https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&feed=atom&action=historyVaba kultuur - tarkvarale järgnevad teised - Redigeerimiste ajalugu2024-03-29T10:56:24ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.39.0https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2874&oldid=prevKakk – 27. märts 2007, kell 09:352007-03-27T09:35:52Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 27. märts 2007, kell 09:35</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l96">96. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">96. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seetõttu on CC pakkunud välja litsentsi, mis oma olemuselt on topeltlitsents (sarnaselt mitmete tarkvaratoodete – näiteks MySQL – juures kasutatava duaallitsentsiga). Arenenud riikide (kes ei kuulu ÜRO ametlikku arengumaade nimekirja) jaoks kehtib traditsiooniline ''copyright'', arengumaade kasutajatele aga kehtib vastava Commons Deed'i alusel CC ''Attribution''-litsents ehk kõige liberaalsem CC litsentsidest (vt. kirjeldusi juriidikaloengus).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seetõttu on CC pakkunud välja litsentsi, mis oma olemuselt on topeltlitsents (sarnaselt mitmete tarkvaratoodete – näiteks MySQL – juures kasutatava duaallitsentsiga). Arenenud riikide (kes ei kuulu ÜRO ametlikku arengumaade nimekirja) jaoks kehtib traditsiooniline ''copyright'', arengumaade kasutajatele aga kehtib vastava Commons Deed'i alusel CC ''Attribution''-litsents ehk kõige liberaalsem CC litsentsidest (vt. kirjeldusi juriidikaloengus).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>CC-ga seotud probleemid</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=== </ins>CC-ga seotud probleemid <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jättes kõrvale erinevate meediatöösturite vingumise stiilis "kui kõik tasuta ära antakse, mis siis endale jääb?", on CC puhul paar valdkonda, milles on veel mõndagi ebaselget. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jättes kõrvale erinevate meediatöösturite vingumise stiilis "kui kõik tasuta ära antakse, mis siis endale jääb?", on CC puhul paar valdkonda, milles on veel mõndagi ebaselget. </div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2873&oldid=prevKakk – 27. märts 2007, kell 09:342007-03-27T09:34:28Z<p></p>
<a href="https://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2873&oldid=2872">Näita muudatusi</a>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2872&oldid=prevKakk – 26. märts 2007, kell 11:432007-03-26T11:43:29Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 26. märts 2007, kell 11:43</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=== Ajad muutuvad ===</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Tänases digitaliseeruvas maailmas kuuluvad paljud senised arusaamad vältimatult ümberhindamisele. Üheks peamiseks põhjuseks võiks seejuures pidada asjaolu, et tänase maailma üheks kesksemaks ressursiks on saamas informatsioon. Erinevalt paljudest senistest kesksetest ressurssidest (maa, vesi, maavarad jpm) ei ole info aga lõplik ning senini inimeste ajudes juurdunud "puuduse paradigma" (ressursi eest peab võitlema, sest kõigile nagunii ei jätku) hakkab oma senist positsiooni kaotama. Juba Bill Gates oma tuntud raamatus "Teel tulevikku" spekuleeris info kui keskse ressursi teemal ("Šveits on kihvt maa, seal on nii palju infot!"), ent jäi veel info kui kauba raamidesse. Tänaseks aga on seda üha enam hakatud nägema kui midagi, mis ei mahu senistesse raamidesse. Üheks selle arusaama aspektiks on ka suhtumise muutumine vabasse tarkvarasse - austraallaste [http://www.itwire.com.au/content/view/3625/0/ iTWire] kirjutas "open source software is set to have a similar impact on the marketplace as the internet did in the 1990s". </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Uue ajastu trendidest võib veel mainida järgmisi:</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* meedia muutub üha enam "igameheasjaks". Menuka väljaande loomiseks piisab üha sagedamini vaid paarist hiireklõpsust mõnes tuntud ajaveebiportaalis.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* E oma eri vormides (e-õpe, e-pangandus, e-valimised...) jõuab üha laiemate ühiskonnakihtide juurde.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* seadusandlus vajab tõsist reformimist.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Mõistlik autoriõigus ===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Mõistlik autoriõigus ===</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2871&oldid=prevKakk: /* Mõistlik autoriõigus */2007-03-25T21:01:31Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Mõistlik autoriõigus</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. märts 2007, kell 21:01</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l5">5. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">5. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki ka ''copyright'' annab autorile piisavalt hea isiklike õiguste kaitse, on siinkirjutaja arvates just varaliste õiguste prioriteet selle tänaseks süvenevate probleemide üheks põhiallikaks. Et ''copyright'' võimaldab varaliste õiguste lahutamist isiklikest, on tänastes intellektuaalomandit traditsioonilise malli järgi käsitlevatel juhtudel tegu püüdega rakendada füüsiliste objektide maailmast pärinevat omandiõigust märksa raskemini määratletavatele loomingutulemustele. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ehkki ka ''copyright'' annab autorile piisavalt hea isiklike õiguste kaitse, on siinkirjutaja arvates just varaliste õiguste prioriteet selle tänaseks süvenevate probleemide üheks põhiallikaks. Et ''copyright'' võimaldab varaliste õiguste lahutamist isiklikest, on tänastes intellektuaalomandit traditsioonilise malli järgi käsitlevatel juhtudel tegu püüdega rakendada füüsiliste objektide maailmast pärinevat omandiõigust märksa raskemini määratletavatele loomingutulemustele. