertekstimeetodit</a> ja brauserit tuumauuringute dokumentatsiooni levitamiseks. FTP kaudu aga levis brauser ka Internetti (tähelepanu väärib asjaolu, et Berners-Lee andis oma loomingule üsna teadliku sammuna public domain -staatuse - see fakt võis olla selle kiire ja laialdase leviku jaoks üsna määrava tähtsusega) ning samalaadseid katsetusi hakati tegema üle maailma.

Suur osa on siin ilmselt mitmel tolleaegsel tehnikasaavutusel. IBM-i PC-st oli selleks ajaks saanud tõeline massikaup. 1991. aastal soomerootsi tudengi <a href="http://www.mediavis.com/linus/">Linus Torvaldsi</a> poolt loodud Unixi-laadsel operatsioonisüsteemil Linux, millest tänaseks on saanud tõsine võistleja suurtele kommertssüsteemidele. Ja tuleks tegelikult tunnistada ka paljukirutud Windowsi positiivset rolli - just "windoosast" sai suure osa inimeste jaoks graafilise kasutajaliidese sünonüüm, veeb aga on suure osa oma menust võlgu just graafilisusele ja atraktiivsusele.

Üheks eespoolmainitud moel "veebindusega" tegelejaks oli National Center of Supercomputing Applications (NCSA), kus töötas ka mees nimega Marc Andreessen. 1993. aasta, mil NCSA lasi välja Mosaici, kujunes murranguliseks. WWW laia leviku tõttu jäi teise samalaadse hüpertekstisüsteemi <a href="http://www.cosy.sbg.ac.at/doc/eegtti/eeg_186.html#SEC187">Gopher</a>, mis lasti välja 1991. aastal, üsna lühiajaliseks. Gopher on tegelikult väga hea näide süsteemist, mille loojate rahaahnus põhja lasi - Gopheri loojad otsustasid hakata seda litsentseerima ja valisid selleks halvima võimaliku aja, kui tagant oli lähenemas ohtlik konkurent (sir Berners-Leel seevastu jätkus oidu mitte minna näiliselt kergema vastupanu teed ja ta tegi veebist vaba protokolli. Viimaks võitsid sellest kõik, ka looja ise). Sellest tasuks mõnel tänapäeva suurfirmal midagi õppida...

Internetist ja veebist sai kiiresti moesõna, soliidsed ajakirjad ja ajalehed kirjutasid üksteise võidu uuest leiutisest. 1994. aasta märtsis lahkus Marc Andreessen NCSAst ja asutas Netscape Communicationsi. Sama aasta alguses esitab Washingtoni Ülikooli tudeng <a href="http://www.thinkpink.com/bp/bio.html">Brian Pinkerton</a> ühel seminaril uut tüüpi rakendust nimega Webcrawler, mis oli mõeldud veebist info otsimiseks. Webcrawlerist saab Pinkertoni väitekirja teema ja ühtlasi esimene veebi-otsingumootor Internetis. Umbes samal ajal hakkavad kaks Stanfordi tudengit (jälle!), <a href="http://www.sun.com/950523/yahoostory.html"> David Filo ja Jerry Yang</a>, oma huvitavate võrguaadresside põhjal koostama võrgukataloogi, mida nimetavad "Yet Another Hierarchical Officious Oracle" ehk lühemalt YAHOO. Lingikogust sai tänini toimiv ja väga laialt kasutatav veebikataloog, pluss veel koostöös Netscape'iga ka väga tulutoov äriettevõte.

Interneti ja veebi populaarsuse plahvatuslik kasv nõudis ka suuremat tähelepanu seni küllaltki kaootiliselt kasvanud võrgu arengu koordineerimisele - loodi uued organisatsioonid nagu <a href="http://www.internic.org">InterNIC</a> domeeninimede jagamiseks (1993) ja <a href="http://w3c.org">World Wide Web Consortium</a> (W3C) veebi arengusuundade määratlemiseks (1994). 1995. aastasse jääb kahe tänaseni arvestatava süsteemi sünd - loodi programmeerimiskeel <a href="http://java.sun.com/">Java</a> ning ilmus veebiserveri <a href="http://www.apache.org"> Apache</a> esmaversioon (ka hilisemate suursoosikute PHP ja MySQLi algvariantide ilmumine jääb sellesse aega).

Veebis leiduva materjali kontrollimatus ja "seinast seina" sisu pahandas USA võimumehi ning esimese nendepoolse käiguna pakuti 1995/96. aastal välja <a href="http://www.epic.org/cda/exon_bill.html"> Communication Decency Act</a> (CDA) - tulemuseks oli ülevõrguline protestilaine, mis sundis võimuesindajaid tagasi tõmbuma. Järgmisel aastal aga tehti uus katse COPA-ga (Child Online Protection Act) - mingis vormis läks see läbi, kuid praktilist tsensuuri siiski kehtestada ei õnnestunud ja <a href="http://www.epic.org/free_speech/copa/">maadejagamine jätkub tänini</a>, ehkki 2000. aastal tehtud kolmas katse Children's Internet Protection Act'i näol oli kõige edukam (hoolimata Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni kolmeaastasest vastupanust) ning Bushi praegune administratsioon on muuhulgas ka Interneti tsenseerimise suunas mitmeid samme astunud.

