Vaba tarkvara meetodid ja praktikad

Allikas: KakuWiki
Redaktsioon seisuga 5. veebruar 2008, kell 17:21 kasutajalt Kakk (arutelu | kaastöö) (→‎Ajakava)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lühiinfo

  • Kood: MII6033
  • Maht: 3.00 AP
  • Sooritamine: hindeline arvestus
  • Semester: kevad
  • Ingliskeelne nimetus: Methods and Practices of Free and Open-Source Software

2008. aastal toimub kursus TLÜ-s K-303, ajavahemikus 07.02 kuni 22.05 (1,5 tundi iga kord - vahele jääb iseseisva töö nädal 22.03 ja riigipüha 01.05).

Eesmärk: Vaba tarkvara kui maailmavaate, arendus- ja ärimudeli tutvustamine, erinevate litsentsi- ja omandimudelite tundmaõppimine tarkvara vallas. Praktilise kogemuse omandamine vaba tarkvara projekti läbiviimisel.

Üldised teemad ja märksõnad

  • Kogukonna mõiste ja tähendus läbi ajaloo. Tehnoloogiakogukonnad ja häkkerieetika.
  • Vaba tarkvara mõiste. Erinevus muudest tarkvaraliikidest. Vaba tarkvara (free software) vs avatud lähtekoodiga tarkvara (open-source software) vs vabavara (freeware). FSF vs OSI.
  • Vaba tarkvara õigusruum – litsentsid ja õigused. Erinevused võrreldes XX sajandi intellektuaalomandi mudeliga.
  • Vaba tarkvara ärimudelid.
  • Vaba tarkvara arendusprotsess. Arenduskeskkonnad, töövahendid ja meetodid.
  • Praktilised näited – vaba tarkvara töölaual ja serveris.
  • Vaba kultuur – vaba tarkvara mudelid muudes valdkondades. Creative Commons, Free Art, Open Access jt.

Metoodika

Loengutes käsitletakse vaba tarkvara kui arendusmudeli üldisi teemasid (kogukond, litsentsid jne). Praktilise tööna on ette nähtud ühe väikese vaba tarkvara projekti läbiviimine, lisaks tuleb kirjutada kirjalik töö mingil vaba tarkvaraga seotud teemal.

Hindamismeetodid: Hinne kujuneb kirjatöö ja arendusprojektis osalemise hinde alusel.

Eeldused: 2008. aasta variandis (II kursuse informaatikud) eeldab piisavat arvuti- ja internetikogemust. Arendus- ja programmeerimiskogemus ning vaba tarkvara varasem tundmine ei ole nõutav, kuid tuleb kasuks.

Loengud

  1. Vaba tarkvara olemusest ja levikust
  2. Vaba tarkvara arendusprotsess ja selle eripärad
  3. Häkkerid ja kogukonnad
  4. Vaba tarkvara õiguslik taust
  5. Kuidas vaba tarkvaraga äri tehakse
  6. Vaba kultuur - tarkvarale järgnevad teised

Praktikumid

Kui rahvas pole varem Linuxit saanud, siis:

  1. Arendusvahendid - wiki, trac, Subversion
  2. Ubuntu Linuxi paigaldamine ja häälestus
  3. Linuxi töölauakeskkonnad (Gnome, KDE, XFCE, Blackbox/Fluxbox) ja rakendustarkvara
  4. Linuxi süsteemihalduse alused. Tarkvarakogukonnad ja -varamud (Sourceforge, Freshmeat jt)

Kui aga on:

  1. Arendusvahendid - wiki, trac, Subversion
  2. Kogukonnahaldusest ja -juhtimisest
  3. Tarkvarakogukonnad ja -varamud (Sourceforge, Freshmeat jt)

Praktiline arendustöö

Osalejad jagunevad 4-5 liikmega rühmadeks, iga rühm loob Battle for Wesnoth'ile ühe vähemalt 3 missiooniga ja läbiva looga kampaania, kasutades selleks vaba tarkvara arendusmetoodikaid (wiki, versioonihaldus, vearaportid).

Arendusvahenditena kasutatakse Traci ja Subversioni.


Ajakava

  1. 07.02 - tutvustus, 1. loeng
  2. 14.02 - Wesnoth, WML ülevaade
  3. 21.02 - Trac, Subversion
  4. 28.02 - 2. loeng (arendus)
  5. 06.03 - 3. loeng
  6. 13.03 - 4. loeng
  7. 27.03 - 1. vahekokkuvõte (milestone 1), lühiraportid (iga tiim tutvustab oma tööd)?
  8. 03.04 - 5. loeng
  9. 10.04 - 6. loeng
  10. 17.04 - 7. loeng
  11. 24.04 - 8. loeng, kirjatööde esitamise tähtaeg
  12. 08.05 - 2. vahekokkuvõte (milestone 2)
  13. 15.05 - Wesnothi jooksvad küsimused
  14. 22.05 - iga rühm tutvustab oma tööd (nominaalne arvestus)

Kohustuslik kirjandus:

Soovituslik kirjandus:

  • Freiberger, P., Swaine, M. (2000) Fire in the Valley: The Making of the Personal Computer. Second edition, McGraw-Hill
  • Gates, B. (1996) The Road Ahead. Updated version. Viking Penguin
  • George, J.F. (2003) Computers in Society: Privacy, Ethics and the Internet. Pearson Prentice Hall, New Jersey
  • Himanen, P. (2004) Challenges of the Global Information Society. report for the Committee for the Future in Parliament of Finland. http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf
  • Leonard, A. (2000). Free Software Project. http://dir.salon.com/topics/free_software_project/
  • Lessig, L. (2004). Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. The Penguin Press. http://www.free-culture.org/freecontent/
  • Lessig, L. (2006) Code v. 2.0. Basic Books. ISBN-13: 978–0–465–03914–2 http://pdf.codev2.cc/Lessig-Codev2.pdf
  • Levy, S. (2001). Hackers: Heroes of the Computer Revolution. Updated edition. Penguin Press
  • Martin, B. (1998) Information Liberation: Challenging the Corruptions of Information Power. Freedom Press, London. http://www.uow.edu.au/arts/sts/bmartin/pubs/98il/
  • Moody, G. (2001) Rebel Code: Inside Linux and the Open Source Revolution. Perseus Publishing, Cambridge MA
  • Smith, M.A., Kollock, P., eds (1999). Communities in Cyberspace. Routledge
  • Stallman, R. (2002). Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay. GNU Press
  • Torvalds, L., Diamond, D. (2001) Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins
  • Wynants, M., Cornelis, J., eds (2005) „How Open is the Future? Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free & Open-Source Sofware“, CrossTalks, VUB Brussels University Press 2005. http://crosstalks.vub.ac.be/publications/Howopenisthefuture/howopenfuture_CROSSTALKSBOOK1.pdf