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tihti koonduvad loomingutulemuste varalised õigused suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonide kätte (kirjastused, muusikatööstus jpt), kes on muidugi huvitatud oma tulude suurendamisest ning suudavad mõjutada ka õigusruumi endale soodsas suunas. Nii on ''copyright''i USA-s algselt 14 aasta pikkune kehtivusaeg (peale mida muutus objekt ''public domain''iks ehk ühiskondlikuks omandiks) kasvanud järk-järgult 70 aastani peale autori surma, mida on teatud juhtudel võimalik veel samavõrra <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">pikendada3</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tihti koonduvad loomingutulemuste varalised õigused suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonide kätte (kirjastused, muusikatööstus jpt), kes on muidugi huvitatud oma tulude suurendamisest ning suudavad mõjutada ka õigusruumi endale soodsas suunas. Nii on ''copyright''i USA-s algselt 14 aasta pikkune kehtivusaeg (peale mida muutus objekt ''public domain''iks ehk ühiskondlikuks omandiks) kasvanud järk-järgult 70 aastani peale autori surma, mida on teatud juhtudel võimalik veel samavõrra <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">pikendada</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Üheks peamiseks mureks on äriobjektiks muutunud autorikaitse juures ka suutmatus arvestada tarbijaskonna väga erinevate võimalustega. Näiteks rakendatakse ranget omandiõigust ka teaduskirjanduse vallas ning sageli võib ühe teadusartikli hind Internetist tellides ulatuda mitmekümne USA dollarini. See aga välistab selle hankimise suure osa vaesemate riikide teadlaste jaoks.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Üheks peamiseks mureks on äriobjektiks muutunud autorikaitse juures ka suutmatus arvestada tarbijaskonna väga erinevate võimalustega. Näiteks rakendatakse ranget omandiõigust ka teaduskirjanduse vallas ning sageli võib ühe teadusartikli hind Internetist tellides ulatuda mitmekümne USA dollarini. See aga välistab selle hankimise suure osa vaesemate riikide teadlaste jaoks.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11">11. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">11. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Creative Commons on siin välja pakkunud omapoolse lahenduse mõlema probleemi jaoks.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Creative Commons on siin välja pakkunud omapoolse lahenduse mõlema probleemi jaoks.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ''Founders' Copyright'' – nagu eespool mainitud, sätestati USA loomise ajal ''copyright''i kehtivusajaks 14 aastat. CC on võtnud selle tähtaja taas kasutusse ning on tulnud välja litsentsiga, mis muus osas sarnaneb mujal kasutatava ''copyright''iga, kuid kehtib 14 (soovi korral 14+14) aastat. Juriidiliselt saavutatakse see nõnda – autor müüb oma autoriõigused 1 USA dollari eest Creative Commonsi sihtasutusele, kes omakorda annab autorile eksklusiivõiguse loominguobjektile 14 või 28 aastaks ning kannab objekti vastavasse registrisse. Paneme tähele, et siin on tegu puhtalt angloameerika mudeliga (autoriõiguste müük) – nii on FC kasutamine esialgu ilmselt mõistlik vaid USA õigusruumis. Lisaks võib tekkida ka vajadus registreerida oma looming USA <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">autorikaitseametis4</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ''Founders' Copyright'' – nagu eespool mainitud, sätestati USA loomise ajal ''copyright''i kehtivusajaks 14 aastat. CC on võtnud selle tähtaja taas kasutusse ning on tulnud välja litsentsiga, mis muus osas sarnaneb mujal kasutatava ''copyright''iga, kuid kehtib 14 (soovi korral 14+14) aastat. Juriidiliselt saavutatakse see nõnda – autor müüb oma autoriõigused 1 USA dollari eest Creative Commonsi sihtasutusele, kes omakorda annab autorile eksklusiivõiguse loominguobjektile 14 või 28 aastaks ning kannab objekti vastavasse registrisse. Paneme tähele, et siin on tegu puhtalt angloameerika mudeliga (autoriõiguste müük) – nii on FC kasutamine esialgu ilmselt mõistlik vaid USA õigusruumis. Lisaks võib tekkida ka vajadus registreerida oma looming USA <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">autorikaitseametis</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ''Developing Nations'' – selle litsensi loomise motiiviks oli kaalutlus, et suure osa maailma riikide elanike ostujõud on niivõrd väike, et nad jäävad tahes-tahtmata paljude loomeobjektide osas "turult välja". Selle tulemusena</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ''Developing Nations'' – selle litsensi loomise motiiviks oli kaalutlus, et suure osa maailma riikide elanike ostujõud on niivõrd väike, et nad jäävad tahes-tahtmata paljude loomeobjektide osas "turult välja". Selle tulemusena</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2657&oldid=prevKakk: /* Motivatsioon: milleks üldse vabad litsentsid? */2007-01-24T15:36:53Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Motivatsioon: milleks üldse vabad litsentsid?</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 15:36</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l28">28. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">28. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrgu levik igasse ühiskonnaelu valdkonda on märkimisväärselt suurendanud erinevate sisutootjate ringi – tänaseks panevad erinevat infot võrku nii pedagoogid, riigiametnikud kui kasvõi kingsepad. Samal ajal on nende hulk, kes on spetsialiseerunud sisutootmisele (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) jäänud küllaltki muutumatuks. Niisiis on võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö (tõsi, näiteks ministeeriumi ametnik, kes uue seaduseprojekti võrku riputab, teeb seda oma põhitöö raames, kuid ka tema ei ole põhikohaga sisutootja – tema põhitöö ei ole projektide avaldamine). </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrgu levik igasse ühiskonnaelu valdkonda on märkimisväärselt suurendanud erinevate sisutootjate ringi – tänaseks panevad erinevat infot võrku nii pedagoogid, riigiametnikud kui kasvõi kingsepad. Samal ajal on nende hulk, kes on spetsialiseerunud sisutootmisele (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) jäänud küllaltki muutumatuks. Niisiis on võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö (tõsi, näiteks ministeeriumi ametnik, kes uue seaduseprojekti võrku riputab, teeb seda oma põhitöö raames, kuid ka tema ei ole põhikohaga sisutootja – tema põhitöö ei ole projektide avaldamine). </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eric Raymond väidab oma essees <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"</del>The Magic Cauldron<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"</del>, et 95% kogu tarkvarast kirjutatakse eri asutustes ja firmades sisemiseks tarbeks (mitte karbitootena müügiks). Raymondi pakutud protsendi osas võib ehk vaielda, kuid põhiväite – müügiks sisutootmine on tegelikult nišinähtus – osas on vastupidist väita üsna raske. Ükski telekompanii, kütusefirma ega kaubamaja ei hakka oma IT-osakonnas loodud ühe tipptasemel tarkvaralahenduse pärast rajama endale tarkvaraturustuse osakonda. Tõsi, kindlasti on osa rakendusi sellised, mida ei ole turva- või ärihuvidest tulenevalt otstarbekas laiema avalikkuse ette viia – kuid need moodustavad vähemuse. Suuremal osal juhtudest aga oleks sellise "kõrvaltootena" sündinud lahenduse oskuslik levitamine vaba litsentsi all üliheaks reklaamikampaaniaks ka firma põhitoodangule või -teenustele.