Vastukaaluks võrgus süvenevale ärimeelele ja kontrollimaaniale avaldas ansambli Grateful Dead endine laulutekstikirjutaja John Perry Barlow <a href="http://www.eff.org/~barlow/Declaration-Final.html"> "Küberruumi iseseisvusdeklaratsiooni"</a>, mis tõstis taas prioriteediks võrgu esialgsed hoiakud ja väärtused.

Kui tarkvaratööstuse hiiglane Microsoft oli seni suhtunud Interneti küllaltki üleolevalt ja pidanud seda eelkõige puberteetikute mänguasjaks, siis Netscape'i majanduslik edu ja omapoolne arusaamisele jõudmine võrgu tähtsusest pani firma 1996. aastal oma turustrateegiat kõvasti revideerima ja suunama suure osa ressurssidest võrgutoodete arendamisele (eelnevalt tehti kaks edutut pingutust - esmalt üritati <a href="http://www.naag.org/features/microsoft/law/browser.cfm"> Netscape'i keelitada oma brauserit Windowsi jaoks mitte tegema</a>, seejärel loodeti Microsoft Networkiga Internet üle trumbata). Tulemuseks oli nn. brauserisõda Netscape'iga, mis kestab mingil määral tänini, ehkki Microsofti võimsus ja rikkus on kuni viimase ajani kippunud vaekaussi nende kasuks kallutama. Tuleb arvata, et viimast sõna pole veel öeldud - taas kord on pead tõstmas ka muud veebilehitsejad eesotsas Mozilla ja Firefoxiga - , kuid igal juhul on juba praegu selge, et brauserisõjas võitsid eelkõige tarbijad (Microsofti sundimine midagi tasuta levitama on iseenesest juba sündmus omaette :) ).

Sajandivahetuse märksõnadeks võiks olla veebi tugev kommertsialiseerumine (see algas tegelikult juba 1996. aasta paiku), multimeediatehnoloogiate (RealAudio, Flash, MP3) kiire levik ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Interneti omanäolisus ja erijooned muude meediakanalitega on siiski säilinud, niisamuti häkkerivaim ja küberkultuur, mis arenevad koos Internetiga edasi. Lisaks on vaba tarkvara, mis pärit Internetiga samast ajastust ja ideedest, hakanud üha jõulisemalt konkureerima kommertslahendustega.

Sajandivahetuse paiku sai alguse ka sõnumiedastussüsteemide populaarsuse kiire kasv, mis suuresti tõrjusid välja varasemad jututoad ning mingil määral ka IRC. 1996. aastal loodi ICQ, 1997 AOLi AIM (millest hiljem arenes Gaim/Pidgin) ja 1999 MSN Messenger (2006 nimetati ümber Windows Live Messengeriks). Sajandivahetuse paiku tekkisid erinevaid protokolle toetavad kliendid ning levima hakkas ka avatud lähtekoodil põhinev Jabber.

Teise suure tendentsina tuleks mainida sotsiaalse tarkvara esiletõusu (ajaveebid, wikid jne), sellest aga tuleb täpsemalt juttu järgmises loengus. Siinkohal võiks aga siiski mainida mõningaid tuntumaid rakendusi - 2001 sai alguse <a href="http://www.wikipedia.org" title="Wikipedia">Wikipedia</a>, 2004 <a href="http://www.flickr.com" title="Flickr">Flickr</a>, 2005 <a href="http://www.youtube.com" title="YouTube">YouTube</a>... Ühe juba pikema ajalooga nähtusena (pärineb ajast juba enne sotsiaaltarkvara buumi) väärib äramärkimist fännikirjandus, kus huvilised kirjutavad oma lõbuks täiendavaid osi näiteks "Sõrmuste isandale", "Näljamängudele" ja mitmetele muudele kuulsatele lugudele (kindlasti on nende tase kõikuv, kuid näiteks <a href="http://www.fanfiction.net" title="Fanfiction.net">FanFiction.net'is</a> ja <a href="http://www.archiveofourown.org" title="ArchiveOfOurOwn">AO3's</a> leiab ka lugusid, mis ei jää tasemelt alla algallikatele).

Mainida tuleks ka mikroblogimist, kus ajaveebi sissekanded on piiratud SMS-sõnumiga võrreldava mahuga (näiteks 140 tähemärki). Üle maailma on populaarne <a href="http://www.twitter.com" title="Twitter">Twitter</a>, ent on olemas ka Soomes loodud ja hiljem Google'i omandatud <a href="http://www.jaiku.com" title="Jaiku">Jaiku</a>, vaba tarkvara põhimõtteid rõhutav <a href="http://www.identi.ca" title="identi.ca">identi.ca</a> jpt.