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eric Raymond väidab oma essees <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/magic-cauldron/ </ins>The Magic Cauldron<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">]</ins>, et 95% kogu tarkvarast kirjutatakse eri asutustes ja firmades sisemiseks tarbeks (mitte karbitootena müügiks). Raymondi pakutud protsendi osas võib ehk vaielda, kuid põhiväite – müügiks sisutootmine on tegelikult nišinähtus – osas on vastupidist väita üsna raske. Ükski telekompanii, kütusefirma ega kaubamaja ei hakka oma IT-osakonnas loodud ühe tipptasemel tarkvaralahenduse pärast rajama endale tarkvaraturustuse osakonda. Tõsi, kindlasti on osa rakendusi sellised, mida ei ole turva- või ärihuvidest tulenevalt otstarbekas laiema avalikkuse ette viia – kuid need moodustavad vähemuse. Suuremal osal juhtudest aga oleks sellise "kõrvaltootena" sündinud lahenduse oskuslik levitamine vaba litsentsi all üliheaks reklaamikampaaniaks ka firma põhitoodangule või -teenustele.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Näiteks ülikooli õppejõul, kes saab palka mitte sisutootmise, vaid õppe- ja teadustöö eest, on palju mõistlikum levitada oma õppematerjale näiteks CC BY-NC-SA litsentsi alusel ning teha sellega märkimisväärset reklaami nii oma isikule kui õppeasutusele, kui karta "äravarastamist" ja jätta oma vaevaga tehtud materjal sahtlipõhja tolmu koguma. Eriti oluline on see neis valdkondades, kus materjali ajakohastamine on väga sage tegevus (näiteks IT) – vaba materjali põhjal laekuv tagasiside (ning näiteks BY-SA korral ka tuletised) on väga tõhusaks abiks uuenduste sisseviimisel.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Näiteks ülikooli õppejõul, kes saab palka mitte sisutootmise, vaid õppe- ja teadustöö eest, on palju mõistlikum levitada oma õppematerjale näiteks CC BY-NC-SA litsentsi alusel ning teha sellega märkimisväärset reklaami nii oma isikule kui õppeasutusele, kui karta "äravarastamist" ja jätta oma vaevaga tehtud materjal sahtlipõhja tolmu koguma. Eriti oluline on see neis valdkondades, kus materjali ajakohastamine on väga sage tegevus (näiteks IT) – vaba materjali põhjal laekuv tagasiside (ning näiteks BY-SA korral ka tuletised) on väga tõhusaks abiks uuenduste sisseviimisel.</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2656&oldid=prevKakk – 24. jaanuar 2007, kell 15:352007-01-24T15:35:28Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 15:35</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l35">35. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">35. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ellujäämine – inimene töötab, et ellu jääda ja peamisi vajadusi rahuldada (raha teenida)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* ellujäämine – inimene töötab, et ellu jääda ja peamisi vajadusi rahuldada (raha teenida)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keiser </del>Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea muusik? Vastus: talle meeldib.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">keisrit [http://en.wikipedia.org/wiki/Akihito </ins>Akihitot<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">] </ins>olema tunnustatud merebioloog või hea muusik? Vastus: talle meeldib.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Open Access - vaba teadus ===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Open Access - vaba teadus ===</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2655&oldid=prevKakk – 24. jaanuar 2007, kell 15:332007-01-24T15:33:29Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 15:33</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l36">36. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">36. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani keiser Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea muusik? Vastus: talle meeldib.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani keiser Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea muusik? Vastus: talle meeldib.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=== Open Access - vaba teadus ===</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Ka teaduses võib viimastel aastatel täheldada sarnaseid protsesse tarkvaramaailmas toimuvaga. Traditsiooniliselt on teadustöö tulemused olnud avalik hüve, s.t. nendega on raamatukogude vahendusel võinud tutvuda iga huviline. 20. sajandi lõpuks aga kujunes välja uus mudel - n.ö. ärialustel teadus -, kus konverentside korraldamine ja tulemuste avaldamine muutus tulusaks äriks. Et autorid pidid oma õigused andma üle kirjastajale ning avaldatud materjal oli saadaval vaid kallites erialaajakirjades, toimus sisuliselt uut tüüpi tõrjutuse kujunemine - ühelt poolt jäid "ukse taha" piisavate sidemeteta ja ressurssideta teadlased, teisalt muutusid teadustulemused n.ö. elitaarseks infoks, mis enam nii lihtsalt tavainimeseni ei jõudnud.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Vastukaaluks aga on tekkimas uut tüüpi (õigemini vana juurde tagasipöörduv) teadus, kus publitseerimismeetodiks on ''open access'' - kõigi tulemuste vaba kättesaadavus võrgu kaudu. Sarnaselt avatud lähtekoodiga tarkvaraga olid ka </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">siin paljud alguses skeptilised ("ebamajanduslik", "idealistlik" jms), kuid viimastel aastatel on säärase avaldamisviisi valinud ka üha enamad prestiižikad väljaanded. </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">OA juured on juba veebi algusaastates, kui kanada psühholoog Stevan Harnad alustas sedalaadi lähenemise propageerimist. 2002. aastal pani Eestiski tuntud multimiljonära George Soros aluse [http://www.soros.org/openaccess Budapesti Avatud Teaduse Algatusele] (''Budapest Open Access Initiative''), millele järgnes 2003. aastal Bethesda ja Berliini deklaratsioonid. </ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">OA puhul eristatakse kaht varianti:</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* "roheline tee" ehk autoripoolne arhiveerimine - autor paneb enda publikatsioonide koopiad endale sobival moel võrku välja. Selleks on loodud ka mitmeid vastavaid tarkvarasüsteeme (näiteks [http://www.eprints.org GNU Eprints]). Alguses oli selles vallas mõningaid vastuolusid jäiga mudeli pooldajatega, kuid tänaseks lubab autoripoolset arhiveerimist absoluutne enamik eelretsenseeritavatest ajakirjadest.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* "kuldne tee" ehk oma kirjutiste avaldamine OA-mudelit järgivas ajakirjas, mis siis juba avaldab kogu sisu ise võrgus. OA-ajakirjade osakaaluks on tänapäeval hinnatud 10%, vastav andmebaas http://www.doaj.org (''Directory of Open Access Journals'') sisaldab 2007. aasta jaanuari seisuga üle 2500 ajakirja.</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">OA kohta on põhjalik artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Open_access Wikipedias].</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Vaba kultuur ===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>=== Vaba kultuur ===</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2654&oldid=prevKakk: /* Vaba kultuur */2007-01-24T14:42:01Z<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Vaba kultuur</span></span></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 14:42</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l51">51. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">51. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Magnatune on plaadifirma, mis avaldab oma toodangu võrgus CC BY-NC-SA litsentsi alusel. 2006. aastal on tal leping 222 artistiga kokku 470 plaadinimetuse osas.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Magnatune on plaadifirma, mis avaldab oma toodangu võrgus CC BY-NC-SA litsentsi alusel. 2006. aastal on tal leping 222 artistiga kokku 470 plaadinimetuse osas.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eestist võib näidetena tuua AS Regio kontuurkaardid (http://www. regio.ee/kontuurkaart/), võrguentsüklopeedia Estonica (http://estonica.org), kultuurikalendri kultuur.info (http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (http://tehnokratt.net/), samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eestist võib näidetena tuua AS Regio kontuurkaardid (http://www.regio.ee/kontuurkaart/), võrguentsüklopeedia Estonica (http://estonica.org), kultuurikalendri kultuur.info (http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (http://tehnokratt.net/), samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu.</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2653&oldid=prevKakk – 24. jaanuar 2007, kell 14:412007-01-24T14:41:24Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 24. jaanuar 2007, kell 14:41</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l18">18. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">18. rida:</td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalselt ja eetiliselt on tegu suure probleemiga, mis lahendamata jäädes süveneb.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* sotsiaalselt ja eetiliselt on tegu suure probleemiga, mis lahendamata jäädes süveneb.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seetõttu on CC pakkunud välja litsentsi, mis oma olemuselt on topeltlitsents (sarnaselt mitmete tarkvaratoodete – näiteks MySQL – juures kasutatava duaallitsentsiga). Arenenud riikide (kes ei kuulu ÜRO ametlikku arengumaade nimekirja) jaoks kehtib traditsiooniline ''copyright'', arengumaade kasutajatele aga kehtib vastava Commons Deed'i alusel CC Attribution-litsents ehk kõige liberaalsem CC litsentsidest (vt. kirjeldusi juriidikaloengus).</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Seetõttu on CC pakkunud välja litsentsi, mis oma olemuselt on topeltlitsents (sarnaselt mitmete tarkvaratoodete – näiteks MySQL – juures kasutatava duaallitsentsiga). Arenenud riikide (kes ei kuulu ÜRO ametlikku arengumaade nimekirja) jaoks kehtib traditsiooniline ''copyright'', arengumaade kasutajatele aga kehtib vastava Commons Deed'i alusel CC <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>Attribution<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>-litsents ehk kõige liberaalsem CC litsentsidest (vt. kirjeldusi juriidikaloengus).</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Motivatsioon: milleks üldse vabad litsentsid?</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=== </ins>Motivatsioon: milleks üldse vabad litsentsid? <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See on esmapilgul õigustatud küsimus – milleks üldse? Kas endisel moel ei oleks mõistlik jätkata? Yoshai Benkler oma raamatus The Wealth of Networks: How Social Production Transfers Markets and Freedom (NB! Raamat <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">ei ole käesoleva kirjutise valmimise ajaks veel trükist ilmunud, kuid on juba mitu kuud saadaval </del>võrgust CC-BY-SA litsentsi alusel!) ütleb, et viimaks on ka tõsised majandusteadlased hakanud endalt küsima, mis siin taga ikkagi on – punt üle Interneti laialipillutatud häkkereid loob Microsofti toodanguga edukalt võistleva operatsioonisüsteemi, suur seltskond eri aladelt pärit võrguentusiaste teeb valmis Encyclopedia Britannica masti võrguentsüklopeedia ning 4-5 miljoni fänni arvutite jõudeaja ärakasutamisel saadakse maailma üks võimsaim superarvuti SETI@Home?