Ja muidugi ei saa üle ega ümber sotsiaalvõrgustikest, mis on tänaseks saanud lisaks inimeste ühendamisele ka mitmeid muid funktsioone õppimisest poliitikani. Esimesteks tänases mõttes sotsiaalvõrgustikeks olid 2002. aastal alustanud <a href="http://www.friendster.com" title="Friendster">Friendster</a> ja ... <a href="http://www.rate.ee" title="Rate.ee">Rate.ee</a> (ehkki viimase puhul võib veidi vaielda selle üle, kuivõrd oli tegu üldotstarbelise võrgustikuga ja kuivõrd fotoportaaliga). 2003. aastal lisandusid <a href="http://www.myspace.com" title="MySpace">MySpace</a> ja <a href="http://www.linkedin.com" title="LinkedIn">LinkedIn</a> ning veel aasta pärast juba ka Eestis laia kõlapinda leidnud <a href="http://www.orkut.com" title="Orkut">Orkut</a> ja tänini siinmail valitsev <a href="http://www.facebook.com" title="Facebook">Facebook</a>. Hilisematest tulijatest tasub mainida 2010. aastal alustanud ning 2012. aastal kogukonnapõhiseks muudetud <a href="http://diasporaproject.org/" title="Diaspora">Diaspora</a> projekti (mis erinevalt paljudest teistest üritab pöörata tähelepanu ka kasutaja privaatsusele) ning 2011. alguse saanud <a href="http://plus.google.com" title="Google+">Google+'i</a>. Huvitava detailina võib mainida ka kaht üksteisele järgnenud "rahvasterändamist" siinmail - Orkuti sünni järel kolis suur osa veidi vanemaid kasutajaid Rate.ee pealt sinna, üsna varsti aga järgnes suur ülekolimine Facebooki. Viimaste aastate tuntumate tulijate seas võib veel mainida <a href="http://www.instagram.com" title="Instagram">Instagrami</a>, <a href="http://www.reddit.com" title="Reddit">Redditit</a>, <a href="http://www.tumblr.com title="Tumblr">Tumblrit</a> ja <a href="http://www.snapchat.com" title="Snapchat">Snapchatti</a>

Negatiivsete nähtuste osas aga tuleks lähemalt peatuda veel ühel viimaste aastate probleemil. Nimelt on püsiühenduste hinnad langenud tavakasutajale kättesaadavasse hinnaklassi ning nende kasutamine on plahvatuslikult kasvanud. Kasvanud aga ei ole tavalise arvutikasutaja oskused ja teadmised - ja kui arvesse võtta, et rõhuv enamus neist kasutab oma arvutis niigi turvaprobleemide all kannatavaid MS operatsioonisüsteeme, mis pealegi jäetakse pahatihti isegi elementaartasemel uuendamata, siis ongi pahandus käes. Absoluutne enamik võrgus levivatest pahadest asjadest - viirused, nuhk- ja pättvara, ründeskriptid, ka lihtsalt ebaseaduslik tarkvara - võlgneb oma suure leviulatuse pahaaimamatute võhikute arvutitele, mille kurikaelad on "rajalt maha võtnud" ja sinna enda pesa teinud. Tulemuseks on olukord, kus arvutiomaniku lollus ei löö tagasi mitte ainult tema enese pihta (võib ka üldse mitte lüüa - vahel võib selline mahamurtud süsteem pikka aega ka väliselt tõrgeteta töötada ja arvutiomanik ei aimagi, mis toimub. Vähemalt senikaua, kuni tema arvutist pole FBI peakorterit rünnatud), vaid ka paljudele teistele. Kui õnnetusekuulutajad on juba mõnda aega ennustanud Interneti solgisurma - ehk siis olukorda, kus rämpspost ja viirused muudavad võrgu kasutamise mõttetuks -, siis eespoolkirjeldatud olukord on sellele tublisti kaasa aitamas. Võib-olla tuleks püsiühenduste taotlejatel hakata sooritama eksameid või seatakse sisse koduarvutite perioodiline ülevaatus... Praegu on paraku olukord võrreldav linnaliiklusega, kus peremehetsevad lollid, ülbed ja logude autode roolis istuvad rullnokad. Microsofti poolt hiljuti pakutud lahendus "Laske meil 50 dollari eest aastas ise teie arvutit hallata" ei ole ilmselt paljudele vastuvõetav.

Mis saab edasi? Üsna huvitav on jälgida kahe vastandliku tendentsi arengut. Ühelt poolt kestab ikka veel Microsofti ja teiste suurfirmade ülemvõim, teisalt ei suuda isegi nende miljardid anda lõplikku hoopi alternatiivsele lähenemisele (vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja sellega seotud uued ärimudelid). Kui kaua kaksikvõim kestab ja kuhu poole asi kaldub, näitavad lähiaastad. Aga muidugi pole ka võimatu, et Võrku ootab ikkagi solgisurm...


References

  1. ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_file_sharing

For further reading

Pärit leheküljelt "https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=The_Story_of_Cyberspace&oldid=4320"