<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">11 </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See on esmapilgul õigustatud küsimus – milleks üldse? Kas endisel moel ei oleks mõistlik jätkata? Yoshai Benkler oma raamatus <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf </ins>The Wealth of Networks: How Social Production Transfers Markets and Freedom<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">] </ins>(NB! Raamat <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">oli </ins>võrgust CC-BY-SA litsentsi alusel <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">saadaval juba mitu kuud enne trükist ilmumist</ins>!) ütleb, et viimaks on ka tõsised majandusteadlased hakanud endalt küsima, mis siin taga ikkagi on – punt üle Interneti laialipillutatud häkkereid loob Microsofti toodanguga edukalt võistleva operatsioonisüsteemi, suur seltskond eri aladelt pärit võrguentusiaste teeb valmis <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>Encyclopedia Britannica<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'' </ins>masti võrguentsüklopeedia ning 4-5 miljoni fänni arvutite jõudeaja ärakasutamisel saadakse maailma üks võimsaim superarvuti SETI@Home?</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Benkler leiab, et võrguühiskonnas, kus arvutid ja võrgud on laialt levinud, tekib igaühel võimalus rakendada oma loovust nii, nagu ta seda paremaks peab – tegutsedes kas omapäi või siis lüües võrgu kaudu kampa teistega. Kuna kõik vajalik – teadmised ja tehnilised vahendid – on olemas, ei ole tal reaalse tulemuseni jõudmiseks enam tarvis ei riigi bürokraatlikku masinavärgi ega ka mõne kasuminäljas ärimehe vahendust – tulemus sünnib minimaalsete takistustega.<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">12 </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Benkler leiab, et võrguühiskonnas, kus arvutid ja võrgud on laialt levinud, tekib igaühel võimalus rakendada oma loovust nii, nagu ta seda paremaks peab – tegutsedes kas omapäi või siis lüües võrgu kaudu kampa teistega. Kuna kõik vajalik – teadmised ja tehnilised vahendid – on olemas, ei ole tal reaalse tulemuseni jõudmiseks enam tarvis ei riigi bürokraatlikku masinavärgi ega ka mõne kasuminäljas ärimehe vahendust – tulemus sünnib minimaalsete takistustega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrgu levik igasse ühiskonnaelu valdkonda on märkimisväärselt suurendanud erinevate sisutootjate ringi – tänaseks panevad erinevat infot võrku nii pedagoogid, riigiametnikud kui kasvõi kingsepad. Samal ajal on nende hulk, kes on spetsialiseerunud sisutootmisele (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) jäänud küllaltki muutumatuks. Niisiis on võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö (tõsi, näiteks ministeeriumi ametnik, kes uue seaduseprojekti võrku riputab, teeb seda oma põhitöö raames, kuid ka tema ei ole põhikohaga sisutootja – tema põhitöö ei ole projektide avaldamine). </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrgu levik igasse ühiskonnaelu valdkonda on märkimisväärselt suurendanud erinevate sisutootjate ringi – tänaseks panevad erinevat infot võrku nii pedagoogid, riigiametnikud kui kasvõi kingsepad. Samal ajal on nende hulk, kes on spetsialiseerunud sisutootmisele (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) jäänud küllaltki muutumatuks. Niisiis on võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö (tõsi, näiteks ministeeriumi ametnik, kes uue seaduseprojekti võrku riputab, teeb seda oma põhitöö raames, kuid ka tema ei ole põhikohaga sisutootja – tema põhitöö ei ole projektide avaldamine). </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eric Raymond väidab oma essees <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„The </del>Magic <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Cauldron“</del>, et 95% kogu tarkvarast kirjutatakse eri asutustes ja firmades sisemiseks tarbeks (mitte karbitootena müügiks)<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">13</del>. Raymondi pakutud protsendi osas võib ehk vaielda, kuid põhiväite – müügiks sisutootmine on tegelikult nišinähtus – osas on vastupidist väita üsna raske. Ükski telekompanii, kütusefirma ega kaubamaja ei hakka oma IT-osakonnas loodud ühe tipptasemel tarkvaralahenduse pärast rajama endale tarkvaraturustuse osakonda. Tõsi, kindlasti on osa rakendusi sellised, mida ei ole turva- või ärihuvidest tulenevalt otstarbekas laiema avalikkuse ette viia – kuid need moodustavad vähemuse. Suuremal osal juhtudest aga oleks sellise <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„kõrvaltootena“ </del>sündinud lahenduse oskuslik levitamine vaba litsentsi all üliheaks reklaamikampaaniaks ka firma põhitoodangule või -teenustele.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eric Raymond väidab oma essees <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"The </ins>Magic <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Cauldron"</ins>, et 95% kogu tarkvarast kirjutatakse eri asutustes ja firmades sisemiseks tarbeks (mitte karbitootena müügiks). Raymondi pakutud protsendi osas võib ehk vaielda, kuid põhiväite – müügiks sisutootmine on tegelikult nišinähtus – osas on vastupidist väita üsna raske. Ükski telekompanii, kütusefirma ega kaubamaja ei hakka oma IT-osakonnas loodud ühe tipptasemel tarkvaralahenduse pärast rajama endale tarkvaraturustuse osakonda. Tõsi, kindlasti on osa rakendusi sellised, mida ei ole turva- või ärihuvidest tulenevalt otstarbekas laiema avalikkuse ette viia – kuid need moodustavad vähemuse. Suuremal osal juhtudest aga oleks sellise <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"kõrvaltootena" </ins>sündinud lahenduse oskuslik levitamine vaba litsentsi all üliheaks reklaamikampaaniaks ka firma põhitoodangule või -teenustele.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Näiteks ülikooli õppejõul, kes saab palka mitte sisutootmise, vaid õppe- ja teadustöö eest, on palju mõistlikum levitada oma õppematerjale näiteks CC BY-NC-SA litsentsi alusel ning teha sellega märkimisväärset reklaami nii oma isikule kui õppeasutusele, kui karta <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„äravarastamist“ </del>ja jätta oma vaevaga tehtud materjal sahtlipõhja tolmu koguma. Eriti oluline on see neis valdkondades, kus materjali ajakohastamine on väga sage tegevus (näiteks IT) – vaba materjali põhjal laekuv tagasiside (ning näiteks BY-SA korral ka tuletised) on väga tõhusaks abiks uuenduste sisseviimisel.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Näiteks ülikooli õppejõul, kes saab palka mitte sisutootmise, vaid õppe- ja teadustöö eest, on palju mõistlikum levitada oma õppematerjale näiteks CC BY-NC-SA litsentsi alusel ning teha sellega märkimisväärset reklaami nii oma isikule kui õppeasutusele, kui karta <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"äravarastamist" </ins>ja jätta oma vaevaga tehtud materjal sahtlipõhja tolmu koguma. Eriti oluline on see neis valdkondades, kus materjali ajakohastamine on väga sage tegevus (näiteks IT) – vaba materjali põhjal laekuv tagasiside (ning näiteks BY-SA korral ka tuletised) on väga tõhusaks abiks uuenduste sisseviimisel.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ja viimaks tasub tsiteerida üht vaba tarkvara suurkuju Linus Torvaldsit ning tema <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„Linuse seadust“</del>, mis on kajastamist ja edasiarendamist leidnud ka soome filosoofi Pekka Himase raamatus <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„Häkkerieetika </del>ja informatsiooniajastu <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">vaim“</del>, mis on ka eesti lugejale kättesaadav. Torvalds ja Himanen väidavad, et inimese tegevusmotivatsioon on kolmeastmeline14:</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ja viimaks tasub tsiteerida üht vaba tarkvara suurkuju Linus Torvaldsit ning tema <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"Linuse seadust"</ins>, mis on kajastamist ja edasiarendamist leidnud ka soome filosoofi Pekka Himase raamatus <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"Häkkerieetika </ins>ja informatsiooniajastu <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">vaim"</ins>, mis on ka eesti lugejale kättesaadav. Torvalds ja Himanen väidavad, et inimese tegevusmotivatsioon on kolmeastmeline14:</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>ellujäämine – inimene töötab, et ellu jääda ja peamisi vajadusi rahuldada (raha teenida)</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* </ins>ellujäämine – inimene töötab, et ellu jääda ja peamisi vajadusi rahuldada (raha teenida)</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* </ins>sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani keiser Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">muusik15</del>? Vastus: talle meeldib.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* </ins>meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani keiser Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">muusik</ins>? Vastus: talle meeldib.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Vaba kultuur</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">=== </ins>Vaba kultuur <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">1999. aastal pani MIT rektor aluse ühele tänaseks tuntuimale vabade õppematerjalide kogule, mille nimeks sai [http://ocw.mit.edu MIT OpenCourseWare]. Hetkeseisuga on seal CC BY-NC-SA litsentsi alusel täies ulatuses saadaval üle 1200 kursuse õppematerjalid. Aastaks 2008 loodab MIT kõik oma kursused MIT OCW kaudu maailmale vabalt kättesaadavaks teha.</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br/></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">1999. aastal pani MIT rektor aluse ühele tänaseks tuntuimale vabade õppematerjalide kogule, mille nimeks sai MIT OpenCourseWare. Hetkeseisuga on seal CC BY-NC-Sa litsentsi alusel täies ulatuses saadaval üle 1200 kursuse õppematerjalid. Aastaks 2008 loodab MIT kõik oma kursused MIT OCW kaudu maailmale vabalt kättesaadavaks teha16.</del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Veebikataloog http://www.commoncontent.org sisaldab üle 3000 viite veebilehtedele, mis pakuvad CC-litsentsi alusel avaldatud tekste, pilte, heli- ja videoklippe.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Veebikataloog http://www.commoncontent.org sisaldab üle 3000 viite veebilehtedele, mis pakuvad CC-litsentsi alusel avaldatud tekste, pilte, heli- ja videoklippe.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tänu digitaalkaamerate laiale levikule on paljud avastanud fotograafia võlud ning asunud oma pilte internetis avaldama. Üks suurim pildiportaal on <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Flickr17</del>, kus lisaks traditsioonilise autoriõigusega kaitstud fotodele on miljoneid CC litsentside alusel avaldatud fotosid (populaarsemad on BY-NC-ND ja BY-NC-SA, kumbki katab hetkeseisuga üle 4 miljoni foto), mis kõik on otsingu lihtsustamiseks varustatud märksõnadega. </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Public Library of Science (<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">PLoS</del>) on teadusorganisatsioon, kes annab välja 5 kõrgeima taseme teadusajakirja, mille sisu kasutab CC BY-litsentsi.<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">18</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tänu digitaalkaamerate laiale levikule on paljud avastanud fotograafia võlud ning asunud oma pilte internetis avaldama. Üks suurim pildiportaal on <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[http://www.flickr.com Flickr]</ins>, kus lisaks traditsioonilise autoriõigusega kaitstud fotodele on miljoneid CC litsentside alusel avaldatud fotosid (populaarsemad on BY-NC-ND ja BY-NC-SA, kumbki katab hetkeseisuga üle 4 miljoni foto), mis kõik on otsingu lihtsustamiseks varustatud märksõnadega. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Lulu</del>.<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">com19 </del>on omalaadne <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">„iseteenindav“ </del>kirjastus, kus autor saadab käsikirja kirjastusse, see avaldatakse autori valikul kas CC või FDL litsentsi alusel ning seda trükitakse vastavalt ostja soovile (print-on-demand). Kirjastus võtab tasuna 25% müügituludest – eriti väikeste tiraažide korral on see palju soodsam kui traditsiooniline kirjastamismudel.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Magnatune20 </del>on plaadifirma, mis avaldab oma toodangu võrgus CC BY-NC-SA litsentsi alusel. 2006. aastal on tal leping 222 artistiga kokku 470 plaadinimetuse osas.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>Public Library of Science<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">'' </ins>(<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">http://www.plos.org</ins>) on teadusorganisatsioon, kes annab välja 5 kõrgeima taseme teadusajakirja, mille sisu kasutab CC BY-litsentsi.</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eestist võib näidetena tuua AS Regio kontuurkaardid (http://www. regio.ee/kontuurkaart/), võrguentsüklopeedia Estonica (http://estonica.org), kultuurikalendri kultuur.info (http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (http://tehnokratt.net/), samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide raames loodav <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">õpisisu21</del>.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">http://www.lulu</ins>.<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">com </ins>on omalaadne <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">"iseteenindav" </ins>kirjastus, kus autor saadab käsikirja kirjastusse, see avaldatakse autori valikul kas CC või FDL litsentsi alusel ning seda trükitakse vastavalt ostja soovile (<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>print-on-demand<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">''</ins>). Kirjastus võtab tasuna 25% müügituludest – eriti väikeste tiraažide korral on see palju soodsam kui traditsiooniline kirjastamismudel.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Magnatune </ins>on plaadifirma, mis avaldab oma toodangu võrgus CC BY-NC-SA litsentsi alusel. 2006. aastal on tal leping 222 artistiga kokku 470 plaadinimetuse osas.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eestist võib näidetena tuua AS Regio kontuurkaardid (http://www. regio.ee/kontuurkaart/), võrguentsüklopeedia Estonica (http://estonica.org), kultuurikalendri kultuur.info (http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (http://tehnokratt.net/), samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide raames loodav <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">õpisisu</ins>.</div></td></tr>
</table>Kakkhttps://wiki.kakupesa.net/index.php?title=Vaba_kultuur_-_tarkvarale_j%C3%A4rgnevad_teised&diff=2651&oldid=prevKakk: New page: === Mõistlik autoriõigus === Autoriõiguse käsitlustes eristatakse tihti mandri-Euroopa ja angloameerika koolkonda. Mandri-Euroopa autoriõigus (mille kohta kasutatakse tihti prantsusk...2007-01-24T14:30:19Z<p>New page: === Mõistlik autoriõigus === Autoriõiguse käsitlustes eristatakse tihti mandri-Euroopa ja angloameerika koolkonda. Mandri-Euroopa autoriõigus (mille kohta kasutatakse tihti prantsusk...</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>=== Mõistlik autoriõigus ===<br />
<br />
Autoriõiguse käsitlustes eristatakse tihti mandri-Euroopa ja angloameerika koolkonda. Mandri-Euroopa autoriõigus (mille kohta kasutatakse tihti prantsuskeelset terminit ''droit d'auteur'') on pigem moraal-juriidiline kategooria, fikseerides autorsuse kui fakti ja rõhutades autoriõigust isikliku õigusena. Angloameerika variant, mida tähistatakse ingliskeelse terminiga ''copyright'', on seevastu pigem suunatud varaliste õiguste rõhutamisele. Mandri-Euroopa arusaama järgi on teos niisiis lahutamatult seotud autoriga, kes otsustab selle edasise käekäigu üle, angloameerika käsitlus seab autorsuse ühele pulgale omandiõigusega, võimaldades autoril oma õigusi ka võõrandada. <br />
<br />
Ehkki ka ''copyright'' annab autorile piisavalt hea isiklike õiguste kaitse, on siinkirjutaja arvates just varaliste õiguste prioriteet selle tänaseks süvenevate probleemide üheks põhiallikaks. Et ''copyright'' võimaldab varaliste õiguste lahutamist isiklikest, on tänastes intellektuaalomandit traditsioonilise malli järgi käsitlevatel juhtudel tegu püüdega rakendada füüsiliste objektide maailmast pärinevat omandiõigust märksa raskemini määratletavatele loomingutulemustele. <br />
<br />
Tihti koonduvad loomingutulemuste varalised õigused suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonide kätte (kirjastused, muusikatööstus jpt), kes on muidugi huvitatud oma tulude suurendamisest ning suudavad mõjutada ka õigusruumi endale soodsas suunas. Nii on ''copyright''i USA-s algselt 14 aasta pikkune kehtivusaeg (peale mida muutus objekt ''public domain''iks ehk ühiskondlikuks omandiks) kasvanud järk-järgult 70 aastani peale autori surma, mida on teatud juhtudel võimalik veel samavõrra pikendada3.<br />
<br />
Üheks peamiseks mureks on äriobjektiks muutunud autorikaitse juures ka suutmatus arvestada tarbijaskonna väga erinevate võimalustega. Näiteks rakendatakse ranget omandiõigust ka teaduskirjanduse vallas ning sageli võib ühe teadusartikli hind Internetist tellides ulatuda mitmekümne USA dollarini. See aga välistab selle hankimise suure osa vaesemate riikide teadlaste jaoks.<br />
<br />
Creative Commons on siin välja pakkunud omapoolse lahenduse mõlema probleemi jaoks.<br />
<br />
* ''Founders' Copyright'' – nagu eespool mainitud, sätestati USA loomise ajal ''copyright''i kehtivusajaks 14 aastat. CC on võtnud selle tähtaja taas kasutusse ning on tulnud välja litsentsiga, mis muus osas sarnaneb mujal kasutatava ''copyright''iga, kuid kehtib 14 (soovi korral 14+14) aastat. Juriidiliselt saavutatakse see nõnda – autor müüb oma autoriõigused 1 USA dollari eest Creative Commonsi sihtasutusele, kes omakorda annab autorile eksklusiivõiguse loominguobjektile 14 või 28 aastaks ning kannab objekti vastavasse registrisse. Paneme tähele, et siin on tegu puhtalt angloameerika mudeliga (autoriõiguste müük) – nii on FC kasutamine esialgu ilmselt mõistlik vaid USA õigusruumis. Lisaks võib tekkida ka vajadus registreerida oma looming USA autorikaitseametis4.<br />
<br />
* ''Developing Nations'' – selle litsensi loomise motiiviks oli kaalutlus, et suure osa maailma riikide elanike ostujõud on niivõrd väike, et nad jäävad tahes-tahtmata paljude loomeobjektide osas "turult välja". Selle tulemusena<br />
* autorid kaotavad auditooriumi osas – suur osa potentsiaalseid tarbijaid ei saa endale nende loomingut lubada<br />
* majanduslikult on tegu kasutamata jääva ressursiga – mõningase toetusega võib saavutada seniste kõrvalejäetute muutumise tarbijaskonnaks<br />
* sotsiaalselt ja eetiliselt on tegu suure probleemiga, mis lahendamata jäädes süveneb.<br />
<br />
Seetõttu on CC pakkunud välja litsentsi, mis oma olemuselt on topeltlitsents (sarnaselt mitmete tarkvaratoodete – näiteks MySQL – juures kasutatava duaallitsentsiga). Arenenud riikide (kes ei kuulu ÜRO ametlikku arengumaade nimekirja) jaoks kehtib traditsiooniline ''copyright'', arengumaade kasutajatele aga kehtib vastava Commons Deed'i alusel CC Attribution-litsents ehk kõige liberaalsem CC litsentsidest (vt. kirjeldusi juriidikaloengus).<br />
<br />
Motivatsioon: milleks üldse vabad litsentsid?<br />
<br />
See on esmapilgul õigustatud küsimus – milleks üldse? Kas endisel moel ei oleks mõistlik jätkata? Yoshai Benkler oma raamatus The Wealth of Networks: How Social Production Transfers Markets and Freedom (NB! Raamat ei ole käesoleva kirjutise valmimise ajaks veel trükist ilmunud, kuid on juba mitu kuud saadaval võrgust CC-BY-SA litsentsi alusel!) ütleb, et viimaks on ka tõsised majandusteadlased hakanud endalt küsima, mis siin taga ikkagi on – punt üle Interneti laialipillutatud häkkereid loob Microsofti toodanguga edukalt võistleva operatsioonisüsteemi, suur seltskond eri aladelt pärit võrguentusiaste teeb valmis Encyclopedia Britannica masti võrguentsüklopeedia ning 4-5 miljoni fänni arvutite jõudeaja ärakasutamisel saadakse maailma üks võimsaim superarvuti SETI@Home?11 <br />
<br />
Benkler leiab, et võrguühiskonnas, kus arvutid ja võrgud on laialt levinud, tekib igaühel võimalus rakendada oma loovust nii, nagu ta seda paremaks peab – tegutsedes kas omapäi või siis lüües võrgu kaudu kampa teistega. Kuna kõik vajalik – teadmised ja tehnilised vahendid – on olemas, ei ole tal reaalse tulemuseni jõudmiseks enam tarvis ei riigi bürokraatlikku masinavärgi ega ka mõne kasuminäljas ärimehe vahendust – tulemus sünnib minimaalsete takistustega.12 <br />
<br />
Võrgu levik igasse ühiskonnaelu valdkonda on märkimisväärselt suurendanud erinevate sisutootjate ringi – tänaseks panevad erinevat infot võrku nii pedagoogid, riigiametnikud kui kasvõi kingsepad. Samal ajal on nende hulk, kes on spetsialiseerunud sisutootmisele (filmi- ja muusikatööstus, kutselised kirjanikud jne) jäänud küllaltki muutumatuks. Niisiis on võrgus levivast kasulikust teabest suur osa selline, mille loomine ja avaldamine ei ole selle looja jaoks põhitöö (tõsi, näiteks ministeeriumi ametnik, kes uue seaduseprojekti võrku riputab, teeb seda oma põhitöö raames, kuid ka tema ei ole põhikohaga sisutootja – tema põhitöö ei ole projektide avaldamine). <br />
<br />
Eric Raymond väidab oma essees „The Magic Cauldron“, et 95% kogu tarkvarast kirjutatakse eri asutustes ja firmades sisemiseks tarbeks (mitte karbitootena müügiks)13. Raymondi pakutud protsendi osas võib ehk vaielda, kuid põhiväite – müügiks sisutootmine on tegelikult nišinähtus – osas on vastupidist väita üsna raske. Ükski telekompanii, kütusefirma ega kaubamaja ei hakka oma IT-osakonnas loodud ühe tipptasemel tarkvaralahenduse pärast rajama endale tarkvaraturustuse osakonda. Tõsi, kindlasti on osa rakendusi sellised, mida ei ole turva- või ärihuvidest tulenevalt otstarbekas laiema avalikkuse ette viia – kuid need moodustavad vähemuse. Suuremal osal juhtudest aga oleks sellise „kõrvaltootena“ sündinud lahenduse oskuslik levitamine vaba litsentsi all üliheaks reklaamikampaaniaks ka firma põhitoodangule või -teenustele.<br />
<br />
Näiteks ülikooli õppejõul, kes saab palka mitte sisutootmise, vaid õppe- ja teadustöö eest, on palju mõistlikum levitada oma õppematerjale näiteks CC BY-NC-SA litsentsi alusel ning teha sellega märkimisväärset reklaami nii oma isikule kui õppeasutusele, kui karta „äravarastamist“ ja jätta oma vaevaga tehtud materjal sahtlipõhja tolmu koguma. Eriti oluline on see neis valdkondades, kus materjali ajakohastamine on väga sage tegevus (näiteks IT) – vaba materjali põhjal laekuv tagasiside (ning näiteks BY-SA korral ka tuletised) on väga tõhusaks abiks uuenduste sisseviimisel.<br />
<br />
Ja viimaks tasub tsiteerida üht vaba tarkvara suurkuju Linus Torvaldsit ning tema „Linuse seadust“, mis on kajastamist ja edasiarendamist leidnud ka soome filosoofi Pekka Himase raamatus „Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim“, mis on ka eesti lugejale kättesaadav. Torvalds ja Himanen väidavad, et inimese tegevusmotivatsioon on kolmeastmeline14:<br />
ellujäämine – inimene töötab, et ellu jääda ja peamisi vajadusi rahuldada (raha teenida)<br />
sotsiaalne tunnustus – kui eluks vajalik on olemas, töötatakse positsiooni nimel<br />
meelelahutus – kui ka positsioon on olemas, jätkab enamik inimesi tegelemist oma alaga. Mis motiveerib näiteks Jaapani keiser Akihitot olema tunnustatud merebioloog või hea muusik15? Vastus: talle meeldib.<br />
<br />
Vaba kultuur<br />
<br />
1999. aastal pani MIT rektor aluse ühele tänaseks tuntuimale vabade õppematerjalide kogule, mille nimeks sai MIT OpenCourseWare. Hetkeseisuga on seal CC BY-NC-Sa litsentsi alusel täies ulatuses saadaval üle 1200 kursuse õppematerjalid. Aastaks 2008 loodab MIT kõik oma kursused MIT OCW kaudu maailmale vabalt kättesaadavaks teha16.<br />
Veebikataloog http://www.commoncontent.org sisaldab üle 3000 viite veebilehtedele, mis pakuvad CC-litsentsi alusel avaldatud tekste, pilte, heli- ja videoklippe.<br />
Tänu digitaalkaamerate laiale levikule on paljud avastanud fotograafia võlud ning asunud oma pilte internetis avaldama. Üks suurim pildiportaal on Flickr17, kus lisaks traditsioonilise autoriõigusega kaitstud fotodele on miljoneid CC litsentside alusel avaldatud fotosid (populaarsemad on BY-NC-ND ja BY-NC-SA, kumbki katab hetkeseisuga üle 4 miljoni foto), mis kõik on otsingu lihtsustamiseks varustatud märksõnadega. <br />
Public Library of Science (PLoS) on teadusorganisatsioon, kes annab välja 5 kõrgeima taseme teadusajakirja, mille sisu kasutab CC BY-litsentsi.18<br />
Lulu.com19 on omalaadne „iseteenindav“ kirjastus, kus autor saadab käsikirja kirjastusse, see avaldatakse autori valikul kas CC või FDL litsentsi alusel ning seda trükitakse vastavalt ostja soovile (print-on-demand). Kirjastus võtab tasuna 25% müügituludest – eriti väikeste tiraažide korral on see palju soodsam kui traditsiooniline kirjastamismudel.<br />
Magnatune20 on plaadifirma, mis avaldab oma toodangu võrgus CC BY-NC-SA litsentsi alusel. 2006. aastal on tal leping 222 artistiga kokku 470 plaadinimetuse osas.<br />
Eestist võib näidetena tuua AS Regio kontuurkaardid (http://www. regio.ee/kontuurkaart/), võrguentsüklopeedia Estonica (http://estonica.org), kultuurikalendri kultuur.info (http://kultuur.info) ning tehnokratt.net (http://tehnokratt.net/), samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse tarkvaraprojektide raames loodav õpisisu21.</div>Kakk